|
 |
|
Peale suusatamise keerutas Soome riigipea Kääriku spordibaasis jalga Tartu Riikliku Ülikooli rahvakunstiansambli liikmetega.
Foto: B.Murd/Eesti Filmiarhiiv |
|
Täna nelikümmend aastat tagasi Eestisse saabunud Soome presidendi Urho Kaleva Kekkose visiidi aegsest Kääriku suusasõidust ja saunaskäigust teatakse palju. Ometi oli tema visiidi suurim saavutus Eesti ja Soome vahelise laevaliini avamine, millekohase idee president kõigile üllatuseks Tallinnast lahkudes välja käis.
Soome riigipea visiit 1964. aasta 11.–14. märtsini oli 20 aastat muust maailmast isolatsioonis elanud eestlastele suursündmus. Tudengipõlves Tartus kergejõustikus võistlemas käinud Kekkonen avaldas soovi Eestit külastada juba 1958. aastal Moskvas olles. Toona sõidutati president siiski eksootilisse Usbekistani.
1964. aastal lubati Varssavi riigivisiidilt naasev Kekkonen Eestisse mitteametlikule külaskäigule. Vastutasuks pidi Soome lõpetama ametlikud suhted Rootsis tegutsevate Välis-Eesti organisatsioonidega, mida Moskva kartis Soome laienevat.
Pidas kõne eesti keeles
Tallinnas Marati riidetööstuses ja raekojas käinud Kekkonen pidas kõne Tartu Ülikoolis, kus ta venekeelsete julgeolekutöötajate õuduseks rääkis puhtas eesti keeles. Kekkonen teatas, et eestlus saab edasi kesta vaid oma kodumaal, mitte välismaistes pagulasorganisatsioonides, mis kahe sugupõlvega teiste rahvaste sisse sulavad.
Kuna Kekkonen oli spordimehena (kunagine Soome kõrgus-hüppemeister – toim) avaldanud soovi suusatada, kohandati talle Kääriku spordibaasi juhataja kabinetti tuba. Vaid üheks ööks ehitati Soome presidendile otse spordihoone koridori isegi privaatne kanalisatsioonita WC.
Kuulus Kekkose suusarada kulges taludest võimalikult eemal, sest julgeolek kartis hea suhtlejana tuntud presidenti mõnda juhuslikku majapidamisse astuvat, et juttu ajada.
Presidendi teele jäävate majade fassaadid värviti üle. Legend räägib koguni ühe vana hoone täielikust lammutamisest. Lihtinimesi raja äärde ei lastud.
Presidenti saatsid rajal küm-nevõistluse treener Fred Kudu ja Arnold Green. Neist mõnisada meetrit eespool ajasid rada lahti Eesti suusakoondise noored.
“Naljakas, kuid Kekkost tervitas iga nurga peal Tartu Ülikooli kehakultuuri kolmas kursus, kes liikus ühest sihtpunktis teise ja hüüdis alati “Tervist, härra Kekkonen!”” mäletab üks lahtiajajaist Helle Tallo. “Tundsime nad muidugi ära, aga kas Kekkonen aru sai, ma ei tea.”
Kuigi presidenti pidid rajal saatma relvastatud julgeolekutöötajad, pudenesid nood kohe alguses sabast. Üks pillas laskumisel kukkudes koguni teenistusrelva lumehange. “Sõit algas Kääriku söökla juurest, kus oli kohe järsk laskumine. Kõik need antennidega varustatud julgeolekumehed vajusid sinna pikali,” räägib Tallo. “Olime suusatajatena kiirustega küll harjunud, kuid peab tunnistama, et Kekkonen valis päris kiire tempo.”
Abikaasa tähistas juubelit
Kekkost saatnud Soome sõja-väelastest adjutantidest lõpetas üks presidendist veerand, teine kolmveerand tundi hiljem. Suusatamine lõppes saunaskäiguga.
Õhtul oli Käärikul pidu, kus peeti ühtlasi Kekkose abikaasa Sylvi 70. aasta juubelit. “Kekkosele meeldis väga tantsida, kuid meie ülemus käsutas meid magama,” meenutab Tallo.
Peol esinenud laulja Uno Loobi sõnul tegi Kekkonen õige mitu tantsu. “Kindlasti kästi mul laulda Saaremaa valssi. Tegemist oli üldiselt väga vaoshoitud peoga.”
