Eesti elu vene tegelastega soomlase nägemuses – dokfilm Koltšinitest
Ene Poll, 03.03.2005
Soome TV 2 näitas teisipäeval Risto Vuorineni dokfilmi Alevtina ja Pavel Koltšinist, mis pani mõtlema, miks eestlased pole taibanud seda teha.
Pooletunnine “Alevtina ja Paveli suusarajad” mõjus mulle eelkõige kui südamlik jutustus sümpaatsest vanapaarist, vürtsitatud kaadritega Eesti maaelust.
Kuid filmi võib vaadata selleltki seisukohalt, kuidas kaob maailma hiilgus ehk kuidas tunnustatakse endisi kuulsusi. Koltšinid on maailmakuulus suusapaar, kes võiks end lausa üleni medalilinti mähkida (kokku 21 OM- ja MM-medalit), kuid peavad äraelamiseks kasvatama Otepää kandis kanu ja kitsi, põllukultuuridest rääkimata.
Filmis öeldakse otse, et Koltšinid on Soomes tuntumad kui Eestis (napsasid soomlaste eest medaleid) ja Soome riik hoolitseb talle kuulsust toonud inimeste eest palju paremini kui Eesti. Lõpukaadrites näidatakse arve: Paveli pension 145 ja Alevtina oma 126 eurot.
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl11&m=2″> </SCRIPT>
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl12&m=2″> </SCRIPT>
Värvikas paar
Vanapaar ise ei ütle ühtki kurtvat lauset, üksnes minia ei mõista, miks ei ole Koltšinitele määratud riiklikku toetust.
Kõik kokku on põgus pilguheit kõige huvitavamale asjale – inimelule –, kuid natuke liiga napp, et eristada sõnumit. Soomlastel võib küll olla tore vaadata, kuidas nende kuulus suusataja Siiri Rantanen, kellele püstitatud ausammastki näidatakse, aitab Koltšinitel hanguga kartuleid võtta. Eestlastel on väga kasulik näha, kui tublid ja töökad võivad olla vene inimesed ja kuidas nad vanuigi teineteist hoiavad.
Film ei jõudnud kuigivõrd puudutada Koltšinite tähtsust Eesti suusaspordi arengule. Kuidas vaestes Venemaa oludes kasvanud tüdruk ja poiss end tippu suusatasid, kuidas nende pojast kasvas tubli sportlane ja kuidas tuldi võõrale maale elama – kõik see vääriks aga Eestiski filmilindile jäädvustamist.
|
Uudised
VE: Koltšin, Alevtina ja Pavel – suusakuulsused
Ene Poll, 03.03.2005
Soome TV 2 näitas teisipäeval Risto Vuorineni dokfilmi Alevtina ja Pavel Koltšinist, mis pani mõtlema, miks eestlased pole taibanud seda teha.
Pooletunnine “Alevtina ja Paveli suusarajad” mõjus mulle eelkõige kui südamlik jutustus sümpaatsest vanapaarist, vürtsitatud kaadritega Eesti maaelust.
Kuid filmi võib vaadata selleltki seisukohalt, kuidas kaob maailma hiilgus ehk kuidas tunnustatakse endisi kuulsusi. Koltšinid on maailmakuulus suusapaar, kes võiks end lausa üleni medalilinti mähkida (kokku 21 OM- ja MM-medalit), kuid peavad äraelamiseks kasvatama Otepää kandis kanu ja kitsi, põllukultuuridest rääkimata.
Filmis öeldakse otse, et Koltšinid on Soomes tuntumad kui Eestis (napsasid soomlaste eest medaleid) ja Soome riik hoolitseb talle kuulsust toonud inimeste eest palju paremini kui Eesti. Lõpukaadrites näidatakse arve: Paveli pension 145 ja Alevtina oma 126 eurot.
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl11&m=2″> </SCRIPT>
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl12&m=2″> </SCRIPT>
Värvikas paar
Vanapaar ise ei ütle ühtki kurtvat lauset, üksnes minia ei mõista, miks ei ole Koltšinitele määratud riiklikku toetust.
Kõik kokku on põgus pilguheit kõige huvitavamale asjale – inimelule –, kuid natuke liiga napp, et eristada sõnumit. Soomlastel võib küll olla tore vaadata, kuidas nende kuulus suusataja Siiri Rantanen, kellele püstitatud ausammastki näidatakse, aitab Koltšinitel hanguga kartuleid võtta. Eestlastel on väga kasulik näha, kui tublid ja töökad võivad olla vene inimesed ja kuidas nad vanuigi teineteist hoiavad.
Film ei jõudnud kuigivõrd puudutada Koltšinite tähtsust Eesti suusaspordi arengule. Kuidas vaestes Venemaa oludes kasvanud tüdruk ja poiss end tippu suusatasid, kuidas nende pojast kasvas tubli sportlane ja kuidas tuldi võõrale maale elama – kõik see vääriks aga Eestiski filmilindile jäädvustamist.