 Kiviõlist pärit tõstja Aleksandr Koroljov ei looda eeloleval paraolümpial medalit võita, kuid kuue tugevama hulka tahab tulla küll. “Ettevalmistusaega jäi napiks,” põhjendab ta oma prognoosi.
Järgmisel esmaspäeval lendab Koroljov Eesti delegatsiooni koosseisus Kreeka pealinna, et osaleda Ateenas algavatel paraolümpiamängudel – suurimatel maailmatasemel spordivõistlustel füüsilise puudega inimestele. Tänavu oodatakse paraolümpiale peaaegu nelja tuhandet sportlast üle maailma.
Koroljov kinnitab, et olümpiamängudeks valmistumine sujub hästi. “Viimasel ajal on Eesti paraolümpiakomitee mind kenasti rahaliselt abistanud. Komitee kannab hoolt toitlustamise eest ning katab mõistagi kõik sõidu- ja elamiskulud Kreekas. Eriti teeb rõõmu see, et hiljaaegu tekkisid ootamatult sponsorid, kes on valmis mind toetama. Kahju ainult, et nad nii hilja välja ilmusid.”
Koroljov lisab, et sportlased hakkavad olümpiaks valmistuma juba mitu aastat enne mängude toimumist, tema aga alustas ettevalmistusi n-ö kaheteistkümnendal tunnil. “Seepärast ma medalivõitu võimalikuks ei peagi. Eelmistel olümpiamängudel võideti kuldmedal tulemusega 170 kilogrammi (paraolümpialased võistlevad ainult lamades surumises – toim.). Seekord suudab võitja tõenäoliselt sirgetele kätele suruda 180 kilo. Kuid minu saavutused on jäänud endisele tasemele: 145-150 kilogrammi. Minu ülesanne on võidelda koha eest esikuuikus ja arvan, et suudan viiendaks tulla – seegi koht annab riigile punkte.”
Ärevust ei tunne
Koroljov osaleb paraolümpiamängudel esimest korda. Varem on ta osa võtnud fitness’i maailmameistrivõistlustest, samuti Euroopa ja maailmameistrivõistlustest tõstmises, kust ta on naasnud medalita ainult ühel korral.
“Umbes aasta tagasi helistati mulle paraolümpiakomiteest ja küsiti, miks ma nende turniiridel ei osale,” räägib Koroljov. “Nii see kõik alguse sai, kuigi ma neli aastat tagasi ei osanud mõeldagi, et võiksin olümpiamängudele sõita.”
See, et Ateena olümpiamängud talle esimesed on, Koroljovi ärevusse ei aja. Ta arvab, et närvipinget olnuks rohkem, kui ta oleks pikka aega neil osalemiseks valmistunud ja lootnud medalit võita. Tema sõnul kummitab teda praegu ainult üks mõte: “Kahju, et ettevalmistusaeg napiks jäi.” Haigustest tingitud vaheajad ei lubanud sel aastal tippvormi jõuda.
“Praegu mõtlen rohkem sellele, kuidas ma sõidu üle elan,” tunnistab Koroljov. “Ükskord juhtus nii, et sõitsin Slovakkiasse võistlustele, aga juba paar päeva hiljem pidin haiglasse minema.”
Konkurents on tihe
Raskejõustikumaailmas on füüsilise puudega sportlaste konkurents nii tihe, et Koroljov, kes on Eesti rekordi omanik ka tervete inimeste seas, ei julge olümpiamedalile lootagi. Tema sõnul elavad tugevamad tõstjad Aasia riikides, kus keerulisest poliitilisest olukorrast hoolimata osatakse niimoodi treenida, et püstitatakse maailmarekordeid. Selle eelduseks on korralik rahastamine.
“Ma tean, et nad saavad igaüks kolm tuhat dollarit kuus. Mul kulub kahe nädalaga kolm tuhat krooni ainuüksi toidu peale, aga elama peab ju ka millestki,” räägib Koroljov. “Tervetelgi sportlastel on keeruline raha saada, mis siis veel meiesugustest rääkida.”
See, et Koroljov sai tänavu juunis Eesti kodakondsuse, on mänginud oma osa. Astumine Reformierakonda, mida sportlane ise nimetab läbimõeldud sammuks, tõi talle rahalist abi.
“Ausalt öeldes olen harjunud, et väga paljud lubavad, kuid jätavad oma lubadused täitmata. Seekord aidati mind kohe ja see on väga tore,” on Koroljovil hea meel.