Naistel olid pisarad silmis
Päevasest suusasõidust väsinud Kekkonen otsustas Loobi sõnul “inimlikul ajal” magama minna, misjärel pidu lõppenuks kuulutati. “Osa tahtis küll möllama hakata, kuid ansamblile pisteti viinapudel ja võileivad pihku ning kästi magama minna.”
“Hommikul oli Kekkosega äärmiselt südamlik ärasaatmine,” mäletab Loop. “Eestlannadel olid pisarad silmas. Tahtsime justkui Kekkose külge klammerduda, sest ta oli ikkagi esimene meid külastanud vaba maailma president.”
Lahkudes pidas Kekkonen Tallinna lennujaamas kõne, kus teatas, et Eesti ja Soome vahel võiks avada laevaliini. Samal õhtul jõudis see mõte raadio kaudu üle Eesti. “Ausalt öeldes ei uskunud toona, et see idee teoks tehakse,” ütleb Kekkost visiidil saatnud telemees Rein Karemäe.
Pool aastat hiljem kordas Kekkonen mõtet laevaliinist Soomes ja 1965. aasta 7. juulil tegigi reisilaev Vanemuine Tallinna-Helsingi liinil esimese reisi. Eestile oli aken Soome tähtis nii kultuuriliselt kui ka poliitiliselt, sest aitas hoida sidet “vaba maailmaga.” 25 aastaga käis Eestis üle kolme miljoni soomlase.
Telemees meenutab naljakaid seiku
Telemees Rein Karemäe mäletab mitut visiidi ajal juhtunud naljakat seika.
LILLEd rabati tagasi: ETV toonane juht usaldas visiidiks alluvate käsutusse luksusauto ZIM, kuhu pandi soomlastest telemeeste kostitamiseks sada võileiba musta ja sada punase kalamarjaga, lisaks kast Armeenia konjakit ning sünnipäeva pidanud Sylvi Kekkosele suur lillebukett. “Astusin siis presidendiproua juurde, ulatasin lilled ja haarasin käe, et seda suudelda, kui operaator ütles, et kaamera ei käinud,” meenutab Karemäe. “Võtsin lillekorvi tagasi ja tegin kõike uuesti.”
KAAMERAMEES KAPIs: “Tallinna Raekojas oli vastuvõtt, kus linnapea Undusk tuli minu juurde ja ütles saladuskatte all, et viib Kekkose Mustamäele tavalisele perele külla. Läksin öeldud aadressil ette ja trepikojas astus mulle vastu kergejõustikutreener Ervin Uuk. Palusin, et ta laseks minu kaameramehe tagatuppa ja peidaks kasvõi kappi ära. Nii tehtigi, ja kui operaator äkki tagatoast välja astus, ei teinud kolmandat pitsi Vana Tallinnat võttev Kekkonen teist nägugi. Kui saadetud turvaülem sellest kuulis, ütles ta mulle: “Nu tõ huligan!”
PUUSEPP VÄÄNATI SELILI: “Tartusse sõites tegi kolonn peatuse Adavere poe juures, kust astus parajasti välja õlut ostnud kohalik mees. Kekkonen küsis, et mis tööd mees teeb, ja sai vastuseks, et puusepp. Kekkonen palus näidata tööriista. Kui mees kirve kotist välja võttis, väänasid julgeolekumehed ta pikali. Asi lahenes, Kekkonen uuris kirve tera ja teatas, et sellisega ei teeks Soomes ükski puusepp tööd. Kui ta kuulis, et paremat pole saada, lubas saata. Hiljem saatiski.”
