Vaata Siim Kallase postulaadid
xxx
Kallas kaitses Brüsselis madalaid makse
16.04.2004 00:01Kaarel Kaas, Brüssel
Kuigi eile rohkem kui tunni europarlamendi liikmete küsimustele vastanud volinikukandidaadil Siim Kallasel tuli alustuseks aru anda 10 miljoni dollari kohta, puudutas enamik küsimusi euroliidu raha- ja majandusasju.
Europarlamendis Kallase sõnavõtule järgnenud küsimuste-vastuste voorule andis avalöögi sakslasest kristlik demokraat Michael Gahler.
Gahler uuris, ega majandus- ja finantsküsimuste voliniku nn varjuks pürgiv Kallas pelga enda kohta mingite kompromiteerivate materjalide väljailmumist seoses 10 miljoni dollari skandaaliga. Eks ole ju teil Eestis mõningatel poliitikutel komme oma kolleegide kohta kompromiteerivaid pabereid koguda, tähendas Gahler.
Kallas vastas, et tunneb end selles suhtes üsna kindlalt, sest kohus on ta Eesti keskpangast miljonite kadumist uuriva protsessi raames süütuks tunnistanud ning tema minevik on juba nii läbi uuritud, et midagi uut pole sealt tõenäoliselt enam kellelgi leida.
Punaparteid ei mainitud
Erinevalt näiteks üleeile europarlamendi ees esinenud Poola volinikukandidaadist Danuta Hübnerist pääses Kallas küsimustest, mis oleksid käsitlenud tema tegevust kommunistliku partei tippfunktsionäärina.
Hübneril tuli aga vastu võtta terav rünnak Poola enese vaatlejatelt europarlamendis. Nood pärisid kaubandusvolinikuks kandideerivalt rahvuskaaslaselt tema tegevuse kohta kommunistliku partei nomenklatuuri kuuludes.
Kümnest volinikukandidaadist viimasena eile kell kümme Euroopa Parlamendi ette astunud Kallasele esitatud küsimuste lõviosa keskendus tema tulevasele tegevusvaldkonnale ehk majandus- ja rahandusvaldkonnale.
Kallas märkis, et näeb Euroopa majanduse elavdamisel olulist kohta ettevõtluse madalal maksutasemel.
«See on minu isiklik arusaam – madalamad maksud on kasulikud,» tähendas Kallas. «Võime näha tervet rida suhteliselt kõrge maksutasemega riike, kus tegelikkuses neid samu makse mitte keegi ei maksa.»
Maksude kehtestamine peaks Kallase hinnangul seejuures kuuluma liikmesriikide valitsuste pädevusse, sest see annaks igale maale vahendid majanduskeskkonna elavdamiseks.
Piirangud tööjõu vabale liikumisele on «filosoofilises plaanis» halvad ning eurot kasutavate riikide ringi tuleks laiendada niipea kui eurotsooniga ühinevad riigid on selleks valmis, argumenteeris Kallas lisaks.
Suurus on oluline ning mida suuremad on mastaabid, seda suurem on ka tõenäosus ligi meelitada uusi investeeringuid ja luua uusi töökohti, nentis Eesti volinikukandidaat.
Kolm tundi pärast Kallase esinemise lõppu ajakirjanikega kohtunud Euroopa Parlamendi iirlasest president Pat Cox ütles, et ei kiirusta kümne volinikukandidaadi ärakuulamise tulemusi kommenteerima.
«Praegu olen mina selles osas ilmselt üks kõige ebapädevamaid isikuid,» nentis Cox, kes lahkus kohe pärast kuulamiste algust teisipäeval Helsingisse ning naasis Brüsselisse alles eile keskpäeva paiku.
Õhtul teatas Cox, et poliitiliste fraktsioonide juhtidest ja presidendist endast koosnev esimeeste konverents soovitab parlamendi täiskogul toetada kümne voliniku võrra kasvava komisjoni ametisseasumist.
