“Mul pole isegi pähe tulnud sellist asja, et mõelda, millised võiksid olla minu teened riigi ees,” tunnistas Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Mati Jostov. Nii teda kui tema eelkäijat Väino Viilupit peab president Valgetähe IV klassi teenetemärgi vääriliseks.
Eesti Vabariigi 86. aastapäeva puhul saab riikliku autasu riigile ja rahvale osutatud teenete eest 12 idavirulast. Mati Jostov ja Väino Viilup pälvivad teenetemärgi põlevkivitööstuse edendajana. “Endal on mul väga raske oma tööle hinnangut anda, esiteks pole ma ise ennast sinna esitanud,” ütles Mati Jostov. “Ma ei ole oma teenete üle kunagi mõelnud ega neid paberile pannud,” lisas ta.
Samas kinnitas Jostov, et tunneb riigi tunnustuse üle heameelt. “Kas see on teenetemärk või midagi muud, aga igale inimesele meeldib, kui teda tunnustatakse. See on üks motivaatoreid. Olen oma töötajatele püüdnud luua samuti mingeid motivaatoreid, näiteks annab Eesti Põlevkivi igal aastal välja kuldmärki.”
Eesti Põlevkivi eksjuht Väino Viilup ütles, et iga hea asi on oluline. Oma suurimaks teeneks peab ta seda, et ka kõige raskemal ajal – üleminekuperioodil – oli kogu Eestimaa kindlustatud soojuse ja valgusega. “Tulime ilusti toime.”
Viilup arvas, et riiklikku autasu väärib ka Jostov. “Töö on kogu aeg hästi jätkunud, kõik on läinud paremuse, mitte halvemuse poole.”
Narva linnasekretäri Ants Liimetsa, kes saab Valgetähe IV klassi autasu teenete eest omavalitsustegelasena ja Narva eesti seltsi esimehena, esitas teenetemärgi saajaks kultuuriministeerium. “Narva eesti selts tegutseb juba ülemöödunud sajandist, sest Narvas on olnud pidevalt probleeme eestluse ja eesti keele olemasoluga. Oleme seltsiga näinud vaeva selle nimel, et eestlane saaks end Narvas tunda eestlasena,” ütles Liimets.
Autasusaajaid rohkem kui mullu
Ida-Viru maavalitsus esitas tänavu teenetemärgi saajateks Ivar Rooksi ja Lembit Tõnise. Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja kt Kaarin Veinbergs selgitas, et endine Ida-Viru omavalitsusliidu tegevdirektor Lembit Tõnis väärib tunnustust kui aktiivne külaeluedendaja, kes omal ajal lükkas käima Ida-Virumaa külade esinduse.
“Ivar Rooks esitati kui tunnustatud ja autoriteetne põlevkiviteadlane,” lisas Veinbergs. “Tegemist on teeneka põlevkivikeemia arendajaga, kes seni pole oma tagasihoidlikkuse tõttu silma jäänud.”
Veinbergsi sõnul on rõõmustav, et sel aastal on autasustatavate seas mullusest rohkem kultuuriinimesi. Ida-Virumaalt pälvivad riigi autasu rahvatantsujuht Eike Rõõmus ning teenekad koorijuhid ja muusikapedagoogid Endla Jaanus, Helga Surva ja Aadu Kukk.
Traditsiooniliselt autasustakse ka tublisid vereandjaid. Eesti Punane Rist tõstis Ida-Virumaalt esile Elle Vallandi ja Oksana Avdejeva. Eesti Punase Risti peasekretär Riina Kabi ütles, et Kohtla-Järve haigla traumatoloogiaosakonna arst Elle Vallandi on loovutanud eelmise aasta andmetel verd 121 korda. “Ta on väga positiivne inimene ja aktiivne doonor.”
Kohtla-Järve haigla vereteenistuse osakonna juhataja Oksana Avdejeva on loovutanud verd 104 korda ning teeb aktiivset selgitustööd uute vereandjate leidmiseks, lisas Kabi. “Vere loovutamine on õilis ja omakasupüüdmatu tegevus. Tegelikult on autasu selle eest vähe, sest siin taga on elu.”
President Arnold Rüütel annab tänavu riikliku autasu kokku 447 inimesele.
