Tapeti Tšetšeenia nukupresident Kadri Liik, toimetaja, 10.05.2004
Plahvatus, mis tappis Tšetšeenia nukupresidendi Ahmad Kadõrovi, kõmatas Groznõis vaid viis minutit pärast seda, kui president Putin oli Moskvas lõpetanud oma võidupühakõne, kus kõrvutas terrorismi natsismiga.
Plahvatusest tehtud telekaadrid näitasid, kuidas tribüüni sisse oli tekkinud rusudesse mattuv auk, millest sõjaväemundris ihukaitsjad tõstsid välja üleni verist Kadõrovit. Tšetšeenia marionettpresident suri haiglasse jõdmata
Samas plahvatuses hukkus ka Tšetšeenia riiginõukogu esimees – meie mõistes parlamendi spiiker – Hussein Issajev, raskes seisundis viidi haiglasse Vene vägede kohalik ülemjuhataja Valeri Baranov. Hukkunute üldarvu kohta tulid eile vastuolulised andmed – Lääne infoagentuuride andmetel sai surma kokku 32 inimest, Vene allikad aga nimetavad nelja kuni kuut ohvrit.
Betooni peidetud surm
Surma toov lõhkeseadeldis oli paigaldatud Dünamo staadioni VIP-tribüüni alla, tõenäoliselt betooni sisse – mis selgitab, kuidas see turvateenistustele märkamatuks sai jääda. Plahvatuse vallandamiseks kasutasid terroristid tõenäoliselt kas kellamehhanismi või juhtmeid pidi kulgevat ühendust, sest raadiolainete levik oli staadionil blokeeritud.
Vene analüütikute hinnangul seab Kadõrovi surm Kremli Tšetšeenia-poliitika väga raskesse olukorda. Venelastele väga olulisel pidupäeval toimunud plahvatus mõjub erakordselt demonstratiivse ja sümboolsena, olles selge tunnistus sellest, et vastupidiselt Kremli väidetele pole Tšetšeenias mingit stabiilsust. Samuti aga muudab see raskeks praktilise poliitikategemise, sest Kreml oli Tšetšeenias teinud panuse ainult Kadõrovile; ühtki teist jõulist ja autoriteetset figuuri Tšetšeenia marionettvõimu struktuurides ei ole.
Et 34-aastane senine asepresident Sergei Abramov on tundmatu ja ilma reputatsioonita tegelane, tunnistas ka telekanali NTV kommentaator, kes nentis, et eile president Putiniga kohtudes Abramov silmanähtavalt värises hirmust, kusjuures polnud teada, mida ta kartis rohkem – kas Putinit või oma eelseisvat tööd.
Ahmad Kadõrov sai Tšetšeenia nukupresident olla vähem kui seitse kuud: valimised toimusid möödunud aasta 5. oktoobril, ametisse aga astus ta sama kuu 19. päeval. Valimised pälvisid ulatuslikku kriitikat. Lääne organisatsioonid keeldusid neid vaatlemast, väites, et võistlus, kust Kreml on erinevaid vahendeid kasutades juba eelnevalt eemale tõrjunud kõik need, kes võinuks Kadõrovile konkurentsi pakkuda, on juba olemuselt ebaaus.
Vene inimõiguslaste ühenduse Memorial esindajad käisid siiski vaatlemas ja kinnitasid, et võltsimine pidi olema ulatuslik – ametlikel andmetel osales hääletuses 85% valijaist, ent vaatlejad ei näinud üheski valimisjaoskonnas mitte mingil hetkel korraga rohkem kui kolme hääletajat.
Tšetšeeni iseseisvuslaste leeris oli Kadõrovil reeturi maine, sest varem oli ta olnud nende liitlane, 1999. aastal aga läks tülli president Mashadoviga ja hakkas lähenema Moskvale. Oma avaldustes on ta iseseisvuslaste kohta sageli kasutanud sama vaenulikku retoorikat nagu Kremlgi, see aga ei ole takistanud tal viimastel kuudel Mashadoviga kontakti otsimast. Vastuoluliste andmete tõttu pole teada, kas nende telefonivestlus jõudis toimuda või mitte.