Kallas sai kiita
Eesti volinikukandidaadi kohta kirjutas majandus- ja rahaasjade komisjoni nimel hinnangu komisjoni esinaine Christa Randzio-Plath. Ta leiab, et Siim Kallasel on väljapaistev erialane ettevalmistus.
Samuti toob komisjoni esinaine välja Siim Kallase laiahaardelise poliitilise kogemuse parlamendisaadiku, rahandusministri ja peaministrina. Kokkuvõtteks leiab komisjoni esinaine, et Siim Kallas on jätnud veenva mulje nii isiku- kui ka erialaste omaduste poolest.
Komisjon annab Randdzio-Plathi sõnul Eesti volinikukandidaadile ülihea hinnangu, võttes arvesse volinikukandidaadi tausta, kirjalikke vastuseid, debatti saadikutega ja positiivset suhtumist.
Cox selgitas, et kümne uue euroliidu liikmesriigi volinike praegusi tegevusvaldkondi ei maksa võtta signaalina selle kohta, millise portfelli neist keegi saab 1. novembril tööd alustavas uue koosseisuga Euroopa Komisjonis.
«Vastavate otsuste tegemine on loomulikult komisjoni presidendi pädevuses,» osutas Cox. «Kuid mulle isiklikult tundub, et uus president alustab n-ö puhtalt lehelt ning vaatab ametikohtade jagamisel värske pilguga ringi kõigis 25 liikmesriigis.»
Euroopa Komisjon
• 5. mail otsustab Euroopa Parlamendi täiskogu Euroopa Komisjoni praeguste ja uute volinike kolleegiumi ametisse nimetamise. Pärast seda nimetab Euroopa Liidu Nõukogu volinikud ametisse.
• Vastavalt eelmisel aastal Euroopa Liidu ja kandidaatriikide vahel sõlmitud ühinemislepingule liituvad uute liikmesriikide volinikud praeguse komisjoniga Euroopa Liiduga liitumise päeval võrdsete partneritena.
Et praegu ametis oleva Euroopa Komisjoni viieaastase ametiaja lõpuni 31. oktoobril pole palju aega jäänud, ei hakata 1. maist portfelle ümber jagama. Uute liikmesriikide volinikud on kuni järgmise komisjoni ametisse asumiseni portfellideta: neil pole kindlat vastutusala ehk tegu on omamoodi õpipoisiajaga mõne praeguse voliniku juures.
• Uus Euroopa Komisjon, mis koosneb ühest volinikust igast liikmesriigist, astub ametisse 1. novembril ning selle ametiaeg lõpeb 30. oktoobril 2009.
xxx
Kallas tõi esinedes eeskujuks Eesti majandust
16.04.2004
|
Eesti volinikukandidaat Siim Kallas tõi eile Euroopa Parlamendi komisjoni esimeeste kogu ees esinedes Eesti majandusreforme eeskujuks kogu Euroopale, kiites ettevõtete tulumaksu kaotamist.
Kallasele esitatud küsimused ja vastused
Olen Lissaboni strateegia protsessi (Euroopa majandusarengu programm) tulemustes pettunud, sest oleme alles poolel teel. Kas see on seotud sellega, et meil on majanduslikult raske olukord või sellega, et me pole leidnud vajalikke instrumente selle protsessi rakendamiseks?
Strateegia on väga hea – head ettepanekud ja korralik analüüs. See on välja töötatud nii, nagu liikmesriigid on soovinud ja nüüd näeme, et detailirohke programm pole leidnud sellist rakendust, nagu oleme oodanud. Peamine rakendusroll lasub liikmesriikidel. Tuleb luua tõhusam töömehhanism.
Kohtuprotsessil, mis oli seotud teie Eesti Panga juhtimisega, mõisteti teid õigeks. Kas te ei karda, et mõnel poliitikul on seoses selle looga dokumente, mis paneks teid surve alla ning segaks volinikutööd?
See asi on lõpetatud ja loomulikult oli see minu jaoks väga raske aeg. Olen osalenud pärast seda kahtedel valimisel, kogunud palju hääli, olnud minister, peaminister ja erakonna juht.
