|
Uskumatult palju õelust ja viha on kommenteerijates. Keegi ei püstita millegipärast küsimust, miks tuleb sauna ehitamiseks MINISTEERIUMIST luba küsida. Kas ühe õigusriigi ministeeriumil pole tõesti muud teha kui otsustada kas kodanik võib või ei või oma sauna vee äärde ehitada?
Mõistan nende kirjutajate pahameelt, kes toovaid näiteid ehitustest, mis kaaskodanike TEGELIKKU liikumist rannas takistavad. Kui mitte iga rannaäärt ei kasutata liikumiseks. Kas tõesti tuleb ministeeriumiametnik iga kord koha peale, et näha, kas sauna ehitamisel tegelikult arvestatakse kohapealseid olusid? Kohalik omavalitsus on veidi lähemal ja selleks et otsustada, kas teised veekogu kasutajad pääsevad kallasrajale või mitte, pole ju detailplaneeringut vaja.
Selle keelusätte koostajatelt tahaks küsida – kuhu siis veel, kui mitte vee äärde tuleb saun ehitada?? Saunakultuuri lahutamatu osa on vettekargamine peale leiliviskamist. Sellele eelnev ja järgnev 100m jooks muudab asja mõttetuks! Ehitasin ise sauna mere äärde (25m veepiirist) ja arvestasin ning lepin sellega, et külarahvas sauna akna alt läbi jalutab.
Ja kõikidele ehitajate kallal ilkujatele ütlen, et meie külas on palju suurem probleem rannaäärse krundi õigusjärgne omanik, kes sinna midagi ehitada ei tohi, ei saa ega jaksagi kuid kes mitte üks kord peale omanikuks saamist ei ole kallasrada puhastanud risust, võsast ja heinast. Seda on teinud kallasraja äärsete kruntide omanikud omal algatusel, kaasa arvatud siinkirjutaja, saunaehitaja.
Need, kes ehitavad (loomulikult nii, et kaaskodanike õigusi ja vabadust kallasrajal liikuda ei ole riivatud), ei tee seda mitte selleks, et keskkond oleks halvem ja inetum, vaid selleks, et oleks parem ja ilusam.
 |
Lausa totruseni, 12:56 16.07.2003 |
Vasta |
|
võib viia omapäi talitamine. Ei tohi mingil juhul lubada omavolilisi saunade ehitamisi. Kui üks võis, miks siis teised ei või. Tulemuseks: rannad ja jõekaldad uberikke täis, mitte küll täna aga paari aasta pärast kindlasti.
|
… ja seadusega kaitstud rand on kas seaduskuulekalt räämas või … omavoliliselt (hea)korrastatud.
Või ehk siiski piisab avatud kaldaraja kohustuslikust olemasolust ja Planeerimisseaduse kohasest detailplaneeringu kehtestamisest kohaliku omavalitsuse poolt?
|
Uudised
VE: Kaldarada ja ehituskeeluala
(16.07.2003)
Foto: Marko Mumm
Keskkonnainspektorid on hädas omavalitsustega, kes lasevad keskkonnaministri loata ehitada suvemaju ja saunu veekogude äärde ehituskeelutsooni.
Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna juhataja Endel Visnapuu sõnul on Võrumaal palju järve- või jõeäärse krundi omanikke, kes kas tahavad või on juba asunud ehitama hooneid veepiirile lähemale, kui ranna- ja kaldakaitseseaduses lubatud.
“Olukord on selline, et kõigepealt ehitatakse ja alles siis mõeldakse,” ütles ta.
Visnapuu käsul on üks soomlane näiteks pidanud oma Lõõdla järve äärse sauna nihutama järvekaldalt eemale. “Valas uue vundamendi, mis tal üle jäi,” märkis Visnapuu.
Saunad vee peal
“Omavalitsused jagavad lubadusi väga kergekäeliselt. Tegelikult ei tohi üle 10 hektari suuruste järvede kallastele ehitada eriloata lähemale kui 100 meetrit,” märkis Võrumaa keskkonnainspektsiooni juht.
Harjumaa – 0
Hiiumaa – 0
Ida-Virumaa – 2
Jõgevamaa – 0
Järvamaa – 0
Läänemaa – 1
Lääne-Virumaa –0
Põlvamaa – 0
Pärnumaa – 6
Raplamaa – 2
Saaremaa – 3
Tartumaa – 2
Valgamaa – 0
Viljandimaa – 0
Võrumaa – 0
Kokku – 16
Allikas: keskkonnainspektsioon
Visnapuu sõnul panevad inimesed näiteks saunu püsti päris veekogu kohale. Vahel muudavad nad kaitsealuste veekogude rannajoont. “See kõik on keelatud. Me teeme selle eest trahvi ja nõuame ehitise likvideerimist. Kui vaja, läheb hoone sundlikvideerimisele,” kinnitas Visnapuu.
Kaldakaitseseaduse ehituskeelutsooni mõte on see, et inimestel oleks võimalik randa kasutada. Kuid ka keskkonnakaitse pärast on liiga veekogu lähedale ehitamine ohtlik. “Piirang on õigustatud. Veekogu reostuskoormus ju tõuseb. Näiteks põhjustas liiga järve äärde ehitatud hoone värvimine möödunud aastal järves reostuse,” ütles Visnapuu.
