Inga Käbin on sündinud Võrumaal Lasva vallas 09.02.1930.a.
Tema haridustee algas 1938.a. Pikakannu algkoolis ja jätkus
1945-49 Võru Keskkoolis (ta on Võru Keskkooli kuulsa XXIX lennu lõpetaja. See oli periood, kus paljud noored võrukad kuulusid noorte vastupanuliikumisse, sattusid küüditamise alla jms.)
Tema perekond oli 1949.a. küüditamisele kuuluvate nimekirjas, tal endal õnnestus kõrvale hoida. See aga sulges tee ülikooli ja nii läks ta koos oma klassiõdedega Valka õpetajate kursustele. Pärast lõpetamist ootas ees uus üllatus, sest teda ei kinnitatud õpetajaks.
Nii võttis Inga tee ette Tallinnasse õe juurde ja hakkas tööle lastehaiglas kasvatajana. Peagi oli tööl Pirita bussijaamas.
Unistus õppimisest täitus 1950, kui ta asus õppima Tallinna Mäetehnikumi. 1953. aastal pärast lõpetamist suunati ta praktikale Volga äärde Sõsranisse ja tööle Käva-2 kaevandusse. Tema tööraamatus on sissekandeid töötamisest Kukruse ja Kohtla kaevanduses, Õppekombinaadis ja pensionipõlves ka Püssi Puitplaatide Kombinaadis.
Inga on olnud kaks korda abielus, mõlemad kaasad on surnud. Tütar Kaia töötab (2001.a. andmeil) sekretär-juhiabina Kohtla-Järvel sooojusprojektidega tegelevas firmas, poeg Karli on Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti asedirektor.
Inga Käbina hobideks on olnud võrkpall, näitemäng ja deklameerimine. Tema unistuseks on olnud ka Panso juures näitlemist õppida, kahjuks on see jäänudki unistuseks. Samas on võimalus end välja elada Jõhvi pensionäride klubis “Hõbejuus” ja reformierakonna suve- ja
aastaüritustel.
Arthur Ruusmaa Karl Pettai uurimuse “Võru Keskkooli XXIX lend 1944-1949 alusel
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Käbin (Hirv, Sassi), Inga –
Inga Käbin on sündinud Võrumaal Lasva vallas 09.02.1930.a.
Tema haridustee algas 1938.a. Pikakannu algkoolis ja jätkus
1945-49 Võru Keskkoolis (ta on Võru Keskkooli kuulsa XXIX lennu lõpetaja. See oli periood, kus paljud noored võrukad kuulusid noorte vastupanuliikumisse, sattusid küüditamise alla jms.)
Tema perekond oli 1949.a. küüditamisele kuuluvate nimekirjas, tal endal õnnestus kõrvale hoida. See aga sulges tee ülikooli ja nii läks ta koos oma klassiõdedega Valka õpetajate kursustele. Pärast lõpetamist ootas ees uus üllatus, sest teda ei kinnitatud õpetajaks.
Nii võttis Inga tee ette Tallinnasse õe juurde ja hakkas tööle lastehaiglas kasvatajana. Peagi oli tööl Pirita bussijaamas.
Unistus õppimisest täitus 1950, kui ta asus õppima Tallinna Mäetehnikumi. 1953. aastal pärast lõpetamist suunati ta praktikale Volga äärde Sõsranisse ja tööle Käva-2 kaevandusse. Tema tööraamatus on sissekandeid töötamisest Kukruse ja Kohtla kaevanduses, Õppekombinaadis ja pensionipõlves ka Püssi Puitplaatide Kombinaadis.
Inga on olnud kaks korda abielus, mõlemad kaasad on surnud. Tütar Kaia töötab (2001.a. andmeil) sekretär-juhiabina Kohtla-Järvel sooojusprojektidega tegelevas firmas, poeg Karli on Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti asedirektor.
Inga Käbina hobideks on olnud võrkpall, näitemäng ja deklameerimine. Tema unistuseks on olnud ka Panso juures näitlemist õppida, kahjuks on see jäänudki unistuseks. Samas on võimalus end välja elada Jõhvi pensionäride klubis “Hõbejuus” ja reformierakonna suve- ja
aastaüritustel.
Arthur Ruusmaa Karl Pettai uurimuse “Võru Keskkooli XXIX lend 1944-1949 alusel