Kui vaatan tagasi oma elule, siis pole midagi sellist, mida võiks teisiti tõlgendada, kui seda on seni tehtud. Ükski poliitik ei saa loomulikult välistada katseid leida kompromiteerivaid fakte, kuid minu puhul on kõike nii põhjalikult uuritud, et olen selles osas üsna rahulik.
Millisena näete Eesti krooni kõikumist seoses euroga enne seda, kui Eesti liitub rahaliiduga?
Eesti kroon on fikseeritud euroga, enne seda Saksa margaga. Mingisuguseid muudatusi vahetuskursis pole. Meie mõte on, et Eesti rahandussüsteem jääb samaks ajani, kui Euroopa Komisjon palub meil rahaliiduga liituda. Loodame liituda 2006. aastal ja seda toetab ka avalikkus, mis on ehk natuke üllatav.
Eesti on väga avatud majandusega ja maksusüsteem, eriti mis puudutab ettevõtte tulumaksu, on väga huvitav. Milline on arvamus rahareformide kohta Euroopa Liidus? On neid liidus üldse vaja?
Majandusreformidest Euroopas on eri dokumentides väga palju juttu. Need dokumendid sisaldavad ühte arvamust – et ettevõtluse maksud peaksid olema madalamad. Maksustamine peab olema läbipaistev ja lihtne. On riike, kus on väga kõrge ettevõtte tulumaks ja nad süüdistavad neid, kel on madalamad maksud. Mina olen seda meelt, et maksud oleksid madalamad.
Mida arvate sellest, et EL-i põhiseadusliku lepingu ratifitseerimine võiks toimuda kõikides liikmesriikides rahvahääletusel?
Rahvahääletuse küsimus on keeruline. Olen seda meelt, et Euroopa institutsioonide roll võiks olla tasakaalustav. Ma ei taha kuidagi rahvusriikide huve alatähtsustada, kuid tasakaal peab olema ja Euroopa institutsioonid saavad seda realiseerida. Olen kuulnud, et kümme riiki on otsustanud põhiseaduse küsimuses rahvahääletuse korraldada. Ma pole seda meelt, et kõikjal rahvahääletust vaja oleks. EPL
|
 |
Uudised
VE: Kallas, Siim – poliitik ja majandusmees
Vaata Siim Kallase postulaadid
xxx
Kallas kaitses Brüsselis madalaid makse
16.04.2004 00:01Kaarel Kaas, Brüssel
Europarlamendis Kallase sõnavõtule järgnenud küsimuste-vastuste voorule andis avalöögi sakslasest kristlik demokraat Michael Gahler.
Gahler uuris, ega majandus- ja finantsküsimuste voliniku nn varjuks pürgiv Kallas pelga enda kohta mingite kompromiteerivate materjalide väljailmumist seoses 10 miljoni dollari skandaaliga. Eks ole ju teil Eestis mõningatel poliitikutel komme oma kolleegide kohta kompromiteerivaid pabereid koguda, tähendas Gahler.
Kallas vastas, et tunneb end selles suhtes üsna kindlalt, sest kohus on ta Eesti keskpangast miljonite kadumist uuriva protsessi raames süütuks tunnistanud ning tema minevik on juba nii läbi uuritud, et midagi uut pole sealt tõenäoliselt enam kellelgi leida.
Punaparteid ei mainitud
Erinevalt näiteks üleeile europarlamendi ees esinenud Poola volinikukandidaadist Danuta Hübnerist pääses Kallas küsimustest, mis oleksid käsitlenud tema tegevust kommunistliku partei tippfunktsionäärina.
Hübneril tuli aga vastu võtta terav rünnak Poola enese vaatlejatelt europarlamendis. Nood pärisid kaubandusvolinikuks kandideerivalt rahvuskaaslaselt tema tegevuse kohta kommunistliku partei nomenklatuuri kuuludes.
Kümnest volinikukandidaadist viimasena eile kell kümme Euroopa Parlamendi ette astunud Kallasele esitatud küsimuste lõviosa keskendus tema tulevasele tegevusvaldkonnale ehk majandus- ja rahandusvaldkonnale.