Vastuoluline käitumine
Samuti on Kadõrov esinenud korduvalt kriitikaga Moskva aadressil, väites, et kuni ei lakka Vene vägede poolt toime pandud tapmised, vägistamised ja pantvangistamised, seni jääb tšetšeenide seast enesetaputerroristide värbamine kellele tahes väga lihtsaks ülesandeks.
Samas aga on inimõigusorganisatsioonid korduvalt kinnitanud, et tapmiste ja pantvangistamistega tegelesid ka niinimetatud kadõrovlased, eeskätt väesalk, mis allus Kadõrovi nooremale pojale Ramzanile. 27-aastane Ramzan oli väidetavalt oma isa lähim usaldusalune ja turvteenistuse juht, kellele Gudermesis kuulub poksiklubi, aga kellele allub ka 1500-meheline poolsõjaväeline üksus. Eile võttis Ramzan Kadõrovi vastu president Vladimir Putin.
Kadõrovit on korduvalt tappa üritatud. Ühes oma viimastest teleintervjuudest, mille ta andis 30. aprillil, tunnistas ta, et tal on atentaadikatsete kokkulugemine juba segi läinud. «Aga ma olen kogu aeg teadlik, et lõpp võib tulla homme,» ütles ta.
Ahmad Kadõrovi elulugu
• Ahmad Kadõrov sündis 1951. aastal Kasahstanis, Stalini küüditatud tšetšeenide perekonnas.
• Vaimulikuhariduse omandas Buhhaara medreses ja Taškendi islamiinstituudis. 1980. aastal asutas Põhja-Kaukaasia esimese islamiinstituudi, mille rektoriks oli 1994. aastani.
• Aastatel 1994–1996 sõdis tšetšeeni iseseisvuslasena Vene föderaalvägede vastu.
• 1995. aastal määras president Džohhar Dudajev Kadõrovi Tšetšeenia ülemmuftiks. Itškeeria uue vaimuliku juhina kuulutas Kadõrov Venemaale püha sõja ehk dþihaadi.
• Kui Bassajevi ja Hattabi relvarühmitused 1999. aasta augustis Dagestani tungisid, keeldus Kadõrov uues sõjas Venemaa vastu osalemast.
• 10. oktoobril 1999. aastal tagandas president Mashadov oma seadlusega Kadõrovi ülemmufti ametist ning kuulutas ta «tšetšeeni rahva vaenlaseks number üks».
• 2. juunil 2000. aastal andis Vene president Vladimir Putin välja seadluse, millega määras ülemmufti Kadõrovi Tšetšeenia ajutise administratsiooni juhiks. Võimujuhiks saades pani Kadõrov muftiameti maha.
• 2003. aasta oktoobris Tšetšeenias toimunud presidendivalimistel kogus Kadõrov üle 80 protsendi häältest.
Allikas: Baltic News Service
xxx
Tšetšeenia Moskva-meelne president hukkus plahvatusesTõnis Erilaid, SLÕL, 10. mai 2004
 Reuters
 LÕHKEKEHA PLAHVATAS KONTSERDI AJAL: Groznõi staadionil oli lõppenud 9. mai pidustuste ametlik osa – Ahmad Kadõrovi kõne ja kohalike kaitsejõudude paraad – ning algas pidupäevakontsert, kui aukülaliste tribüüniosa õhku lendas. Telekaadrid näitavad verist meest, kes väidetavalt on hiljem haiglas surnud president Ahmad Kadõrov. Vene internetilehekülgede väitel võisid verise atentaadi kaasosalised olla Kadõrovi ihukaitsjad. |
«Täna hävitati Tšetšeenia pealinnas Kadõrov. Ta lasti õhku tuhandete televaatajate silme all,» teatas eile hommikul Leedus tegutsev tšetšeeni iseseisvuslaste veebilehekülg Kavkazcenter.
Alles mitu tundi hiljem kinnitas ka Venemaa president Putin, et Ahmad Kadõrov ja Tšetšeenia riiginõukogu juht Hussein Issajev hukkusid kell 10.35 Groznõi staadionil olnud plahvatuses. Üliraskelt sai vigastada Vene vägede juht Põhja-Kaukaasias kindral Valeri Baranov.
Kavkazcenteri esialgsel teatel hukkus Kadõrov enesetaputerroristi käe läbi. Ka raadiojaama Ehho Moskvõ ajakirjanikud väitsid mõne aja pärast, et staadionil oli kinni peetud lõhkeainevööga naine.
