Loe lisaks
Online intervjuu — Eri Klas naudib igat päeva
xxx
Eri Klas toob pulti 23 dirigenti, Anu Talist Neeme Järvini
Anneli Ammas, 02.07.2004
|
24. üldlaulupeo I kontserdi peadirigent usaldas finaali juhtimise Neeme Järvile.
Eri Klas, mis trikke te veel enne pidu teete ja kavaväliseid dirigente enda asemele pulti toote? Ise juhatate vaid hümni ning I kontserdi finaali, Giuseppe Verdi “Aida” “Triumfikoori” annate Neeme Järvile, kes üldse ei pidanud dirigeerima!
Kas räägin teile ausalt?
Rääkige ausalt!
Mina vastutan selle kontserdi eest ja minu jaoks pole vastutus see, et säraksin, vaid et asi toimuks. Minu idee oli, et laulupeo esimesel päeval juhataksid kõik eesti dirigendid, sest laulupeod on tihtipeale suur armukadeduse paraad, et kes mida juhatab. Selle vähendamiseks ja meie sõpruskonna laiendamiseks mõtlesin, et juhatama võiks tulla kõik eesti dirigendid.
Võrreldes teise päeva kontserdiga on sel korral esimene kontsert tõesti esmakordselt pulti astuvate dirigentide rohkuse poolest teistsugune!
Nojah, mõtlesin, et igaüks juhatab esimesel kontserdil ühe loo, aga selle eest saavad koor ja orkester enda ees näha 16 dirigenti (koorijuhtidega koos isegi 23 – toim). Aga oli kahju teada, et Neeme Järvi ei tule sellele laulupeole.
Saatis hoopis pojad?!
Mitte asemel! Pöördusin ise kutsega Paavo ja Kristjani poole. Mõlemad olid nõus tulema. Neeme Järvi tõesti ei tulnud kevadel siia ja juhatasin tema palvel tema eest Pietro Mascagni ooperit “Talupoja au” ja Tubina festivali. Tubina festivalil ütles mulle Rumessen (Vardo Rumessen – toim), et Neeme siiski tuleb peole, istub siin esimeses reas ja kuulab. See tundus mulle kuidagi imelikuna. Helistasin talle eelmisel laupäeval Tokyosse ja ta kinnitas, et tuleb tõesti siia, sest teda ju huvitab, kuidas ta poisid juhatavad. Ütlesin, et kui tuled laulupeole ja kui oled tervise juures, võiksid siiski midagi juhatada. Tema vastas, et sellisel juhul tahaks ta juhatada midagi kaalukat ja suurt. Sain vihjest aru. Kõige suurem, mida sain pakkuda, on finaal, kus laulavad kõik koorid ja orkester, mida mina pidin juhatama.
Teil endal süda verd ei tilkunud?
Ma ei ole selline inimene. Mina juhatan hümni, Ðostakovitðit ja teise päeva lõpus Raimond Kulli “Kodumaad”. (Dmitri Ðostakovitði “Pidulikku avamängu” pidi esialgu juhatama ERSO peadirigent Nikolai Aleksejev, kuid kolm nädalat tagasi selgus, et ta on sel ajal muude kohustustega seotud – toim.)
Kas keegi võimalikest dirigentidest on ka puudu?
Kaks – Arvo Volmer ja Vello Pähn on välismaal.
Kas kontserdil on eriline vaid suur hulk uusi dirigente või veel midagi?
Ka repertuaar. Siin on palju selliseid teoseid, mida laululaval pole kunagi lauldud. Lauldakse mitmes keeles. Laulupidu on UNESCO tiiva all. Kui rääkida väest, mis laulukaare alla koguneb, siis see on ehk hingeline Eesti kaitsevägi. Ja kui mäe otsas istub isa Ernesaks ning ilm meid ka aitab, siis on oodata toredat laulupidu.
