Keava salakäik võib muuta praegust ajalookäsitlust
19.07.2004 00:01
Raplamaal Keavas Baltimaade suurimast viikingiaegsest linnusest avastatud ainulaadne salakäik võib viidata vigadele Läti Henriku kroonikas.
Tänavu 950. sünnipäeva tähistavalt Keava linnamäelt leitud salakäigu paekivivooderdisega fragment on pärit 13. sajandist, teatas Eesti Televisioon. Kuhu käik viib, seda ei tea keegi, sest puudu on linnamäe käigupoolne nõlv ja vall, nendega koos ka salakäigu väljaviiv osa.
Tõenäoliselt on linnuse piirajad 1224. aastal mäge kaevanud, et vall alla lasta ja teha võimalikuks linnusesse tungimine, leidsid arheoloogid. See juhtus, kui ristisõdijate, lätlaste ja liivlaste vägi oli sõjakäigul.
Sellesuvised leiud annavad arheoloogidele alust oletada, et Läti Henrik on ristisõdijate 1224. aasta sõjakäiku kirjeldades vea teinud. Läti Henriku kroonika kohaselt ristisõdijad Keavasse ei jõudnudki, vaid lasid alla hoopis Lohu linnuse valli. Keava linnuse puuduv valliosa ja põletamisjäljed viitavad aga vastupidisele.
Arheoloogide hinnangul on Läti Henrik eksinud. Valli kokkuvarisemine viitab sellele, et salakäigu kaudu ei õnnestunud kellelgi oma elu päästa.
Järgmisel suvel on arheoloogidel plaanis käiguosa nii turistidele kui ka kohalikele elanikele tutvumiseks rekonstrueerida. (BNS)
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Keava linnamägi
Keava salakäik võib muuta praegust ajalookäsitlust
19.07.2004 00:01
Raplamaal Keavas Baltimaade suurimast viikingiaegsest linnusest avastatud ainulaadne salakäik võib viidata vigadele Läti Henriku kroonikas.
Tänavu 950. sünnipäeva tähistavalt Keava linnamäelt leitud salakäigu paekivivooderdisega fragment on pärit 13. sajandist, teatas Eesti Televisioon. Kuhu käik viib, seda ei tea keegi, sest puudu on linnamäe käigupoolne nõlv ja vall, nendega koos ka salakäigu väljaviiv osa.
Tõenäoliselt on linnuse piirajad 1224. aastal mäge kaevanud, et vall alla lasta ja teha võimalikuks linnusesse tungimine, leidsid arheoloogid. See juhtus, kui ristisõdijate, lätlaste ja liivlaste vägi oli sõjakäigul.
Sellesuvised leiud annavad arheoloogidele alust oletada, et Läti Henrik on ristisõdijate 1224. aasta sõjakäiku kirjeldades vea teinud. Läti Henriku kroonika kohaselt ristisõdijad Keavasse ei jõudnudki, vaid lasid alla hoopis Lohu linnuse valli. Keava linnuse puuduv valliosa ja põletamisjäljed viitavad aga vastupidisele.
Arheoloogide hinnangul on Läti Henrik eksinud. Valli kokkuvarisemine viitab sellele, et salakäigu kaudu ei õnnestunud kellelgi oma elu päästa.
Järgmisel suvel on arheoloogidel plaanis käiguosa nii turistidele kui ka kohalikele elanikele tutvumiseks rekonstrueerida. (BNS)