Hiljem kinnitas Tšetšeenia siseministeerium, et plahvatas lõhkekeha, mis oli peidetud staadionitribüüni betooni sisse täpselt tribüüni keskel, kohas, kuhu istusid 9. mai pidustuste aukülalised. Ahmad Kadõrov tapeti vahetult pärast seda, kui ta oli pidanud päevakohase kõne ja algas kontsert.
Puupüsti täis staadion
Moskva ajakirjandusväljaannete teatel oli staadion rahvast tulvil, kui kärgatas plahvatus ja inimesed kabuhirmus laiali sööstsid. Kaadreid paanikast ja veristest inimestest – kaasa arvatud ka Ahmad Kadõrovi verisest kehast – näitas otse-eetris NTV.
Hiljem leiti tribüünidelt veel teine samasugune lõhkekeha, mis tehti kahjutuks betoonist välja võtmata.
Plahvatuses sai esialgsetel andmetel surma kuus inimest. Kadõrovi ja riiginõukogu esimehe kõrval hukkusid kaheksa-aastane tüdruk, Reutersile ja Vabadusraadiole Tšetšeenia-sõnumeid saatnud ajakirjanik Adlan Hassanov ja kaks Kadõrovi ihukaitsjat. Haavatuid oli viimaste teadete järgi 56, osa neist kergelt – kaasa arvatud siseminister Alu Alhanov, kes juba pärastlõunal asus taas teenistuskohuseid täitma.
Haiglaravile jäi 33 raskemini vigastatut.
Kindrali seisukord on raske
«Kindralpolkovnik Baranovi seisukord on raske. Teda opereeriti mitu tundi, ka amputeeriti tal jalg,» teatas Groznõisse saabunud Venemaa presidendi eriesindaja Põhja-Kaukaasias Vladimir Jakovlev. Tema sõnul sai vigastada ka Tšetšeenia sõjaväekomandant Grigori Fomenko. Tema vigastuste raskust Jakovlev ei kommenteerinud.
Siseminister Alu Alhanov teatas pärastlõunal, et kinni on peetud mitu selle terroriakti korraldamises kahtlustatavat inimest. Moskva ajakirjandusväljaannete väitel on kinnipeetuid viis.
Tšetšeeni iseseisvuslaste teise veebilehekülje, Chechenpressi, andmeil oli plahvatus staadionil märguandeks suurematele lahingutele kogu riigis. Chechenpressi kinnitusel algasid kohe ägedad lahingud Gudermessi, Vedeno ja Uruss-Martani ümbruses ning venelased veavad langenud sõjaväelasi lahingute piirkonnast kopteritega ära kümnete kaupa.
Pärastlõunal võttis president Vladimir Putin Kremlis vastu Ahmad Kadõrovi poja, Tšetšeenia julgeolekuteenistuse juhi Ramzan Kadõrovi. Putin kinnitas ajakirjanikele, et Ahmad Kadõrov suri alistamatuna, ja nimetas teda tõeliseks, kangelaslikuks inimeseks.
Hiljem vestles Putin ka Tšetšeenia ajutiseks juhiks saanud peaministri Sergei Abramoviga.
Ahmad Kadõrov
Sündis küüditatu perekonnas 23. augustil 1951. aastal Karagandas (toonane Kasahhi NSV). Lõpetas 1982. aastal medrese Buhhaaras, 1986. aastal Islami Instituudi Taškendis. Tuli Tšetšeeniasse tagasi 1986. aastal, asutas Põhja-Kaukaasia Islami Instituudi ja oli selle rektor. 1990. aastal asus Omaani ülikoolis õppima usuteadust, kuid naasis pärast Venemaa kallaletungi Tšetšeeniasse. Oli 1993. ja 1994. aastal Tšetšeenia kõrgeima usujuhi kt., 1995. aastal nimetas Johhar Dudajev ta täievoliliseks usujuhiks. Sõdis Venemaa vastu ja oli Tšetšeenia tuntumaid välikomandöre.
Pärast 1999. aasta sündmusi, kui Bassajevi väeüksused tungisid Dagestani ja Kadõrov selle hukka mõistis ning osa Tšetšeeniast vahhabiitidest vabaks piirkonnaks kuulutas, vabastas president Mashadov ta 10. oktoobril 1999 kõigist ülesannetest, nimetades Kadõrovi tšetšeeni rahva reetjaks, kes tuleb esimesel võimalusel hävitada.
