Kohtla-Järve kaevanduse orkester.
25. aprillil 1923. aastal loodi Leopold Lutsu juhtimisel Kohtla-Järve
kaevanduse orkester. 1930. aastal liituti Kohtla-Järve Vabatahtliku
Tuletõrjeühinguga ja nüüd võeti uueks nimeks Kohtla-Järve kaevanduse Tuletõrje Pillikoor.
Nende ja ka varem alustanud kaevanduse segakoorita ei toimunud tol ajal meie kandis ühtki pidupäeva ega tähtpäevaüritust. Esineti kaevanduse ja põlevkivitööstuse aastapäevaaktustel (tavaliselt novembris), osaleti ausammaste avamisel, tähtsate riigitegelaste vastuvõttudel (sel ajal olid tähtsad riigimehed nii meilt kui mujalt sagedased külalised, kuna uus ja rajatav põlevkivitööstus oli muljetavaldav), riiklikel pühadel (emadepäev – see oli omal ajal üks tähtsamaid ja südamlikumaid pühi).
Suurimaks ülesastumiseks kujunes pillikoorile esinemine Kohtla-Järve I Laulupäeval 07. augustil 1938.aastal ja kohe ka sellele järgneval X üldlaulupeol Tallinnas.
Koos orkestri loomisega pandi alus ka keelpilliorkestrile (esialgu salongiorkestri piirides) operettide ja laulumängude saateks kohalikus rahvamajas. Orkestrit juhtis Erich Ilves (kes ise laulis samal ajal ka kaevanduse segakooris ja kui üldse vaadata tolleaegset kultuurielu, siis on märgata, et paljud võtsid osa 2-3 ringi tööst).
Kui 1930.aastatel elavnes kultuurielu ka Kukrusel, siis kolis keelpilliorkester üle Kukruse kaevanduse alla ja pani aluse kohalikule sümfooniaorkestrile, mis oli eriti populaarne 1932-1934.aastail.
Arvatavasti koos Riikliku Põlevkiivtööstuse lagunemisega 1938-1939. aastal ja uue võimu tulekuga 1940. aastal lõpetasid tegevuse ka
need orkestrid. Sõja ajal ja esimestel sõjajärgsetel aastatel olid
puhkpillimuusika edasiviijad mitmed sõjaväeorkestrid, Virumaal viisid ja viivad edasi puhkpillimuusikatradistioone Kohtla-Järvel ja Jõhvis ning ka väiksemates kohtades tegutsevad puhkpilliorjestrid.
Rõõm on märkida, et ka “Eesti Põlevkivi” juures tegutses kaua aega
oma puhkpilliorkester, mis andis kena ja värvikat lisa nii paraadidele kui ka kaevuritepäevade üritustele Toilas.
Arthur Ruusmaa, aluseks muuseumi kogudes olevad materjalid.
Lisa tuleb veel juurde.
Foto: Kohtla-Järve kaevanduse Tuletõrje Pillikoor Kohtla-Järve
pargis 1930-tel aastatel. Siia kerkis peagi ilus laululava 1938. aasta laulupäeva tarvis; praegu on siin staadion.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kohtla-Järve kaevanduse puhkpilliorkester
Kohtla-Järve kaevanduse orkester.
25. aprillil 1923. aastal loodi Leopold Lutsu juhtimisel Kohtla-Järve
kaevanduse orkester. 1930. aastal liituti Kohtla-Järve Vabatahtliku
Tuletõrjeühinguga ja nüüd võeti uueks nimeks Kohtla-Järve kaevanduse Tuletõrje Pillikoor.
Nende ja ka varem alustanud kaevanduse segakoorita ei toimunud tol ajal meie kandis ühtki pidupäeva ega tähtpäevaüritust. Esineti kaevanduse ja põlevkivitööstuse aastapäevaaktustel (tavaliselt novembris), osaleti ausammaste avamisel, tähtsate riigitegelaste vastuvõttudel (sel ajal olid tähtsad riigimehed nii meilt kui mujalt sagedased külalised, kuna uus ja rajatav põlevkivitööstus oli muljetavaldav), riiklikel pühadel (emadepäev – see oli omal ajal üks tähtsamaid ja südamlikumaid pühi).
Suurimaks ülesastumiseks kujunes pillikoorile esinemine Kohtla-Järve I Laulupäeval 07. augustil 1938.aastal ja kohe ka sellele järgneval X üldlaulupeol Tallinnas.
Koos orkestri loomisega pandi alus ka keelpilliorkestrile (esialgu salongiorkestri piirides) operettide ja laulumängude saateks kohalikus rahvamajas. Orkestrit juhtis Erich Ilves (kes ise laulis samal ajal ka kaevanduse segakooris ja kui üldse vaadata tolleaegset kultuurielu, siis on märgata, et paljud võtsid osa 2-3 ringi tööst).
Kui 1930.aastatel elavnes kultuurielu ka Kukrusel, siis kolis keelpilliorkester üle Kukruse kaevanduse alla ja pani aluse kohalikule sümfooniaorkestrile, mis oli eriti populaarne 1932-1934.aastail.
Arvatavasti koos Riikliku Põlevkiivtööstuse lagunemisega 1938-1939. aastal ja uue võimu tulekuga 1940. aastal lõpetasid tegevuse ka
need orkestrid. Sõja ajal ja esimestel sõjajärgsetel aastatel olid
puhkpillimuusika edasiviijad mitmed sõjaväeorkestrid, Virumaal viisid ja viivad edasi puhkpillimuusikatradistioone Kohtla-Järvel ja Jõhvis ning ka väiksemates kohtades tegutsevad puhkpilliorjestrid.
Rõõm on märkida, et ka “Eesti Põlevkivi” juures tegutses kaua aega
oma puhkpilliorkester, mis andis kena ja värvikat lisa nii paraadidele kui ka kaevuritepäevade üritustele Toilas.
Arthur Ruusmaa, aluseks muuseumi kogudes olevad materjalid.
Lisa tuleb veel juurde.
Foto: Kohtla-Järve kaevanduse Tuletõrje Pillikoor Kohtla-Järve
pargis 1930-tel aastatel. Siia kerkis peagi ilus laululava 1938. aasta laulupäeva tarvis; praegu on siin staadion.