SIRLE SOMMER-KALDA
Laupäev, 7.02.2004
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Jostov, Mati – põlevkivitööstuse edendaja
“Mul pole isegi pähe tulnud sellist asja, et mõelda, millised võiksid olla minu teened riigi ees,” tunnistas Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Mati Jostov. Nii teda kui tema eelkäijat Väino Viilupit peab president Valgetähe IV klassi teenetemärgi vääriliseks.
Eesti Vabariigi 86. aastapäeva puhul saab riikliku autasu riigile ja rahvale osutatud teenete eest 12 idavirulast. Mati Jostov ja Väino Viilup pälvivad teenetemärgi põlevkivitööstuse edendajana. “Endal on mul väga raske oma tööle hinnangut anda, esiteks pole ma ise ennast sinna esitanud,” ütles Mati Jostov. “Ma ei ole oma teenete üle kunagi mõelnud ega neid paberile pannud,” lisas ta.
Samas kinnitas Jostov, et tunneb riigi tunnustuse üle heameelt. “Kas see on teenetemärk või midagi muud, aga igale inimesele meeldib, kui teda tunnustatakse. See on üks motivaatoreid. Olen oma töötajatele püüdnud luua samuti mingeid motivaatoreid, näiteks annab Eesti Põlevkivi igal aastal välja kuldmärki.”
Eesti Põlevkivi eksjuht Väino Viilup ütles, et iga hea asi on oluline. Oma suurimaks teeneks peab ta seda, et ka kõige raskemal ajal – üleminekuperioodil – oli kogu Eestimaa kindlustatud soojuse ja valgusega. “Tulime ilusti toime.”
Viilup arvas, et riiklikku autasu väärib ka Jostov. “Töö on kogu aeg hästi jätkunud, kõik on läinud paremuse, mitte halvemuse poole.”
Narva linnasekretäri Ants Liimetsa, kes saab Valgetähe IV klassi autasu teenete eest omavalitsustegelasena ja Narva eesti seltsi esimehena, esitas teenetemärgi saajaks kultuuriministeerium. “Narva eesti selts tegutseb juba ülemöödunud sajandist, sest Narvas on olnud pidevalt probleeme eestluse ja eesti keele olemasoluga. Oleme seltsiga näinud vaeva selle nimel, et eestlane saaks end Narvas tunda eestlasena,” ütles Liimets.
Autasusaajaid rohkem kui mullu
Ida-Viru maavalitsus esitas tänavu teenetemärgi saajateks Ivar Rooksi ja Lembit Tõnise. Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja kt Kaarin Veinbergs selgitas, et endine Ida-Viru omavalitsusliidu tegevdirektor Lembit Tõnis väärib tunnustust kui aktiivne külaeluedendaja, kes omal ajal lükkas käima Ida-Virumaa külade esinduse.
“Ivar Rooks esitati kui tunnustatud ja autoriteetne põlevkiviteadlane,” lisas Veinbergs. “Tegemist on teeneka põlevkivikeemia arendajaga, kes seni pole oma tagasihoidlikkuse tõttu silma jäänud.”
Veinbergsi sõnul on rõõmustav, et sel aastal on autasustatavate seas mullusest rohkem kultuuriinimesi. Ida-Virumaalt pälvivad riigi autasu rahvatantsujuht Eike Rõõmus ning teenekad koorijuhid ja muusikapedagoogid Endla Jaanus, Helga Surva ja Aadu Kukk.
Traditsiooniliselt autasustakse ka tublisid vereandjaid. Eesti Punane Rist tõstis Ida-Virumaalt esile Elle Vallandi ja Oksana Avdejeva. Eesti Punase Risti peasekretär Riina Kabi ütles, et Kohtla-Järve haigla traumatoloogiaosakonna arst Elle Vallandi on loovutanud eelmise aasta andmetel verd 121 korda. “Ta on väga positiivne inimene ja aktiivne doonor.”
Kohtla-Järve haigla vereteenistuse osakonna juhataja Oksana Avdejeva on loovutanud verd 104 korda ning teeb aktiivset selgitustööd uute vereandjate leidmiseks, lisas Kabi. “Vere loovutamine on õilis ja omakasupüüdmatu tegevus. Tegelikult on autasu selle eest vähe, sest siin taga on elu.”
President Arnold Rüütel annab tänavu riikliku autasu kokku 447 inimesele.
SIRLE SOMMER-KALDA
Laupäev, 7.02.2004