12. augustil 2000 määras Venemaa president Vladimir Putin Kadõrovi Tšetšeenia ajutise administratsiooni juhiks. 5. oktoobril 2003 valiti ta Tšetšeenia presidendiks. Paljud tšetšeenid peavad valimistulemusi farsiks, kuna Kadõrovi poolt oli väidetavalt rohkem kui 80% valijaist.
Allikas: BBC, NEWSRu.com
Uudised
VE: Kadõrov, Ahmad – Tšetšeenia president
Tapeti Tšetšeenia nukupresident Kadri Liik, toimetaja, 10.05.2004
Plahvatusest tehtud telekaadrid näitasid, kuidas tribüüni sisse oli tekkinud rusudesse mattuv auk, millest sõjaväemundris ihukaitsjad tõstsid välja üleni verist Kadõrovit. Tšetšeenia marionettpresident suri haiglasse jõdmata
Samas plahvatuses hukkus ka Tšetšeenia riiginõukogu esimees – meie mõistes parlamendi spiiker – Hussein Issajev, raskes seisundis viidi haiglasse Vene vägede kohalik ülemjuhataja Valeri Baranov. Hukkunute üldarvu kohta tulid eile vastuolulised andmed – Lääne infoagentuuride andmetel sai surma kokku 32 inimest, Vene allikad aga nimetavad nelja kuni kuut ohvrit.
Betooni peidetud surm
Surma toov lõhkeseadeldis oli paigaldatud Dünamo staadioni VIP-tribüüni alla, tõenäoliselt betooni sisse – mis selgitab, kuidas see turvateenistustele märkamatuks sai jääda. Plahvatuse vallandamiseks kasutasid terroristid tõenäoliselt kas kellamehhanismi või juhtmeid pidi kulgevat ühendust, sest raadiolainete levik oli staadionil blokeeritud.
Vene analüütikute hinnangul seab Kadõrovi surm Kremli Tšetšeenia-poliitika väga raskesse olukorda. Venelastele väga olulisel pidupäeval toimunud plahvatus mõjub erakordselt demonstratiivse ja sümboolsena, olles selge tunnistus sellest, et vastupidiselt Kremli väidetele pole Tšetšeenias mingit stabiilsust. Samuti aga muudab see raskeks praktilise poliitikategemise, sest Kreml oli Tšetšeenias teinud panuse ainult Kadõrovile; ühtki teist jõulist ja autoriteetset figuuri Tšetšeenia marionettvõimu struktuurides ei ole.
Et 34-aastane senine asepresident Sergei Abramov on tundmatu ja ilma reputatsioonita tegelane, tunnistas ka telekanali NTV kommentaator, kes nentis, et eile president Putiniga kohtudes Abramov silmanähtavalt värises hirmust, kusjuures polnud teada, mida ta kartis rohkem – kas Putinit või oma eelseisvat tööd.
Ahmad Kadõrov sai Tšetšeenia nukupresident olla vähem kui seitse kuud: valimised toimusid möödunud aasta 5. oktoobril, ametisse aga astus ta sama kuu 19. päeval. Valimised pälvisid ulatuslikku kriitikat. Lääne organisatsioonid keeldusid neid vaatlemast, väites, et võistlus, kust Kreml on erinevaid vahendeid kasutades juba eelnevalt eemale tõrjunud kõik need, kes võinuks Kadõrovile konkurentsi pakkuda, on juba olemuselt ebaaus.
Vene inimõiguslaste ühenduse Memorial esindajad käisid siiski vaatlemas ja kinnitasid, et võltsimine pidi olema ulatuslik – ametlikel andmetel osales hääletuses 85% valijaist, ent vaatlejad ei näinud üheski valimisjaoskonnas mitte mingil hetkel korraga rohkem kui kolme hääletajat.
Tšetšeeni iseseisvuslaste leeris oli Kadõrovil reeturi maine, sest varem oli ta olnud nende liitlane, 1999. aastal aga läks tülli president Mashadoviga ja hakkas lähenema Moskvale. Oma avaldustes on ta iseseisvuslaste kohta sageli kasutanud sama vaenulikku retoorikat nagu Kremlgi, see aga ei ole takistanud tal viimastel kuudel Mashadoviga kontakti otsimast. Vastuoluliste andmete tõttu pole teada, kas nende telefonivestlus jõudis toimuda või mitte.
