Eestlust allakriipsutava omapärana XX sajandi 20-te aastate alguse
Kohtla-Järvel võib nimetada laulmist ja muusikat.
Asutati rida organisatsioone ja ühinguid laulu- ja muusikakultuuri edendamiseks.Varsti pärast kohaliku haridusseltsi asutamist (1921-22.a.-l) kutsuti 1922.a. sügisel tolleaegse haridusseltsi esimehe Karl Friedrich
Lutsu õhutusel kokku segakoori asutamiskoosolek.
Koorijuhatajaks paluti Riikliku Põlevkivitööstuse raamatupidaja Erich Ilves. Sobiva harjutusruumi puudumisel käidi koos erakorterites.
Et segakoor tegutses kaevanduse koori nime all, siis kuulus koori otseste ülesannete hulka esinemine kaevanduse külalistele, ametlikel külaskäikudel
ja koosviibimistel. Osaleti ka üldrahvalikel üritustel, üld- ja maa
kondlikel laulupidudel ja -päevadel,mitmesugustel aktustel ,huvi-
õhtutel ja aastapäevaüritustel.
Huvitav on märkida, et vanade lauljate mälestustes on kirjas, et erakorterites olnud proovid on jäänud väga meeldivate sündmustena lauljate südametesse.
1932.a-l asus koorijuhi kohale Hendrik Sari. Erilist osa tuli kooril täita Riikliku Põlevkivitööstuse juubelipäevil, mida peeti iga 5 aasta järel ja üheks õnnestunumaks võiks pidada põlevkivitööstuse 15 aastapäeva 1933
a. novembris, kus segakoor koos orkestriga ja solistidega kandis
ette Niels W.Cade ballaadi “Murueide tütar” orkestri- ja koorijuhi
H. Sari juhatusel. H.Sari oli koorijuhi kohal 1936.a. sügiseni ja siis tuli koori tegutsemises vaheaeg.
Üheks põhjuseks oli ka 1937 aasta suurstreik.
1937.a. sügisel tuli Räpinast Kohtla-Järve Kaevanduskooli juhtima Johannes Karheidig ja ta otsustas segakoori tegevuse taaselustada. Kuid paljud endised kooriliikmed olid selleks ajaks juba Kohtla-Järvelt lahkunud ja nii tuli tal praktiliselt luua uue koosseisuga koor ja et koorile anda ametlikku ilmet , siis
valiti ka segakoori juhatus ,kuhu kuulusid Klaara Sari, Kaarel Aru,
Rein Raudveer ( elab praegu Harjumaal) , Heinrich Veike; Karla Puisalu. Nende ülesandeks jäi koori siseelu puudutavate küsimuste
lahendamine. Koorile koostati kodukord ja proove hakati pidama kord
nädalas. Tuleb arvestada ka seda , et paljud koorilikmed olid osalised ka kaevanduse pillikooris, näiteringis, spordiringis ja mujal. Seega tuli ka seda fakti arvestada koorielu korraldamisel. Viljaka töö tulemuseks võib pidada 2.aprillil 1938.a. kaevanduse rahvamajas korraldatud segakoori kontserti, mis nii majanduslikult kui ka kunstiliselt tasemelt hästi korda läks ja see andis ka positiivset indu edasiseks tegutsemiseks.
Väga põhjalikult valmistuti 1938.a. üldlaulupeoks Tallinnas ja selleks muretseti koorile oma rahvarõivad ( suurem osa valmis kooriliikmete näputööna) ja ka lipp, mille kavandi valmistas Ernö Koch. Materjalidega aitas pölevkivitööstus ja lipu tegid valmis naised ise.
Laulupeol esines kaevanduse segakoor 60 liikmelisena (suur koor ka tänapäevases mõttes)
Väga suurt ja kandvat osa etendati ka Kohtla-Järve I laulupäeva korraldaisel 7. augustil 1938.a. ja Riikliku Põlevkivitööstuse 20 aastapäe
va üritustel 25.11.1938.a.-l. Arvatavasti lõppes koos tööstuse likvideerimisega 1938-1939.a-l ka segakoori tegevus ja kaevurite pealin-
nas pole siiani oma segakoori.
Arthur Ruusmaa, aluseks Rein Randveri mälestused, Põlevkivimuuseumi
arhiivikogu materjalid ja suulised küsitlused.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kohtla-Järve kaevanduse segakoor
Eestlust allakriipsutava omapärana XX sajandi 20-te aastate alguse
Kohtla-Järvel võib nimetada laulmist ja muusikat.
