Teenekas rahvatantsujuht Urve Kilk sündis 05.12.1937-l Võrumaal
Misso vallas rätsepa perekonnas.
1944-1949 õppis ta kohalikus Pugola 7-klassilises koolis.1950.-l kolisid vanemad Kiviõlli, kus Urve lõpetas 7. klassi. Siit siirdus pere Kohtla-Järvele ja isa hakkas tööle Kohtla-Järve kohalikus majanduse kombinaadis rätsepana. 1955-l pärast Kohtla-Järve 1.Keskkooli lõpetamist läks Urve Kilk õp pima Tartu Riiklikku Ülikooli eesti keelt ja kirjandust. Tudengipõlve sisse mahuvad suvevaheajad uudismaal ja Kohtla-Järve sovhoo sis. Tartus tantsis Urve Kilk ülikooli rahvatantsurühmas ja siit saadud tantsupisik on saatnud teda ka edaspidi.
1960.a-l, pärast ülikooli lõpetamist suunati U. Kilk tööle eesti keele ja kirjanduse õpeta jaks Kohtla-Järve IV töölisnoorte keskkooli, kust 1964.a-l läks tööle Kohtla-Järve 1.Keskkooli, kus töötab ka praegu. Vahepeal on töötanud ka klassivälise töö organisaatorina.
Urve Kilgi töölehele võib kanda ka järgmised ametid: Kohtla-Järve linna naistaantsurühmade instruktor, Kohtla-Järve laulupeokomisjoni liige, alaealistega tehtava töö koordineerimisnõukogu liige, Kohtla-Järve haridusosakonna mittekoosseisuline inspektor, Ida-Virumaa tantsupidude korralduskomisjoni liige, koolinoorte vabariikliku rahvatantsusektsiooni liige jne.
1974.a-l märgiti tema tööd haridustöö eesrindlase rinnamärgiga, 1975
a-l Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga ja 1998.a-l IV klas
si Valgetähe ordeniga.
Hea organisaatorina korraldas ta rahvatantsu Kohtla-Järve 1.Keskkoolis ja hiljem ka linnas. Tema juhendamisel alustasid koolis tegevust kolm tantsurühma:õpetajate naisrühm, neidude rühm ja segarühm, seejärel hakkas ta kodukohas, Kohtla-Nõmme klubis juhendama laste ja neiduse rühma.
1963.a-l hakkas U. Kilk juhendama V. Kingissepa kultuurimaja juures
tegutsevat rahvatantsuansamblit “Virulane” ja peagi (1967.a-l) saavutati NSV Liidu isetegevusfestivali laureaaditiitel.
Tema juhendamisel kujunesid Kohtla-Järve I Keskkoolis traditsioonilisteks rahvatantsupeod, millele oli raske pääseda. Veel raskem oli pääseda neid vaatama.
Rahvatantsijana on ise osa võtnud vabariikliku tantsuõpetajate rühmas. Rahvatantsu kuldajaks peab Urve Kilk 1980.a-id, mil rühmi oli palju ja konkurss oli tihe, et pääseda vabariiklikele tantsupidudele.
Praegu juhendab Urve Kilk Virulase veteranide rühma “Virvet” (kus pandi rahvatantsust röömu tundma ka allakirjutanu” ja Kohtla-Nõmme õpetajate naisrühma. Paljud tema juures tantsinud on ise saanud lasterühmade juhendajateks ja on teinud ilmavabariiklikel tantsupidudel.
Urve Kilk on ka osav sõnaseadja ja paljud peod on kokku saanud tema loodud stsenaariumide alusel ja eriti vajalik oli see sügaval vene ajal, kui osati peostsenaariumisse sisse kirjutada eesti rahvatants, rahvatradistioonid ja oma rahva tunne. Tänu Urvele on rahvatants oma juured säilitanud ja
läheb edasi põlevkivimaa paesel pinnal…..
Urve on virulaste rahvatantsu toonud ka kodukanti, eelmisel aastal
külastasid Haanja tantsijad virvetlased ja andsid kontserdi Rogosi-
Ruusmäe rahvamajas.
