|
Leedus võitleb ellujäämise nimel tibatilluke türgi rahvaste hulka kuuluv vähemusrahvus, mis on pidanud Leedut oma kodumaaks juba üle kuuesaja aasta. Tegu on karaiimidega, kelle keele kõnelejaid on jäänud kogu maailmas järgi vaid umbes 50 inimest.
– – – – –
Karaiimid kujunesid välja 8. sajandil Krimmis, kus nad elasid Kasaari kaganaadi valitsuse all. Samal ajal pöördusid nad rangesse judaistlikku usulahku karaismi, mis tunnustab küll Vana Testamenti, mitte aga Talmudi uuendusi.
Hiljem jagunesid karaiimid kolmeks. Neist suurim grupp jõudis Leetu, tänapäevasesse Trakai linna, kus elavad tänini. Leedu Riiklik Uuringukeskus nimetab karaiime Leedu põlisasukateks. Karaiimi keel on aga UNESCO hinnangul tõsiselt ohustatud.
Leedu Karaiimi Kultuuriühenduse juht Karina Firkaviciute on üks väheseid karaiimi keelt valdavaid noori. Karina räägib, et oma keele säilitamine on praegu nende väikese kogukonna põhieesmärgiks. Esmalt tähendab see keeleõpet lastele:
“Me katsume organiseerida igal aastal karaiimi lastele suvelaagri, kus neil oleks veidi aega õppida karaiimi keelt. Kuid loomulikult peaks seda tegema sagedamini ning kogu aasta, mitte üksnes suveajal,” selgitas ta.
Karaiimi keel sai formaalse vormi 19. sajandil, mil kohalikud intellektuaalid hakkasid välja töötama kirjakeelt. Karaiimi sõnavara on tugevalt mõjustatud folkloorist, vanasõnadest, mõistatustest ning rahvaluulest. Samas puuduvad selles paljud abstraktsed terminid ning keel pole laienenud, et hõlmata teaduslikke, tehnilisi ning filosoofilisi mõisteid.
Algselt kirjutasid karaiimid oma keelt heebrea tähestikus, kuid hiljem hakkasid kasutama nende maade tähestikke, kus elasid. Leedu ortograafiareeglid võtsid nad üle pärast taasiseseisvumist aastal 1991.
Väljaspool Leedut elab maailmas veel viis karaiimi keele kõnelejat – nimelt Ukraina linnas Halõtšis. Ligi kümme aastat tagasi alustas nendega tööd Uppsåla ülikooli professor Eva Csato Johansson, jäädvustamaks keelt multimeedia-CD tarbeks. Csato kiitis nii sealset karaiimi kogukonda kui Halõtši linnavõime neile antava abi eest:
“Ehkki Halõtši kogukond koosneb ainult viiest vanainimesest, on see väga-väga võimas väike kogukond. Nii suutsid nad 2002. aasta septembris organiseerida karaiimi ajaloo- ja kultuuriteemalise konverentsi, mis äratas väga suurt huvi,” oli Csato vaimustuses.
Ent millised võiksid ikkagi olla väljasuremisäärel oleva keele ellujäämisväljavaated? Rahvusvaheliselt tunnustatud lingvist, professor David Crystal usub, et niikaua kui on tahtmist, on ka lootust:
“Keelel on võimalik ellu jääda, end taasluua või taaselustada, nagu öeldakse, ükskõik kui palju on selle kõnelejaid. On juhtumeid, kus isegi vaid paarisaja kõnelejaga rahvad on suutnud oma keelt säilitada ning seda arendada,” toob professor näite.
|
Uudised
VE: karaiimid – kaduv rahvakild
Leedu põlisasukad karaiimid võitlevad ellujäämise eest
Krister Paris – 23. juuli, 2003 12:44
Leedus võitleb ellujäämise nimel tibatilluke türgi rahvaste hulka kuuluv vähemusrahvus, mis on pidanud Leedut oma kodumaaks juba üle kuuesaja aasta. Tegu on karaiimidega, kelle keele kõnelejaid on jäänud kogu maailmas järgi vaid umbes 50 inimest.
– – – – –
Karaiimid kujunesid välja 8. sajandil Krimmis, kus nad elasid Kasaari kaganaadi valitsuse all. Samal ajal pöördusid nad rangesse judaistlikku usulahku karaismi, mis tunnustab küll Vana Testamenti, mitte aga Talmudi uuendusi.
Hiljem jagunesid karaiimid kolmeks. Neist suurim grupp jõudis Leetu, tänapäevasesse Trakai linna, kus elavad tänini. Leedu Riiklik Uuringukeskus nimetab karaiime Leedu põlisasukateks. Karaiimi keel on aga UNESCO hinnangul tõsiselt ohustatud.
Leedu Karaiimi Kultuuriühenduse juht Karina Firkaviciute on üks väheseid karaiimi keelt valdavaid noori. Karina räägib, et oma keele säilitamine on praegu nende väikese kogukonna põhieesmärgiks. Esmalt tähendab see keeleõpet lastele:
“Me katsume organiseerida igal aastal karaiimi lastele suvelaagri, kus neil oleks veidi aega õppida karaiimi keelt. Kuid loomulikult peaks seda tegema sagedamini ning kogu aasta, mitte üksnes suveajal,” selgitas ta.
Karaiimi keel sai formaalse vormi 19. sajandil, mil kohalikud intellektuaalid hakkasid välja töötama kirjakeelt. Karaiimi sõnavara on tugevalt mõjustatud folkloorist, vanasõnadest, mõistatustest ning rahvaluulest. Samas puuduvad selles paljud abstraktsed terminid ning keel pole laienenud, et hõlmata teaduslikke, tehnilisi ning filosoofilisi mõisteid.
Algselt kirjutasid karaiimid oma keelt heebrea tähestikus, kuid hiljem hakkasid kasutama nende maade tähestikke, kus elasid. Leedu ortograafiareeglid võtsid nad üle pärast taasiseseisvumist aastal 1991.
Väljaspool Leedut elab maailmas veel viis karaiimi keele kõnelejat – nimelt Ukraina linnas Halõtšis. Ligi kümme aastat tagasi alustas nendega tööd Uppsåla ülikooli professor Eva Csato Johansson, jäädvustamaks keelt multimeedia-CD tarbeks. Csato kiitis nii sealset karaiimi kogukonda kui Halõtši linnavõime neile antava abi eest:
“Ehkki Halõtši kogukond koosneb ainult viiest vanainimesest, on see väga-väga võimas väike kogukond. Nii suutsid nad 2002. aasta septembris organiseerida karaiimi ajaloo- ja kultuuriteemalise konverentsi, mis äratas väga suurt huvi,” oli Csato vaimustuses.
Ent millised võiksid ikkagi olla väljasuremisäärel oleva keele ellujäämisväljavaated? Rahvusvaheliselt tunnustatud lingvist, professor David Crystal usub, et niikaua kui on tahtmist, on ka lootust:
“Keelel on võimalik ellu jääda, end taasluua või taaselustada, nagu öeldakse, ükskõik kui palju on selle kõnelejaid. On juhtumeid, kus isegi vaid paarisaja kõnelejaga rahvad on suutnud oma keelt säilitada ning seda arendada,” toob professor näite.