Asutati rida organisatsioone ja ühinguid laulu- ja muusikakultuuri edendamiseks.Varsti pärast kohaliku haridusseltsi asutamist (1921-22.a.-l) kutsuti 1922.a. sügisel tolleaegse haridusseltsi esimehe Karl Friedrich
Lutsu õhutusel kokku segakoori asutamiskoosolek.
Koorijuhatajaks paluti Riikliku Põlevkivitööstuse raamatupidaja Erich Ilves. Sobiva harjutusruumi puudumisel käidi koos erakorterites.
Et segakoor tegutses kaevanduse koori nime all, siis kuulus koori otseste ülesannete hulka esinemine kaevanduse külalistele, ametlikel külaskäikudel
ja koosviibimistel. Osaleti ka üldrahvalikel üritustel, üld- ja maa
kondlikel laulupidudel ja -päevadel,mitmesugustel aktustel ,huvi-
õhtutel ja aastapäevaüritustel.
Huvitav on märkida, et vanade lauljate mälestustes on kirjas, et erakorterites olnud proovid on jäänud väga meeldivate sündmustena lauljate südametesse.
1932.a-l asus koorijuhi kohale Hendrik Sari. Erilist osa tuli kooril täita Riikliku Põlevkivitööstuse juubelipäevil, mida peeti iga 5 aasta järel ja üheks õnnestunumaks võiks pidada põlevkivitööstuse 15 aastapäeva 1933
a. novembris, kus segakoor koos orkestriga ja solistidega kandis
ette Niels W.Cade ballaadi “Murueide tütar” orkestri- ja koorijuhi
H. Sari juhatusel. H.Sari oli koorijuhi kohal 1936.a. sügiseni ja siis tuli koori tegutsemises vaheaeg.
Üheks põhjuseks oli ka 1937 aasta suurstreik.
1937.a. sügisel tuli Räpinast Kohtla-Järve Kaevanduskooli juhtima Johannes Karheidig ja ta otsustas segakoori tegevuse taaselustada. Kuid paljud endised kooriliikmed olid selleks ajaks juba Kohtla-Järvelt lahkunud ja nii tuli tal praktiliselt luua uue koosseisuga koor ja et koorile anda ametlikku ilmet , siis
valiti ka segakoori juhatus ,kuhu kuulusid Klaara Sari, Kaarel Aru,
Rein Raudveer ( elab praegu Harjumaal) , Heinrich Veike; Karla Puisalu. Nende ülesandeks jäi koori siseelu puudutavate küsimuste
lahendamine. Koorile koostati kodukord ja proove hakati pidama kord
nädalas. Tuleb arvestada ka seda , et paljud koorilikmed olid osalised ka kaevanduse pillikooris, näiteringis, spordiringis ja mujal. Seega tuli ka seda fakti arvestada koorielu korraldamisel. Viljaka töö tulemuseks võib pidada 2.aprillil 1938.a. kaevanduse rahvamajas korraldatud segakoori kontserti, mis nii majanduslikult kui ka kunstiliselt tasemelt hästi korda läks ja see andis ka positiivset indu edasiseks tegutsemiseks.
Väga põhjalikult valmistuti 1938.a. üldlaulupeoks Tallinnas ja selleks muretseti koorile oma rahvarõivad ( suurem osa valmis kooriliikmete näputööna) ja ka lipp, mille kavandi valmistas Ernö Koch. Materjalidega aitas pölevkivitööstus ja lipu tegid valmis naised ise.
Laulupeol esines kaevanduse segakoor 60 liikmelisena (suur koor ka tänapäevases mõttes)
Väga suurt ja kandvat osa etendati ka Kohtla-Järve I laulupäeva korraldaisel 7. augustil 1938.a. ja Riikliku Põlevkivitööstuse 20 aastapäe
va üritustel 25.11.1938.a.-l. Arvatavasti lõppes koos tööstuse likvideerimisega 1938-1939.a-l ka segakoori tegevus ja kaevurite pealin-
nas pole siiani oma segakoori.
Arthur Ruusmaa, aluseks Rein Randveri mälestused, Põlevkivimuuseumi
arhiivikogu materjalid ja suulised küsitlused.