Kuid kõige tähtsamaks peab Koroljov Toomas Tamme toetust – ta ei aita üksnes rahaga. “Ta on meil peasponsor. Hiigelsuur tänu talle kas või sooja toidu eest, millest on palju abi.” Sportlase sõnul on teda viimasel ajal aidanud ka Eesti Põlevkivi ja mitu ettevõtjat.
Eesmärk on maailmarekord
Hoolimata oma tagasihoidlikest prognoosidest paraolümpial esinemise suhtes, jätkab Koroljov treenimist kaks ja pool tundi päevas. Kindel soov mitte viimaste hulka jääda sunnib teda iga päev kangi tõstma. Sportlane nimetab oma ringkonna inimesi fanaatikuteks.
“Kõige suuremat peavalu teeb võistluseks valmistumisel ja sinna sõitmisel raha,” tunnistab Koroljov. “Kui ma käisin Saksamaal fitness’i maailmameistrivõistlustel, nõudis see minult suuri kulutusi: umbes kuus tuhat krooni kulus ettevalmistusele, veel kümme tuhat sõidule ja elamisele Saksamaal. Kõige krooniks sain karika – ja oligi kõik. Karikas on muidugi ilus ja pakub moraalset rahuldust, ent raha pole. Nii mõtlengi mõnikord, et targem olnuks selle raha eest korteris remonti teha. Kuid teisest küljest tuleb edasi liikuda. Ma ei oska lihtsalt niisama paigal istuda.”
Koroljov loodab, et tänavused paraolümpiamängud ei jää talle viimasteks. Uus eesmärk on püsitatud – maailmarekord. Esialgu aga ootab teda Ateena.
ALEKSEI FJODOROV
Laupäev, 4.09.2004
xxx
Eesti invasportlane tarvitas paraolümpial dopingut
26.09.2004 13:04
 Paraolümpial Ateenas võistelnud Eesti Invaspordi Liidu sportlane jõutõstja Aleksandr Koroljov andis kolmapäeval positiivse dopinguproovi, kirjutab Sportnet.
Kasutatud aine oli furosemiid.
Pühapäeva hommikul levitatud IPC ametliku otsusega on Koroljov võistlustelt diskvalifitseeritud ja talle määrati IPC poolt kaheaastane võistluskeeld.
Koroljov peab tagastama paraolümpia korralduskomiteele oma akrediteerimiskaardi ja lahkuma olympiakülast esmaspäeva hommikuks.
Koroljov ei suutnud olümpiadebüüdil kirja saada algraskust – 140 kilogrammi.
|
Uudised
VE: Koroljov, Aleksandr – dopingutõstja – paraolümpialane
xxx
Järgmisel esmaspäeval lendab Koroljov Eesti delegatsiooni koosseisus Kreeka pealinna, et osaleda Ateenas algavatel paraolümpiamängudel – suurimatel maailmatasemel spordivõistlustel füüsilise puudega inimestele. Tänavu oodatakse paraolümpiale peaaegu nelja tuhandet sportlast üle maailma.
Koroljov kinnitab, et olümpiamängudeks valmistumine sujub hästi. “Viimasel ajal on Eesti paraolümpiakomitee mind kenasti rahaliselt abistanud. Komitee kannab hoolt toitlustamise eest ning katab mõistagi kõik sõidu- ja elamiskulud Kreekas. Eriti teeb rõõmu see, et hiljaaegu tekkisid ootamatult sponsorid, kes on valmis mind toetama. Kahju ainult, et nad nii hilja välja ilmusid.”
Koroljov lisab, et sportlased hakkavad olümpiaks valmistuma juba mitu aastat enne mängude toimumist, tema aga alustas ettevalmistusi n-ö kaheteistkümnendal tunnil. “Seepärast ma medalivõitu võimalikuks ei peagi. Eelmistel olümpiamängudel võideti kuldmedal tulemusega 170 kilogrammi (paraolümpialased võistlevad ainult lamades surumises – toim.). Seekord suudab võitja tõenäoliselt sirgetele kätele suruda 180 kilo. Kuid minu saavutused on jäänud endisele tasemele: 145-150 kilogrammi. Minu ülesanne on võidelda koha eest esikuuikus ja arvan, et suudan viiendaks tulla – seegi koht annab riigile punkte.”
Ärevust ei tunne
Koroljov osaleb paraolümpiamängudel esimest korda. Varem on ta osa võtnud fitness’i maailmameistrivõistlustest, samuti Euroopa ja maailmameistrivõistlustest tõstmises, kust ta on naasnud medalita ainult ühel korral.
