Ida-Virumaal ei ole enam Kohtla jõge
26.08.2004 13:47PM Online
Augusti hakul lõpetas Aidu karjäär oma Vanaküla osast vee pumpamise Kohtla jõkke, misjärel juba ammu loodusliku toite kaotanud jõgi päriselt kuivaks jäi, kirjutab Põhjarannik.
«Looduslikult sai Kohtla jõgi alguse Sompa tagant Kalina soost,» teab Kohtla-Nõmme vallavolikogu esimees Ain Luuk. «See oli vist kuuekümnendatel aastatel, kui Sompa kaevandus jõe loodusliku lätte ära lõikas.»
Kuivaks jõgi siis ei jäänud, sängi hakkasid täitma Sompa ja Kohtla kaevandusest välja pumbatavad veed.
Hiljem jäi jõe täitjaks ainult viimane, sest suuremat kogust ei suutnud jõgi vastu võtta.
Kui Kohtla kaevandus 2001. aastal suleti, jäeti pumbajaam tööle, nii et jõe veetaset see ei mõjutanud.
Kui avati Vanaküla karjäär, tekkis neil vajadus põhjavee taset allapoole viia ning taotleti luba pumbata vesi Kohtla jõkke ning kuni 3. augustini seda ka tehti.
Eesti Põlevkivi keskkonnajuhi Kalmer Sokmani sõnul koostab Tallinna tehnikaülikooli praegu hüdrogeoloogilist prognoosi, millest selgub mis saab jõest tulevikus.
«See on põlevkivi kaevandamise hind Kohtla-Nõmme vallale,» tõdeb Luuk. «Kohtla jõe kadumine pandi paika juba siis, kui siin piirkonnas põlevkivikaevandamist alustati.»
Vallajuhtide hinnangul on jõe kadumine valla inimeste jaoks suur löök.
Sama meelt on Kohtla metskonna metsaülem Alar Süda: «Meile on see jõgi emotsionaalselt sama oluline nagu igale valla inimesele».
«Pealegi hakkab kuiv jõesäng haisema, seda on metskonna kontori ees juba tunda. Ka praht tekitab probleeme: siiani vajus sillalt jõkke visatud praht põhja või kandis vesi selle minema, nüüd on iga paber näha,» kõneles ta.
Mis tähendab, et seni umbes kord nädalas sillaalust ja -ümbrust koristanud metskonnatöötajad teevad seda nüüd peaaegu iga päev.
Metskonnale toob jõe kadumine ka otsest kahju: varem kasutati oma taimla kastmiseks suures osas just jõevett, nüüd peab kogu vee pumbamajast võtma ja see läheb oluliselt kallimaks.
Loodusliku põhjaveetaseme taastumine võtab aastakümneid aega ning kui see ükskord juhtubki, siis pole enam sängi, kuhu jõgi taas tulla võiks.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kohtla jõe lugu
Ida-Virumaal ei ole enam Kohtla jõge
26.08.2004 13:47PM Online
«Looduslikult sai Kohtla jõgi alguse Sompa tagant Kalina soost,» teab Kohtla-Nõmme vallavolikogu esimees Ain Luuk. «See oli vist kuuekümnendatel aastatel, kui Sompa kaevandus jõe loodusliku lätte ära lõikas.»
Kuivaks jõgi siis ei jäänud, sängi hakkasid täitma Sompa ja Kohtla kaevandusest välja pumbatavad veed.
Hiljem jäi jõe täitjaks ainult viimane, sest suuremat kogust ei suutnud jõgi vastu võtta.
Kui Kohtla kaevandus 2001. aastal suleti, jäeti pumbajaam tööle, nii et jõe veetaset see ei mõjutanud.
Kui avati Vanaküla karjäär, tekkis neil vajadus põhjavee taset allapoole viia ning taotleti luba pumbata vesi Kohtla jõkke ning kuni 3. augustini seda ka tehti.
Eesti Põlevkivi keskkonnajuhi Kalmer Sokmani sõnul koostab Tallinna tehnikaülikooli praegu hüdrogeoloogilist prognoosi, millest selgub mis saab jõest tulevikus.
«See on põlevkivi kaevandamise hind Kohtla-Nõmme vallale,» tõdeb Luuk. «Kohtla jõe kadumine pandi paika juba siis, kui siin piirkonnas põlevkivikaevandamist alustati.»
Vallajuhtide hinnangul on jõe kadumine valla inimeste jaoks suur löök.
Sama meelt on Kohtla metskonna metsaülem Alar Süda: «Meile on see jõgi emotsionaalselt sama oluline nagu igale valla inimesele».
«Pealegi hakkab kuiv jõesäng haisema, seda on metskonna kontori ees juba tunda. Ka praht tekitab probleeme: siiani vajus sillalt jõkke visatud praht põhja või kandis vesi selle minema, nüüd on iga paber näha,» kõneles ta.
Mis tähendab, et seni umbes kord nädalas sillaalust ja -ümbrust koristanud metskonnatöötajad teevad seda nüüd peaaegu iga päev.
Metskonnale toob jõe kadumine ka otsest kahju: varem kasutati oma taimla kastmiseks suures osas just jõevett, nüüd peab kogu vee pumbamajast võtma ja see läheb oluliselt kallimaks.
Loodusliku põhjaveetaseme taastumine võtab aastakümneid aega ning kui see ükskord juhtubki, siis pole enam sängi, kuhu jõgi taas tulla võiks.