Johannes Kert lõpetas karjääri kaitseväes
Autor: Raimo Poom
Oma plaanidest kindralleitnant esialgu rääkida ei soovi, riigitööd ta tulevikus ei välista.
Eile riputas mundri varna endine kaitseväe juhataja ning hiljutine Eesti sõjaline esindaja NATO juures kindralleitnant Johannes Kert.
Kerdi sõnul oli reservi minemine juba pikalt ette plaanitud. “Mul on lihtsalt üks ring kaitseväe organisatsioonis täis saanud. Teist pole mõtet alustada,” rääkis ta. “See, et minu ring sai täis suhteliselt noorena, tuleneb kaitseväe taasloomise loogikast.”
Kuid samal ajal möönis Kert, et üks reservi minemise põhjus oli ka tema kõrge auaste, mis oli kraadi võrra kangem isegi praeguse kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsa omast. “See tekitas NATO-s töötades päris tõsiseid protokollilisi probleeme,” lausus ta. “Seepärast on selline samm ka üheks viisiks toetada kaitseväe juhatajat.”
Eile ei tahtnud Kert veel oma edasisi plaane avaldada, kuid vihjas, et on valmis oma kogemust riigi hüvanguks ka tulevikus rakendama. “Kui minu käest küsib nõu mõni Eesti kaitseteemadega tegelemiseks pädev asutus, siis seda nõu ta ka saab,” lubas Kert. “Üks asi on kindel: ma jään edaspidigi kaitseliitlaseks.” Kerdile on nii kaitsevägi, tsiviilametkonnad kui ka poliitikud omistanud idee hakata Eestis arendama küberkaitset, mis on koos sellele teemale rahvusvaheliselt osutatava tähelepanuga teinud Eestist sel alal juhtiva riigi. Kert kinnitas, et ta jääb selle valdkonna pöidlahoidjaks.
Ühtlasi meenutas ta, et selle alaga tegelemine sai Eestis alguse juba 1990. aastail. “Nii mõnelgi pool arvatakse, et küberkaitsega tegelemine sai alguse alles viimasel ajal, kuid selle juured on palju kaugemal. 2000. aastaks oli arusaam sellele mõtlemise vajadusest juba päris lai. Hoo sai asi sisse 2004. aastal ja muidugi on nüüd tegemist juba väga tähtsa rahvusvahelise küsimusega,” rõhutas Kert.
Kert on olnud aktiivselt tegev kaitseliidu taastamise juures. 1996–2000 oli ta kaitseväe juhataja ametis. Hiljem on ta olnud ka maaväe juhataja, viimati Eesti sõjaline esindaja NATO juures, kus ta teenis aastast 2002.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kert, Johannes – kaitseväe kõrgem ohvitser
Johannes Kert lõpetas karjääri kaitseväes
Oma plaanidest kindralleitnant esialgu rääkida ei soovi, riigitööd ta tulevikus ei välista.
Eile riputas mundri varna endine kaitseväe juhataja ning hiljutine Eesti sõjaline esindaja NATO juures kindralleitnant Johannes Kert.
Kerdi sõnul oli reservi minemine juba pikalt ette plaanitud. “Mul on lihtsalt üks ring kaitseväe organisatsioonis täis saanud. Teist pole mõtet alustada,” rääkis ta. “See, et minu ring sai täis suhteliselt noorena, tuleneb kaitseväe taasloomise loogikast.”
Kuid samal ajal möönis Kert, et üks reservi minemise põhjus oli ka tema kõrge auaste, mis oli kraadi võrra kangem isegi praeguse kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsa omast. “See tekitas NATO-s töötades päris tõsiseid protokollilisi probleeme,” lausus ta. “Seepärast on selline samm ka üheks viisiks toetada kaitseväe juhatajat.”
Eile ei tahtnud Kert veel oma edasisi plaane avaldada, kuid vihjas, et on valmis oma kogemust riigi hüvanguks ka tulevikus rakendama. “Kui minu käest küsib nõu mõni Eesti kaitseteemadega tegelemiseks pädev asutus, siis seda nõu ta ka saab,” lubas Kert. “Üks asi on kindel: ma jään edaspidigi kaitseliitlaseks.” Kerdile on nii kaitsevägi, tsiviilametkonnad kui ka poliitikud omistanud idee hakata Eestis arendama küberkaitset, mis on koos sellele teemale rahvusvaheliselt osutatava tähelepanuga teinud Eestist sel alal juhtiva riigi. Kert kinnitas, et ta jääb selle valdkonna pöidlahoidjaks.
Ühtlasi meenutas ta, et selle alaga tegelemine sai Eestis alguse juba 1990. aastail. “Nii mõnelgi pool arvatakse, et küberkaitsega tegelemine sai alguse alles viimasel ajal, kuid selle juured on palju kaugemal. 2000. aastaks oli arusaam sellele mõtlemise vajadusest juba päris lai. Hoo sai asi sisse 2004. aastal ja muidugi on nüüd tegemist juba väga tähtsa rahvusvahelise küsimusega,” rõhutas Kert.
Kert on olnud aktiivselt tegev kaitseliidu taastamise juures. 1996–2000 oli ta kaitseväe juhataja ametis. Hiljem on ta olnud ka maaväe juhataja, viimati Eesti sõjaline esindaja NATO juures, kus ta teenis aastast 2002.