ÜKS MEES SAUNAS ÜLE: “Kuulsa saunaskäigu ajal olid KGB mehed rahul, et said hetkeks puhata. Üks mees tuli, ringutas ja ütles – kõik, kümme meest saunas – mispeale algas paanika, sest nimekirjas oli üheksa meest. Turvaülem tõmbas särgi maha ja läks trakside väel seltskonnale Pepsit viima, et selgitada, kes on üleliigne. Kümnevõistleja Heino Lipp oli samuti saunas, sest Kekkonen oli tahtnud leili võtta koos tugeva Eesti mehega.”
|
Uudised
VE: Kekkonen, Urho Kaleva – Soome president
Urho Kekkose lause tõi Eesti-Soome laevaliini
Risto Berendson 11.03.2004
Foto: B.Murd/Eesti Filmiarhiiv
Täna nelikümmend aastat tagasi Eestisse saabunud Soome presidendi Urho Kaleva Kekkose visiidi aegsest Kääriku suusasõidust ja saunaskäigust teatakse palju. Ometi oli tema visiidi suurim saavutus Eesti ja Soome vahelise laevaliini avamine, millekohase idee president kõigile üllatuseks Tallinnast lahkudes välja käis.
Soome riigipea visiit 1964. aasta 11.–14. märtsini oli 20 aastat muust maailmast isolatsioonis elanud eestlastele suursündmus. Tudengipõlves Tartus kergejõustikus võistlemas käinud Kekkonen avaldas soovi Eestit külastada juba 1958. aastal Moskvas olles. Toona sõidutati president siiski eksootilisse Usbekistani.
1964. aastal lubati Varssavi riigivisiidilt naasev Kekkonen Eestisse mitteametlikule külaskäigule. Vastutasuks pidi Soome lõpetama ametlikud suhted Rootsis tegutsevate Välis-Eesti organisatsioonidega, mida Moskva kartis Soome laienevat.
Pidas kõne eesti keeles
Tallinnas Marati riidetööstuses ja raekojas käinud Kekkonen pidas kõne Tartu Ülikoolis, kus ta venekeelsete julgeolekutöötajate õuduseks rääkis puhtas eesti keeles. Kekkonen teatas, et eestlus saab edasi kesta vaid oma kodumaal, mitte välismaistes pagulasorganisatsioonides, mis kahe sugupõlvega teiste rahvaste sisse sulavad.
Kuna Kekkonen oli spordimehena (kunagine Soome kõrgus-hüppemeister – toim) avaldanud soovi suusatada, kohandati talle Kääriku spordibaasi juhataja kabinetti tuba. Vaid üheks ööks ehitati Soome presidendile otse spordihoone koridori isegi privaatne kanalisatsioonita WC.
Kuulus Kekkose suusarada kulges taludest võimalikult eemal, sest julgeolek kartis hea suhtlejana tuntud presidenti mõnda juhuslikku majapidamisse astuvat, et juttu ajada.
Presidendi teele jäävate majade fassaadid värviti üle. Legend räägib koguni ühe vana hoone täielikust lammutamisest. Lihtinimesi raja äärde ei lastud.
Presidenti saatsid rajal küm-nevõistluse treener Fred Kudu ja Arnold Green. Neist mõnisada meetrit eespool ajasid rada lahti Eesti suusakoondise noored.
“Naljakas, kuid Kekkost tervitas iga nurga peal Tartu Ülikooli kehakultuuri kolmas kursus, kes liikus ühest sihtpunktis teise ja hüüdis alati “Tervist, härra Kekkonen!”” mäletab üks lahtiajajaist Helle Tallo. “Tundsime nad muidugi ära, aga kas Kekkonen aru sai, ma ei tea.”
Kuigi presidenti pidid rajal saatma relvastatud julgeolekutöötajad, pudenesid nood kohe alguses sabast. Üks pillas laskumisel kukkudes koguni teenistusrelva lumehange. “Sõit algas Kääriku söökla juurest, kus oli kohe järsk laskumine. Kõik need antennidega varustatud julgeolekumehed vajusid sinna pikali,” räägib Tallo. “Olime suusatajatena kiirustega küll harjunud, kuid peab tunnistama, et Kekkonen valis päris kiire tempo.”
Abikaasa tähistas juubelit
Kekkost saatnud Soome sõja-väelastest adjutantidest lõpetas üks presidendist veerand, teine kolmveerand tundi hiljem. Suusatamine lõppes saunaskäiguga.
Õhtul oli Käärikul pidu, kus peeti ühtlasi Kekkose abikaasa Sylvi 70. aasta juubelit. “Kekkosele meeldis väga tantsida, kuid meie ülemus käsutas meid magama,” meenutab Tallo.
Peol esinenud laulja Uno Loobi sõnul tegi Kekkonen õige mitu tantsu. “Kindlasti kästi mul laulda Saaremaa valssi. Tegemist oli üldiselt väga vaoshoitud peoga.”