Sõmerpalu vallavanema Lenhard Ermeli sõnul tegeleb vallavalitsus praegu Lõõdla järve äärse ala üldplaneeringuga. “Ees-märk on see, et iga mees, kes järvekaldale ehitada tahab, ei peaks oma rahakotiga keskkonnaministeeriumi luba taotlema minema,” ütles Ermel.
Loa sai kolmandik
Ermeli sõnutsi soosib vallavalitsus järvekaldale ehitamist. “Vallale on see mõnes mõttes kasulik. Sellisesse looduskaunisse kohta ehitab ju jõukam rahvas,” ütles ta. “Kui keskkonnateenistuse reostusnõuded on täidetud, ei näe ma kaldatsooni ehitamises probleemi.”
Keskkonnaministri Villu Reiljani nõunik Annika Velthut nimetas rannaäärsesse ehituskeelutsooni ehitamist probleemiks. “Kohalikud omavalitsused jagavad praegu veksleid, ootamata ära, kas keskkonnaminister ehituskeelutsooni vähendab,” ütles ta. “Meie huvi on, et ei oleks 20 lahendamata juhtumit ministeeriumi laual. Tehku omavalitsused enne alale planeering, saatku taotlus ja oodaku lahendus ära.”
Keskkonnaministeeriumi andmetel sai eelmise keskkonnaministri käest ehituskeeluvööndi vähendamiseks loa umbes kolmandik taotlejatest.
Kommentaarid:
…
Artiklis on:
Omavalitsused jagavad lubadusi väga kergekäeliselt. Tegelikult ei tohi üle 10 hektari suuruste järvede kallastele ehitada eriloata lähemale kui 100 meetrit, märkis Võrumaa keskkonnainspektsiooni juht.
Ja seaduses on:
§ 9. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused
(3) Rannal ja kaldal on ehituskeeluvöönd, kus uute hoonete ja rajatiste ehitamine on keelatud. Ehituskeeluvööndi laius tavalisest veepiirist on:
3) üle 10 ha suuruse pindalaga järvel ja veehoidlal ning üle 25 km 2 suuruse valgalaga jõel ning veejuhtmel 50 m;
Kui te ehitajaid vaatate, siis reeglina nad matsirahva hulka ei kuulu, küll aga osa ära ostetud lubajaid, mis muidugi sellele riigile ja kohalikule rahvale au ei tee. Kas meie riik on tõesti nii nõrk, et lubab enesele näkku sülitada, või riik ei tahagi tugevam olla? Kui ei, siis miks? Ja miks EPL vassib kuigi eelnevalt ilmunud artiklite põhjal otsustades peaks toimuvast teadlik olema? Milles point?
Uskumatult palju õelust ja viha on kommenteerijates. Keegi ei püstita millegipärast küsimust, miks tuleb sauna ehitamiseks MINISTEERIUMIST luba küsida. Kas ühe õigusriigi ministeeriumil pole tõesti muud teha kui otsustada kas kodanik võib või ei või oma sauna vee äärde ehitada?
Mõistan nende kirjutajate pahameelt, kes toovaid näiteid ehitustest, mis kaaskodanike TEGELIKKU liikumist rannas takistavad. Kui mitte iga rannaäärt ei kasutata liikumiseks. Kas tõesti tuleb ministeeriumiametnik iga kord koha peale, et näha, kas sauna ehitamisel tegelikult arvestatakse kohapealseid olusid? Kohalik omavalitsus on veidi lähemal ja selleks et otsustada, kas teised veekogu kasutajad pääsevad kallasrajale või mitte, pole ju detailplaneeringut vaja.
Selle keelusätte koostajatelt tahaks küsida – kuhu siis veel, kui mitte vee äärde tuleb saun ehitada?? Saunakultuuri lahutamatu osa on vettekargamine peale leiliviskamist. Sellele eelnev ja järgnev 100m jooks muudab asja mõttetuks! Ehitasin ise sauna mere äärde (25m veepiirist) ja arvestasin ning lepin sellega, et külarahvas sauna akna alt läbi jalutab.
Ja kõikidele ehitajate kallal ilkujatele ütlen, et meie külas on palju suurem probleem rannaäärse krundi õigusjärgne omanik, kes sinna midagi ehitada ei tohi, ei saa ega jaksagi kuid kes mitte üks kord peale omanikuks saamist ei ole kallasrada puhastanud risust, võsast ja heinast. Seda on teinud kallasraja äärsete kruntide omanikud omal algatusel, kaasa arvatud siinkirjutaja, saunaehitaja.
Need, kes ehitavad (loomulikult nii, et kaaskodanike õigusi ja vabadust kallasrajal liikuda ei ole riivatud), ei tee seda mitte selleks, et keskkond oleks halvem ja inetum, vaid selleks, et oleks parem ja ilusam.
võib viia omapäi talitamine. Ei tohi mingil juhul lubada omavolilisi saunade ehitamisi. Kui üks võis, miks siis teised ei või. Tulemuseks: rannad ja jõekaldad uberikke täis, mitte küll täna aga paari aasta pärast kindlasti.
… ja seadusega kaitstud rand on kas seaduskuulekalt räämas või … omavoliliselt (hea)korrastatud.
Või ehk siiski piisab avatud kaldaraja kohustuslikust olemasolust ja Planeerimisseaduse kohasest detailplaneeringu kehtestamisest kohaliku omavalitsuse poolt?