Ja jutud laulupeo hääbumisest…
…jutud laulupeo hääbumisest on täiesti kadunud, sest isegi laulupeo pileteid pole juba saada (toolidega kallimas sektoris – toim)! Loodan, et Eesti valitsused saavad edaspidi aru, et see pidu võiks olla ilma piletikassata, et kogu rahvas tuleks peole.
|
 |
xxx
Aitan noormehel saada kutseliseks filmimeheks
Allar Viivik, SLÕL, 2. märts 2004
 Kalev Lilleorg
 TIHE PROGRAMM: «Olen võtnud endale kohustuse töötada iga kuu üks nädal Tallinnas,» ütleb Eri Klas. «Aga see on tavaliselt kõige tihedam ja raskem, just nagu lõppenud nädal.» |
«Tahan aidata noort inimest, et ta saaks võimalusel elukutseliseks operaatoriks,» põhjendab dirigent Eri Klas, miks ta laseb endast uut dokumentaalfilmi teha. Selle Myth Filmi teosega tahab Peter Murdmaa kaitsta Tallinna Pedagoogikaülikoolis ka enda diplomit.
«Miks ma oleks pidanud keelduma, kui noor mees püüab ja midagi loob?» küsib Eri Klas pärast «Niebelungide sõrmuse» proovi. «Ma austan tegijaid ning tulin seepärast Peter Murdmaale vastu.»
Mullu varasügisel pöördus Klasi poole Helle-Karis Murdmaa Myth Filmist ning palus luba teha maestrost järjekordne film (Klasist on tehtud peaaegu kümmekond telesaadet ning filmi). «Vaat siis ma mõtlesin ja meenutasin, et Peteri vanaisa oli ERSO tromboonimängija,» räägib Klas. Ning just tema selja taga alustas 15aastane poiss enda pillimeheteed. «Seepärast ma nõusse jäingi,» muheleb dirigent, kes algul oli veidi filmile vastu.
«Magamistuppa ma kaamerat ikka ei lase!»
Filmi võtted algasid sügisel. Siiani on Peter Murdmaa jälginud dirigenti läbi kaamerasilma mitmes paigas ja olukorras. Mullu detsembris näiteks jäädvustas ta Eri Klasi Moskva kontserte ja proove. «Vaatasin, kuidas ta püüdlikult koos helimehest abilise Marko Piirsooga tegutses,» meenutab dirigent. Ja imestab tänaseni, kuidas Murdmaal õnnestus lõpuks koos kaameraga Venemaale pääseda. Eestis on jäädvustatud dirigendi proovid ja kontserdid ERSO ning Kammerorkestriga, samuti näiteks Klasi kalalkäik lastelastega. «Ja mõnikord kleebivad nad mulle tagumikule veel aparaadi, mida nimetatakse mikrofoniks. Et saada ka minu juttu linti,» kirjeldab dirigent filmitegemist. Kuid päris enda magamistuppa ta siiski filmimehi ei lase. «Aga õnneks on kõik väga viisakad ning intiimsusi taga ei aja.»
Film võib valmida tänavu sügisel
Võtteid tegid filmimehed ka tänavu 24. veebruari õhtul, kui Ariel ja Eri Klas olid kutsutud president Arnold Rüütli vastuvõtule. Kindlasti jäädvustatakse veel kevadisi kontserte
ERSOga, proove Moskva väikses ooperis ooperiga «Talupoja au», Estonia teatri «Padaemanda» proove, Klasi suvist juubelit ning esinemist üldlaulupeol. Vajalik materjal peaks olema koos hilissuveks.
Klas jälgib filmimeeste tegemisi n.-ö. professionaalse kretinismiga, sest tunneb kinomaailma hästi. «Olen lindistanud enam kui saja filmi muusika, kirjutanud mõned stsenaariumid ja teinud pisirolle,» ütleb ta. Seepärast tahaks ta aeg-ajalt Murdmaad õpetada. «Kõigepealt huvitab mind montaa?. Kuidas nad kaks takti siit ja neli sealt lõpuks kokku liimivad,» räägib ta. Klas kinnitab: «Mind peab võtma sellisena, nagu olen. Mina ei mängi, sest siis on Murdmaa teos mängu-, mitte dokumentaalfilm.»