Naistel olid pisarad silmis
Päevasest suusasõidust väsinud Kekkonen otsustas Loobi sõnul “inimlikul ajal” magama minna, misjärel pidu lõppenuks kuulutati. “Osa tahtis küll möllama hakata, kuid ansamblile pisteti viinapudel ja võileivad pihku ning kästi magama minna.”
“Hommikul oli Kekkosega äärmiselt südamlik ärasaatmine,” mäletab Loop. “Eestlannadel olid pisarad silmas. Tahtsime justkui Kekkose külge klammerduda, sest ta oli ikkagi esimene meid külastanud vaba maailma president.”
Lahkudes pidas Kekkonen Tallinna lennujaamas kõne, kus teatas, et Eesti ja Soome vahel võiks avada laevaliini. Samal õhtul jõudis see mõte raadio kaudu üle Eesti. “Ausalt öeldes ei uskunud toona, et see idee teoks tehakse,” ütleb Kekkost visiidil saatnud telemees Rein Karemäe.
Pool aastat hiljem kordas Kekkonen mõtet laevaliinist Soomes ja 1965. aasta 7. juulil tegigi reisilaev Vanemuine Tallinna-Helsingi liinil esimese reisi. Eestile oli aken Soome tähtis nii kultuuriliselt kui ka poliitiliselt, sest aitas hoida sidet “vaba maailmaga.” 25 aastaga käis Eestis üle kolme miljoni soomlase.
Telemees meenutab naljakaid seiku
Telemees Rein Karemäe mäletab mitut visiidi ajal juhtunud naljakat seika.
LILLEd rabati tagasi: ETV toonane juht usaldas visiidiks alluvate käsutusse luksusauto ZIM, kuhu pandi soomlastest telemeeste kostitamiseks sada võileiba musta ja sada punase kalamarjaga, lisaks kast Armeenia konjakit ning sünnipäeva pidanud Sylvi Kekkosele suur lillebukett. “Astusin siis presidendiproua juurde, ulatasin lilled ja haarasin käe, et seda suudelda, kui operaator ütles, et kaamera ei käinud,” meenutab Karemäe. “Võtsin lillekorvi tagasi ja tegin kõike uuesti.”
KAAMERAMEES KAPIs: “Tallinna Raekojas oli vastuvõtt, kus linnapea Undusk tuli minu juurde ja ütles saladuskatte all, et viib Kekkose Mustamäele tavalisele perele külla. Läksin öeldud aadressil ette ja trepikojas astus mulle vastu kergejõustikutreener Ervin Uuk. Palusin, et ta laseks minu kaameramehe tagatuppa ja peidaks kasvõi kappi ära. Nii tehtigi, ja kui operaator äkki tagatoast välja astus, ei teinud kolmandat pitsi Vana Tallinnat võttev Kekkonen teist nägugi. Kui saadetud turvaülem sellest kuulis, ütles ta mulle: “Nu tõ huligan!”
PUUSEPP VÄÄNATI SELILI: “Tartusse sõites tegi kolonn peatuse Adavere poe juures, kust astus parajasti välja õlut ostnud kohalik mees. Kekkonen küsis, et mis tööd mees teeb, ja sai vastuseks, et puusepp. Kekkonen palus näidata tööriista. Kui mees kirve kotist välja võttis, väänasid julgeolekumehed ta pikali. Asi lahenes, Kekkonen uuris kirve tera ja teatas, et sellisega ei teeks Soomes ükski puusepp tööd. Kui ta kuulis, et paremat pole saada, lubas saata. Hiljem saatiski.”
ÜKS MEES SAUNAS ÜLE: “Kuulsa saunaskäigu ajal olid KGB mehed rahul, et said hetkeks puhata. Üks mees tuli, ringutas ja ütles – kõik, kümme meest saunas – mispeale algas paanika, sest nimekirjas oli üheksa meest. Turvaülem tõmbas särgi maha ja läks trakside väel seltskonnale Pepsit viima, et selgitada, kes on üleliigne. Kümnevõistleja Heino Lipp oli samuti saunas, sest Kekkonen oli tahtnud leili võtta koos tugeva Eesti mehega.”