Kallas märkis, et näeb Euroopa majanduse elavdamisel olulist kohta ettevõtluse madalal maksutasemel.
«See on minu isiklik arusaam – madalamad maksud on kasulikud,» tähendas Kallas. «Võime näha tervet rida suhteliselt kõrge maksutasemega riike, kus tegelikkuses neid samu makse mitte keegi ei maksa.»
Maksude kehtestamine peaks Kallase hinnangul seejuures kuuluma liikmesriikide valitsuste pädevusse, sest see annaks igale maale vahendid majanduskeskkonna elavdamiseks.
Piirangud tööjõu vabale liikumisele on «filosoofilises plaanis» halvad ning eurot kasutavate riikide ringi tuleks laiendada niipea kui eurotsooniga ühinevad riigid on selleks valmis, argumenteeris Kallas lisaks.
Suurus on oluline ning mida suuremad on mastaabid, seda suurem on ka tõenäosus ligi meelitada uusi investeeringuid ja luua uusi töökohti, nentis Eesti volinikukandidaat.
Kolm tundi pärast Kallase esinemise lõppu ajakirjanikega kohtunud Euroopa Parlamendi iirlasest president Pat Cox ütles, et ei kiirusta kümne volinikukandidaadi ärakuulamise tulemusi kommenteerima.
«Praegu olen mina selles osas ilmselt üks kõige ebapädevamaid isikuid,» nentis Cox, kes lahkus kohe pärast kuulamiste algust teisipäeval Helsingisse ning naasis Brüsselisse alles eile keskpäeva paiku.
Õhtul teatas Cox, et poliitiliste fraktsioonide juhtidest ja presidendist endast koosnev esimeeste konverents soovitab parlamendi täiskogul toetada kümne voliniku võrra kasvava komisjoni ametisseasumist.
Kallas sai kiita
Eesti volinikukandidaadi kohta kirjutas majandus- ja rahaasjade komisjoni nimel hinnangu komisjoni esinaine Christa Randzio-Plath. Ta leiab, et Siim Kallasel on väljapaistev erialane ettevalmistus.
Samuti toob komisjoni esinaine välja Siim Kallase laiahaardelise poliitilise kogemuse parlamendisaadiku, rahandusministri ja peaministrina. Kokkuvõtteks leiab komisjoni esinaine, et Siim Kallas on jätnud veenva mulje nii isiku- kui ka erialaste omaduste poolest.
Komisjon annab Randdzio-Plathi sõnul Eesti volinikukandidaadile ülihea hinnangu, võttes arvesse volinikukandidaadi tausta, kirjalikke vastuseid, debatti saadikutega ja positiivset suhtumist.
Cox selgitas, et kümne uue euroliidu liikmesriigi volinike praegusi tegevusvaldkondi ei maksa võtta signaalina selle kohta, millise portfelli neist keegi saab 1. novembril tööd alustavas uue koosseisuga Euroopa Komisjonis.
«Vastavate otsuste tegemine on loomulikult komisjoni presidendi pädevuses,» osutas Cox. «Kuid mulle isiklikult tundub, et uus president alustab n-ö puhtalt lehelt ning vaatab ametikohtade jagamisel värske pilguga ringi kõigis 25 liikmesriigis.»
Euroopa Komisjon
• 5. mail otsustab Euroopa Parlamendi täiskogu Euroopa Komisjoni praeguste ja uute volinike kolleegiumi ametisse nimetamise. Pärast seda nimetab Euroopa Liidu Nõukogu volinikud ametisse.
• Vastavalt eelmisel aastal Euroopa Liidu ja kandidaatriikide vahel sõlmitud ühinemislepingule liituvad uute liikmesriikide volinikud praeguse komisjoniga Euroopa Liiduga liitumise päeval võrdsete partneritena.
Et praegu ametis oleva Euroopa Komisjoni viieaastase ametiaja lõpuni 31. oktoobril pole palju aega jäänud, ei hakata 1. maist portfelle ümber jagama. Uute liikmesriikide volinikud on kuni järgmise komisjoni ametisse asumiseni portfellideta: neil pole kindlat vastutusala ehk tegu on omamoodi õpipoisiajaga mõne praeguse voliniku juures.