“Umbes aasta tagasi helistati mulle paraolümpiakomiteest ja küsiti, miks ma nende turniiridel ei osale,” räägib Koroljov. “Nii see kõik alguse sai, kuigi ma neli aastat tagasi ei osanud mõeldagi, et võiksin olümpiamängudele sõita.”
See, et Ateena olümpiamängud talle esimesed on, Koroljovi ärevusse ei aja. Ta arvab, et närvipinget olnuks rohkem, kui ta oleks pikka aega neil osalemiseks valmistunud ja lootnud medalit võita. Tema sõnul kummitab teda praegu ainult üks mõte: “Kahju, et ettevalmistusaeg napiks jäi.” Haigustest tingitud vaheajad ei lubanud sel aastal tippvormi jõuda.
“Praegu mõtlen rohkem sellele, kuidas ma sõidu üle elan,” tunnistab Koroljov. “Ükskord juhtus nii, et sõitsin Slovakkiasse võistlustele, aga juba paar päeva hiljem pidin haiglasse minema.”
Konkurents on tihe
Raskejõustikumaailmas on füüsilise puudega sportlaste konkurents nii tihe, et Koroljov, kes on Eesti rekordi omanik ka tervete inimeste seas, ei julge olümpiamedalile lootagi. Tema sõnul elavad tugevamad tõstjad Aasia riikides, kus keerulisest poliitilisest olukorrast hoolimata osatakse niimoodi treenida, et püstitatakse maailmarekordeid. Selle eelduseks on korralik rahastamine.
“Ma tean, et nad saavad igaüks kolm tuhat dollarit kuus. Mul kulub kahe nädalaga kolm tuhat krooni ainuüksi toidu peale, aga elama peab ju ka millestki,” räägib Koroljov. “Tervetelgi sportlastel on keeruline raha saada, mis siis veel meiesugustest rääkida.”
See, et Koroljov sai tänavu juunis Eesti kodakondsuse, on mänginud oma osa. Astumine Reformierakonda, mida sportlane ise nimetab läbimõeldud sammuks, tõi talle rahalist abi.
“Ausalt öeldes olen harjunud, et väga paljud lubavad, kuid jätavad oma lubadused täitmata. Seekord aidati mind kohe ja see on väga tore,” on Koroljovil hea meel.
Kuid kõige tähtsamaks peab Koroljov Toomas Tamme toetust – ta ei aita üksnes rahaga. “Ta on meil peasponsor. Hiigelsuur tänu talle kas või sooja toidu eest, millest on palju abi.” Sportlase sõnul on teda viimasel ajal aidanud ka Eesti Põlevkivi ja mitu ettevõtjat.
Eesmärk on maailmarekord
Hoolimata oma tagasihoidlikest prognoosidest paraolümpial esinemise suhtes, jätkab Koroljov treenimist kaks ja pool tundi päevas. Kindel soov mitte viimaste hulka jääda sunnib teda iga päev kangi tõstma. Sportlane nimetab oma ringkonna inimesi fanaatikuteks.
“Kõige suuremat peavalu teeb võistluseks valmistumisel ja sinna sõitmisel raha,” tunnistab Koroljov. “Kui ma käisin Saksamaal fitness’i maailmameistrivõistlustel, nõudis see minult suuri kulutusi: umbes kuus tuhat krooni kulus ettevalmistusele, veel kümme tuhat sõidule ja elamisele Saksamaal. Kõige krooniks sain karika – ja oligi kõik. Karikas on muidugi ilus ja pakub moraalset rahuldust, ent raha pole. Nii mõtlengi mõnikord, et targem olnuks selle raha eest korteris remonti teha. Kuid teisest küljest tuleb edasi liikuda. Ma ei oska lihtsalt niisama paigal istuda.”
Koroljov loodab, et tänavused paraolümpiamängud ei jää talle viimasteks. Uus eesmärk on püsitatud – maailmarekord. Esialgu aga ootab teda Ateena.
ALEKSEI FJODOROV
Laupäev, 4.09.2004
xxx
Eesti invasportlane tarvitas paraolümpial dopingut
26.09.2004 13:04
Kasutatud aine oli furosemiid.
Pühapäeva hommikul levitatud IPC ametliku otsusega on Koroljov võistlustelt diskvalifitseeritud ja talle määrati IPC poolt kaheaastane võistluskeeld.
Koroljov peab tagastama paraolümpia korralduskomiteele oma akrediteerimiskaardi ja lahkuma olympiakülast esmaspäeva hommikuks.
Koroljov ei suutnud olümpiadebüüdil kirja saada algraskust – 140 kilogrammi.