Arthur Ruusmaa, aluseks raamat “Viru vägevad” ja enda kokkupuutumi
sed.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kilk, Urve – rahvatantsujuht ja pedagoog
Teenekas rahvatantsujuht Urve Kilk sündis 05.12.1937-l Võrumaal
Misso vallas rätsepa perekonnas.
1944-1949 õppis ta kohalikus Pugola 7-klassilises koolis.1950.-l kolisid vanemad Kiviõlli, kus Urve lõpetas 7. klassi. Siit siirdus pere Kohtla-Järvele ja isa hakkas tööle Kohtla-Järve kohalikus majanduse kombinaadis rätsepana. 1955-l pärast Kohtla-Järve 1.Keskkooli lõpetamist läks Urve Kilk õp pima Tartu Riiklikku Ülikooli eesti keelt ja kirjandust. Tudengipõlve sisse mahuvad suvevaheajad uudismaal ja Kohtla-Järve sovhoo sis. Tartus tantsis Urve Kilk ülikooli rahvatantsurühmas ja siit saadud tantsupisik on saatnud teda ka edaspidi.
1960.a-l, pärast ülikooli lõpetamist suunati U. Kilk tööle eesti keele ja kirjanduse õpeta jaks Kohtla-Järve IV töölisnoorte keskkooli, kust 1964.a-l läks tööle Kohtla-Järve 1.Keskkooli, kus töötab ka praegu. Vahepeal on töötanud ka klassivälise töö organisaatorina.
Urve Kilgi töölehele võib kanda ka järgmised ametid: Kohtla-Järve linna naistaantsurühmade instruktor, Kohtla-Järve laulupeokomisjoni liige, alaealistega tehtava töö koordineerimisnõukogu liige, Kohtla-Järve haridusosakonna mittekoosseisuline inspektor, Ida-Virumaa tantsupidude korralduskomisjoni liige, koolinoorte vabariikliku rahvatantsusektsiooni liige jne.
1974.a-l märgiti tema tööd haridustöö eesrindlase rinnamärgiga, 1975
a-l Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga ja 1998.a-l IV klas
si Valgetähe ordeniga.
Hea organisaatorina korraldas ta rahvatantsu Kohtla-Järve 1.Keskkoolis ja hiljem ka linnas. Tema juhendamisel alustasid koolis tegevust kolm tantsurühma:õpetajate naisrühm, neidude rühm ja segarühm, seejärel hakkas ta kodukohas, Kohtla-Nõmme klubis juhendama laste ja neiduse rühma.
1963.a-l hakkas U. Kilk juhendama V. Kingissepa kultuurimaja juures
tegutsevat rahvatantsuansamblit “Virulane” ja peagi (1967.a-l) saavutati NSV Liidu isetegevusfestivali laureaaditiitel.
Tema juhendamisel kujunesid Kohtla-Järve I Keskkoolis traditsioonilisteks rahvatantsupeod, millele oli raske pääseda. Veel raskem oli pääseda neid vaatama.
Rahvatantsijana on ise osa võtnud vabariikliku tantsuõpetajate rühmas. Rahvatantsu kuldajaks peab Urve Kilk 1980.a-id, mil rühmi oli palju ja konkurss oli tihe, et pääseda vabariiklikele tantsupidudele.
Praegu juhendab Urve Kilk Virulase veteranide rühma “Virvet” (kus pandi rahvatantsust röömu tundma ka allakirjutanu” ja Kohtla-Nõmme õpetajate naisrühma. Paljud tema juures tantsinud on ise saanud lasterühmade juhendajateks ja on teinud ilmavabariiklikel tantsupidudel.
Urve Kilk on ka osav sõnaseadja ja paljud peod on kokku saanud tema loodud stsenaariumide alusel ja eriti vajalik oli see sügaval vene ajal, kui osati peostsenaariumisse sisse kirjutada eesti rahvatants, rahvatradistioonid ja oma rahva tunne. Tänu Urvele on rahvatants oma juured säilitanud ja
läheb edasi põlevkivimaa paesel pinnal…..
Urve on virulaste rahvatantsu toonud ka kodukanti, eelmisel aastal
külastasid Haanja tantsijad virvetlased ja andsid kontserdi Rogosi-
Ruusmäe rahvamajas.
Arthur Ruusmaa, aluseks raamat “Viru vägevad” ja enda kokkupuutumi
sed.