• Uus Euroopa Komisjon, mis koosneb ühest volinikust igast liikmesriigist, astub ametisse 1. novembril ning selle ametiaeg lõpeb 30. oktoobril 2009.
xxx
Kallas tõi esinedes eeskujuks Eesti majandust
16.04.2004
Eesti volinikukandidaat Siim Kallas tõi eile Euroopa Parlamendi komisjoni esimeeste kogu ees esinedes Eesti majandusreforme eeskujuks kogu Euroopale, kiites ettevõtete tulumaksu kaotamist.
Kallasele esitatud küsimused ja vastused
Olen Lissaboni strateegia protsessi (Euroopa majandusarengu programm) tulemustes pettunud, sest oleme alles poolel teel. Kas see on seotud sellega, et meil on majanduslikult raske olukord või sellega, et me pole leidnud vajalikke instrumente selle protsessi rakendamiseks?
Strateegia on väga hea – head ettepanekud ja korralik analüüs. See on välja töötatud nii, nagu liikmesriigid on soovinud ja nüüd näeme, et detailirohke programm pole leidnud sellist rakendust, nagu oleme oodanud. Peamine rakendusroll lasub liikmesriikidel. Tuleb luua tõhusam töömehhanism.
Kohtuprotsessil, mis oli seotud teie Eesti Panga juhtimisega, mõisteti teid õigeks. Kas te ei karda, et mõnel poliitikul on seoses selle looga dokumente, mis paneks teid surve alla ning segaks volinikutööd?
See asi on lõpetatud ja loomulikult oli see minu jaoks väga raske aeg. Olen osalenud pärast seda kahtedel valimisel, kogunud palju hääli, olnud minister, peaminister ja erakonna juht.
Kui vaatan tagasi oma elule, siis pole midagi sellist, mida võiks teisiti tõlgendada, kui seda on seni tehtud. Ükski poliitik ei saa loomulikult välistada katseid leida kompromiteerivaid fakte, kuid minu puhul on kõike nii põhjalikult uuritud, et olen selles osas üsna rahulik.
Millisena näete Eesti krooni kõikumist seoses euroga enne seda, kui Eesti liitub rahaliiduga?
Eesti kroon on fikseeritud euroga, enne seda Saksa margaga. Mingisuguseid muudatusi vahetuskursis pole. Meie mõte on, et Eesti rahandussüsteem jääb samaks ajani, kui Euroopa Komisjon palub meil rahaliiduga liituda. Loodame liituda 2006. aastal ja seda toetab ka avalikkus, mis on ehk natuke üllatav.
Eesti on väga avatud majandusega ja maksusüsteem, eriti mis puudutab ettevõtte tulumaksu, on väga huvitav. Milline on arvamus rahareformide kohta Euroopa Liidus? On neid liidus üldse vaja?
Majandusreformidest Euroopas on eri dokumentides väga palju juttu. Need dokumendid sisaldavad ühte arvamust – et ettevõtluse maksud peaksid olema madalamad. Maksustamine peab olema läbipaistev ja lihtne. On riike, kus on väga kõrge ettevõtte tulumaks ja nad süüdistavad neid, kel on madalamad maksud. Mina olen seda meelt, et maksud oleksid madalamad.
Mida arvate sellest, et EL-i põhiseadusliku lepingu ratifitseerimine võiks toimuda kõikides liikmesriikides rahvahääletusel?
Rahvahääletuse küsimus on keeruline. Olen seda meelt, et Euroopa institutsioonide roll võiks olla tasakaalustav. Ma ei taha kuidagi rahvusriikide huve alatähtsustada, kuid tasakaal peab olema ja Euroopa institutsioonid saavad seda realiseerida. Olen kuulnud, et kümme riiki on otsustanud põhiseaduse küsimuses rahvahääletuse korraldada. Ma pole seda meelt, et kõikjal rahvahääletust vaja oleks. EPL