Vastuoluline käitumine
Samuti on Kadõrov esinenud korduvalt kriitikaga Moskva aadressil, väites, et kuni ei lakka Vene vägede poolt toime pandud tapmised, vägistamised ja pantvangistamised, seni jääb tšetšeenide seast enesetaputerroristide värbamine kellele tahes väga lihtsaks ülesandeks.
Samas aga on inimõigusorganisatsioonid korduvalt kinnitanud, et tapmiste ja pantvangistamistega tegelesid ka niinimetatud kadõrovlased, eeskätt väesalk, mis allus Kadõrovi nooremale pojale Ramzanile. 27-aastane Ramzan oli väidetavalt oma isa lähim usaldusalune ja turvteenistuse juht, kellele Gudermesis kuulub poksiklubi, aga kellele allub ka 1500-meheline poolsõjaväeline üksus. Eile võttis Ramzan Kadõrovi vastu president Vladimir Putin.
Kadõrovit on korduvalt tappa üritatud. Ühes oma viimastest teleintervjuudest, mille ta andis 30. aprillil, tunnistas ta, et tal on atentaadikatsete kokkulugemine juba segi läinud. «Aga ma olen kogu aeg teadlik, et lõpp võib tulla homme,» ütles ta.
Ahmad Kadõrovi elulugu
• Ahmad Kadõrov sündis 1951. aastal Kasahstanis, Stalini küüditatud tšetšeenide perekonnas.
• Vaimulikuhariduse omandas Buhhaara medreses ja Taškendi islamiinstituudis. 1980. aastal asutas Põhja-Kaukaasia esimese islamiinstituudi, mille rektoriks oli 1994. aastani.
• Aastatel 1994–1996 sõdis tšetšeeni iseseisvuslasena Vene föderaalvägede vastu.
• 1995. aastal määras president Džohhar Dudajev Kadõrovi Tšetšeenia ülemmuftiks. Itškeeria uue vaimuliku juhina kuulutas Kadõrov Venemaale püha sõja ehk dþihaadi.
• Kui Bassajevi ja Hattabi relvarühmitused 1999. aasta augustis Dagestani tungisid, keeldus Kadõrov uues sõjas Venemaa vastu osalemast.
• 10. oktoobril 1999. aastal tagandas president Mashadov oma seadlusega Kadõrovi ülemmufti ametist ning kuulutas ta «tšetšeeni rahva vaenlaseks number üks».
• 2. juunil 2000. aastal andis Vene president Vladimir Putin välja seadluse, millega määras ülemmufti Kadõrovi Tšetšeenia ajutise administratsiooni juhiks. Võimujuhiks saades pani Kadõrov muftiameti maha.
• 2003. aasta oktoobris Tšetšeenias toimunud presidendivalimistel kogus Kadõrov üle 80 protsendi häältest.
Allikas: Baltic News Service
xxx
Tšetšeenia Moskva-meelne president hukkus plahvatusesTõnis Erilaid, SLÕL, 10. mai 2004
«Täna hävitati Tšetšeenia pealinnas Kadõrov. Ta lasti õhku tuhandete televaatajate silme all,» teatas eile hommikul Leedus tegutsev tšetšeeni iseseisvuslaste veebilehekülg Kavkazcenter.
Kavkazcenteri esialgsel teatel hukkus Kadõrov enesetaputerroristi käe läbi. Ka raadiojaama Ehho Moskvõ ajakirjanikud väitsid mõne aja pärast, et staadionil oli kinni peetud lõhkeainevööga naine.
Hiljem kinnitas Tšetšeenia siseministeerium, et plahvatas lõhkekeha, mis oli peidetud staadionitribüüni betooni sisse täpselt tribüüni keskel, kohas, kuhu istusid 9. mai pidustuste aukülalised. Ahmad Kadõrov tapeti vahetult pärast seda, kui ta oli pidanud päevakohase kõne ja algas kontsert.