Murdmaa: tahan teda näidata lihtsalt inimesena
«Mu eesmärk on näidata dirigent Eri Klasi vabalt,» ütleb Peter Murdmaa . «Ajend on muusika, eriti Richard Wagner, Gustav Mahler ja Richard Strauss. Kuid ikkagi tahan näidata teda lihtsalt inimesena, nii nagu ma teda lapsena nägin – ja sellist inimest on teised vähe näinud.» Praeguseks on Tallinna Pedagoogikaülikoolis õppiv Murdmaa filminud umbes kolmandiku. Plaanide järgi peaks sügisel valmiv teos olema umbes tunniajane. Filmi lõpetamine sõltub aga ennekõike meie filmifondide soovist filmi rahastada.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Klas, Eri – maailmamainega dirigent
Loe lisaks
Online intervjuu — Eri Klas naudib igat päeva
xxx
Eri Klas toob pulti 23 dirigenti, Anu Talist Neeme Järvini
Anneli Ammas, 02.07.2004
24. üldlaulupeo I kontserdi peadirigent usaldas finaali juhtimise Neeme Järvile.
Eri Klas, mis trikke te veel enne pidu teete ja kavaväliseid dirigente enda asemele pulti toote? Ise juhatate vaid hümni ning I kontserdi finaali, Giuseppe Verdi “Aida” “Triumfikoori” annate Neeme Järvile, kes üldse ei pidanud dirigeerima!
Kas räägin teile ausalt?
Rääkige ausalt!
Mina vastutan selle kontserdi eest ja minu jaoks pole vastutus see, et säraksin, vaid et asi toimuks. Minu idee oli, et laulupeo esimesel päeval juhataksid kõik eesti dirigendid, sest laulupeod on tihtipeale suur armukadeduse paraad, et kes mida juhatab. Selle vähendamiseks ja meie sõpruskonna laiendamiseks mõtlesin, et juhatama võiks tulla kõik eesti dirigendid.
Võrreldes teise päeva kontserdiga on sel korral esimene kontsert tõesti esmakordselt pulti astuvate dirigentide rohkuse poolest teistsugune!
Nojah, mõtlesin, et igaüks juhatab esimesel kontserdil ühe loo, aga selle eest saavad koor ja orkester enda ees näha 16 dirigenti (koorijuhtidega koos isegi 23 – toim). Aga oli kahju teada, et Neeme Järvi ei tule sellele laulupeole.
Saatis hoopis pojad?!
Mitte asemel! Pöördusin ise kutsega Paavo ja Kristjani poole. Mõlemad olid nõus tulema. Neeme Järvi tõesti ei tulnud kevadel siia ja juhatasin tema palvel tema eest Pietro Mascagni ooperit “Talupoja au” ja Tubina festivali. Tubina festivalil ütles mulle Rumessen (Vardo Rumessen – toim), et Neeme siiski tuleb peole, istub siin esimeses reas ja kuulab. See tundus mulle kuidagi imelikuna. Helistasin talle eelmisel laupäeval Tokyosse ja ta kinnitas, et tuleb tõesti siia, sest teda ju huvitab, kuidas ta poisid juhatavad. Ütlesin, et kui tuled laulupeole ja kui oled tervise juures, võiksid siiski midagi juhatada. Tema vastas, et sellisel juhul tahaks ta juhatada midagi kaalukat ja suurt. Sain vihjest aru. Kõige suurem, mida sain pakkuda, on finaal, kus laulavad kõik koorid ja orkester, mida mina pidin juhatama.
Teil endal süda verd ei tilkunud?
Ma ei ole selline inimene. Mina juhatan hümni, Ðostakovitðit ja teise päeva lõpus Raimond Kulli “Kodumaad”. (Dmitri Ðostakovitði “Pidulikku avamängu” pidi esialgu juhatama ERSO peadirigent Nikolai Aleksejev, kuid kolm nädalat tagasi selgus, et ta on sel ajal muude kohustustega seotud – toim.)
Kas keegi võimalikest dirigentidest on ka puudu?
Kaks – Arvo Volmer ja Vello Pähn on välismaal.
Kas kontserdil on eriline vaid suur hulk uusi dirigente või veel midagi?
Ka repertuaar. Siin on palju selliseid teoseid, mida laululaval pole kunagi lauldud. Lauldakse mitmes keeles. Laulupidu on UNESCO tiiva all. Kui rääkida väest, mis laulukaare alla koguneb, siis see on ehk hingeline Eesti kaitsevägi. Ja kui mäe otsas istub isa Ernesaks ning ilm meid ka aitab, siis on oodata toredat laulupidu.