Puupüsti täis staadion
Moskva ajakirjandusväljaannete teatel oli staadion rahvast tulvil, kui kärgatas plahvatus ja inimesed kabuhirmus laiali sööstsid. Kaadreid paanikast ja veristest inimestest – kaasa arvatud ka Ahmad Kadõrovi verisest kehast – näitas otse-eetris NTV.
Hiljem leiti tribüünidelt veel teine samasugune lõhkekeha, mis tehti kahjutuks betoonist välja võtmata.
Plahvatuses sai esialgsetel andmetel surma kuus inimest. Kadõrovi ja riiginõukogu esimehe kõrval hukkusid kaheksa-aastane tüdruk, Reutersile ja Vabadusraadiole Tšetšeenia-sõnumeid saatnud ajakirjanik Adlan Hassanov ja kaks Kadõrovi ihukaitsjat. Haavatuid oli viimaste teadete järgi 56, osa neist kergelt – kaasa arvatud siseminister Alu Alhanov, kes juba pärastlõunal asus taas teenistuskohuseid täitma.
Haiglaravile jäi 33 raskemini vigastatut.
Kindrali seisukord on raske
«Kindralpolkovnik Baranovi seisukord on raske. Teda opereeriti mitu tundi, ka amputeeriti tal jalg,» teatas Groznõisse saabunud Venemaa presidendi eriesindaja Põhja-Kaukaasias Vladimir Jakovlev. Tema sõnul sai vigastada ka Tšetšeenia sõjaväekomandant Grigori Fomenko. Tema vigastuste raskust Jakovlev ei kommenteerinud.
Siseminister Alu Alhanov teatas pärastlõunal, et kinni on peetud mitu selle terroriakti korraldamises kahtlustatavat inimest. Moskva ajakirjandusväljaannete väitel on kinnipeetuid viis.
Tšetšeeni iseseisvuslaste teise veebilehekülje, Chechenpressi, andmeil oli plahvatus staadionil märguandeks suurematele lahingutele kogu riigis. Chechenpressi kinnitusel algasid kohe ägedad lahingud Gudermessi, Vedeno ja Uruss-Martani ümbruses ning venelased veavad langenud sõjaväelasi lahingute piirkonnast kopteritega ära kümnete kaupa.
Pärastlõunal võttis president Vladimir Putin Kremlis vastu Ahmad Kadõrovi poja, Tšetšeenia julgeolekuteenistuse juhi Ramzan Kadõrovi. Putin kinnitas ajakirjanikele, et Ahmad Kadõrov suri alistamatuna, ja nimetas teda tõeliseks, kangelaslikuks inimeseks.
Hiljem vestles Putin ka Tšetšeenia ajutiseks juhiks saanud peaministri Sergei Abramoviga.
Ahmad Kadõrov
Sündis küüditatu perekonnas 23. augustil 1951. aastal Karagandas (toonane Kasahhi NSV). Lõpetas 1982. aastal medrese Buhhaaras, 1986. aastal Islami Instituudi Taškendis. Tuli Tšetšeeniasse tagasi 1986. aastal, asutas Põhja-Kaukaasia Islami Instituudi ja oli selle rektor. 1990. aastal asus Omaani ülikoolis õppima usuteadust, kuid naasis pärast Venemaa kallaletungi Tšetšeeniasse. Oli 1993. ja 1994. aastal Tšetšeenia kõrgeima usujuhi kt., 1995. aastal nimetas Johhar Dudajev ta täievoliliseks usujuhiks. Sõdis Venemaa vastu ja oli Tšetšeenia tuntumaid välikomandöre.
Pärast 1999. aasta sündmusi, kui Bassajevi väeüksused tungisid Dagestani ja Kadõrov selle hukka mõistis ning osa Tšetšeeniast vahhabiitidest vabaks piirkonnaks kuulutas, vabastas president Mashadov ta 10. oktoobril 1999 kõigist ülesannetest, nimetades Kadõrovi tšetšeeni rahva reetjaks, kes tuleb esimesel võimalusel hävitada.
12. augustil 2000 määras Venemaa president Vladimir Putin Kadõrovi Tšetšeenia ajutise administratsiooni juhiks. 5. oktoobril 2003 valiti ta Tšetšeenia presidendiks. Paljud tšetšeenid peavad valimistulemusi farsiks, kuna Kadõrovi poolt oli väidetavalt rohkem kui 80% valijaist.
Allikas: BBC, NEWSRu.com