Ja jutud laulupeo hääbumisest…
…jutud laulupeo hääbumisest on täiesti kadunud, sest isegi laulupeo pileteid pole juba saada (toolidega kallimas sektoris – toim)! Loodan, et Eesti valitsused saavad edaspidi aru, et see pidu võiks olla ilma piletikassata, et kogu rahvas tuleks peole.
Aitan noormehel saada kutseliseks filmimeheks
Allar Viivik, SLÕL, 2. märts 2004
«Tahan aidata noort inimest, et ta saaks võimalusel elukutseliseks operaatoriks,» põhjendab dirigent Eri Klas, miks ta laseb endast uut dokumentaalfilmi teha. Selle Myth Filmi teosega tahab Peter Murdmaa kaitsta Tallinna Pedagoogikaülikoolis ka enda diplomit.
Mullu varasügisel pöördus Klasi poole Helle-Karis Murdmaa Myth Filmist ning palus luba teha maestrost järjekordne film (Klasist on tehtud peaaegu kümmekond telesaadet ning filmi). «Vaat siis ma mõtlesin ja meenutasin, et Peteri vanaisa oli ERSO tromboonimängija,» räägib Klas. Ning just tema selja taga alustas 15aastane poiss enda pillimeheteed. «Seepärast ma nõusse jäingi,» muheleb dirigent, kes algul oli veidi filmile vastu.
«Magamistuppa ma kaamerat ikka ei lase!»
Filmi võtted algasid sügisel. Siiani on Peter Murdmaa jälginud dirigenti läbi kaamerasilma mitmes paigas ja olukorras. Mullu detsembris näiteks jäädvustas ta Eri Klasi Moskva kontserte ja proove. «Vaatasin, kuidas ta püüdlikult koos helimehest abilise Marko Piirsooga tegutses,» meenutab dirigent. Ja imestab tänaseni, kuidas Murdmaal õnnestus lõpuks koos kaameraga Venemaale pääseda. Eestis on jäädvustatud dirigendi proovid ja kontserdid ERSO ning Kammerorkestriga, samuti näiteks Klasi kalalkäik lastelastega. «Ja mõnikord kleebivad nad mulle tagumikule veel aparaadi, mida nimetatakse mikrofoniks. Et saada ka minu juttu linti,» kirjeldab dirigent filmitegemist. Kuid päris enda magamistuppa ta siiski filmimehi ei lase. «Aga õnneks on kõik väga viisakad ning intiimsusi taga ei aja.»
Film võib valmida tänavu sügisel
Võtteid tegid filmimehed ka tänavu 24. veebruari õhtul, kui Ariel ja Eri Klas olid kutsutud president Arnold Rüütli vastuvõtule. Kindlasti jäädvustatakse veel kevadisi kontserte
ERSOga, proove Moskva väikses ooperis ooperiga «Talupoja au», Estonia teatri «Padaemanda» proove, Klasi suvist juubelit ning esinemist üldlaulupeol. Vajalik materjal peaks olema koos hilissuveks.
Klas jälgib filmimeeste tegemisi n.-ö. professionaalse kretinismiga, sest tunneb kinomaailma hästi. «Olen lindistanud enam kui saja filmi muusika, kirjutanud mõned stsenaariumid ja teinud pisirolle,» ütleb ta. Seepärast tahaks ta aeg-ajalt Murdmaad õpetada. «Kõigepealt huvitab mind montaa?. Kuidas nad kaks takti siit ja neli sealt lõpuks kokku liimivad,» räägib ta. Klas kinnitab: «Mind peab võtma sellisena, nagu olen. Mina ei mängi, sest siis on Murdmaa teos mängu-, mitte dokumentaalfilm.»
Murdmaa: tahan teda näidata lihtsalt inimesena
«Mu eesmärk on näidata dirigent Eri Klasi vabalt,» ütleb Peter Murdmaa . «Ajend on muusika, eriti Richard Wagner, Gustav Mahler ja Richard Strauss. Kuid ikkagi tahan näidata teda lihtsalt inimesena, nii nagu ma teda lapsena nägin – ja sellist inimest on teised vähe näinud.» Praeguseks on Tallinna Pedagoogikaülikoolis õppiv Murdmaa filminud umbes kolmandiku. Plaanide järgi peaks sügisel valmiv teos olema umbes tunniajane. Filmi lõpetamine sõltub aga ennekõike meie filmifondide soovist filmi rahastada.