Loe lisaks:30.01.2009 Allar JÕKS: Mis ühendab Eestit ja Mongooliat?
18.12.2007 Raag, Ilmar: Avalikud saladused ja õiguskantsler
***
Allar Jõks surub Riigikogu seadust täitma 30.09.2004Toomas Sildam
Riigikogu liikmed lahkugu äriühingute nõukogudest, lõpp parteilistele sularahaannetustele, kodanike valimisliidud kohalikele valimistele – muidu läheb täna parlamendis aruandekõne pidav õiguskantsler Allar Jõks riigikohtusse.
Õiguskantsler on nagu sügisene sääsk – piriseb küll, aga valusalt torgata enam ei jõua. On see arvamus petlik?
Õiguskantsleri töö viljad võivad näha olla pikema aja jooksul. On vaidlusi, mida me vaidleme aasta-kaks, Riigikoguga isegi kümme aastat. Aga – õiguskantsler ei ole Looja, milles mind üks halduskohtusse pöördunud kodanik siiski süüdistas. Õiguskantsler ei saa võluvitsaga kõiki probleeme lahendada. Samas ei saa öelda, nagu edusamme üldse ei oleks.
Millised on edusammud? Riigikogu liikmed istuvad ikka äriühingute nõukogudes, kuigi õiguskantsler on kuulutanud selle põhiseadusega vastuolus olevaks.
Mul on seitsmeaastasest ametiajast peaaegu pool läbi. Ja ma usun, et selle ametiaja lõpus Riigikogu liikmed seadusevastaselt riigi äriühingute nõukogudes ei istu. Tegemist on demokraatia võtmeküsimusega: kas Riigikogu liige saab täita lisaks seadusandja ülesandele ka täitevvõimu ülesandeid?
Kuidas teha tavainimesele Abjas või Jõhvis selgeks, miks on halb, kui parimad meie hulgast, keda rahvas valis Riigikogusse, võtavad enda kanda veel ühe lisakohustuse ja aitavad edendada riigi äriühingute tegevust?
Rääkides õigus- ja seaduskuulekusest, peab just riigi poliitiline eliit olema eeskujuks. Väga raske on nõuda Obinitsas või Libatses seaduse täitmist, kui Riigikogu liikmed seadust eiravad. Võimude lahususe põhimõte peab lubamatuks, et Riigikogu liige, kes kontrollib ministri tegevust, allub äriühingus ministri korraldustele. Ta peab tegema valiku – kas juhtida riiki või juhtida riigi äriühingut. Kahte korraga pole võimalik.
Kas oleks õige, kui kõik tublid Riigikogu liikmed astuksid nõukogudest tagasi või teeksid endale uue seaduse?
See on praegu nende ainus võimalus. Sama on tunnistanud Riigikogu erikomisjon, justiitsministeerium, riigikohus, õiguskantsler, riigikontrolör. Kõik nad on tõdenud, et õiguslik alus parlamendiliikmete osalemiseks äriühingute nõukogudes puudub. Kui puudub, on asi ebaseaduslik.
Esmalt peab Riigikogu liige tulema äriühingu nõukogust tagasi. Õigusliku aluse sinna kuulumiseks saab luua vaid nii, et on täidetud põhiseaduse miinimumnõue: Riigikogu liige ei ole ministri poolt nimetatav, talle aruandev ja tema poolt määratud korras tasu saav.
Võib-olla lahendate olukorra riigikontrolöri abil, kelle hinnangul peavad nõukogu liikmed vastutama oma tegevuse või tegevusetuse eest isikliku rahakoti kaudu? Kui tuleb esimene selline juhtum, lahkuvad parlamendiliikmed ise ja kiiresti äriühingute nõukogudest.
Olen arutanud riigikontrolör Mihkel Oviiriga, et üks selline väga selge juhtum tuleb viia kohtuni. Eesti ühiskonnale oleks tervistav, kui äriühingu nõukogu liikmetelt, sealhulgas Riigikogu liikmetelt nõutaks tekitatud kahju solidaarselt välja. Mingil hetkel peab sõna «vastutus» saama ka konkreetse sisu. Praegu räägitakse vaid poliitilisest vastutusest.
Viljasalv oleks avanäide?
Võiks küll, aga neid võiks veel olla, kui uskuda ajakirjandust. Jääb mulje, et paljudes äriühingutes pole asjad korras.
Riigisekretär teatas kuu aja eest, et veel septembris arutab valitsuse kabinetinõupidamine Riigikogu liikmete osalemist äriühingute nõukogudes. September on läbi, aga arutelu pole toimunud.
Kahjuks. See viitab veel kord, kui võimatu või vähemalt väga raske on leida põhiseadusega kooskõlas õiguslikku alust Riigikogu liikmete kuulumisele äriühingute nõukogudesse.
Ehk peaks Riigikogu juhatus pöörduma riigikohtusse?
See oleks üks võimalus, aga demokraatlikus riigis küllalt pretsedenditu samm. Ei kujuta ette, kuidas Eesti paistab Euroopa partneritele, kui viiendiku Riigikogu liikmete suhtes tuleb algatada nende volituste ennetähtaegne lõpetamine. Ei tahaks sellele mõelda. Loodan siiski parlamendiliikmete riigimehelikkusele ja õigusteadlikkusele.
Nii nagu on aastaid räägitud parlamendiliikmete istumisest kahel toolil, räägitakse ka segadustest erakondade rahastamisel. Ja ei midagi?
Erakondade rahastamine ei ole jätkuvalt läbipaistev, nõus. Kuigi meil on palju keelde, näiteks äriühingud ei või annetada, puudub tõhus mehhanism nende kontrollimiseks. Selliselt on need piirangud sisutud. Ka kiiruse ületamine ja purjuspäi autojuhtimine on rangete karistustega õigusrikkumised, aga kui – utreerime – kõik politseinikud koondada, siis kaob ka igasugune kontroll ja piirangutel pole mõtet.
Erakondade rahastamise esimene nõue on, et ennast kontrollida ei saa. See on naeruväärne, kui Riigikogu korruptsioonivastase komisjoni liikmed kontrollivad erakondi, millesse ise kuuluvad. Mustade stsenaariumide järgi võivad seal valimiste eel sõlmuda kokkulepped ja kõige mustemate stsenaariumide järgi võidakse, vastupidi, üksteise kappidest luukeresid otsima hakata.
Kes peaks erakondade rahastamist kontrollima?
Ei pea tegema uut ametit. On vabariigi valimiskomisjon, riigikontrolör, õiguskantsler – on, kelle hulgast valida.
Inimesed maksavad maapoodides piima ja leiva eest kaardiga, tühiseid ülekandeid tehakse internetipangas, aga parteikassasse viiakse kümneid tuhandeid kroone ikka kohvriga, sularahas. Kas see pole imelik?
Tegu on küsimusega, mida ma pole julgenudki esitada, sest siis võidakse mind süüdistada poliitikasse sekkumises. Loomulikult on see suur puudus, et sularahaannetuste keeld tühistati ja nüüd võib viia parteikassasse piiramatus koguses kupüüre.
Vaieldamatult on sularahaannetuste puhul raha päritolu raskem tuvastada. Mina polegi aru saanud, kuidas üks munitsipaalametnik viib enne valimisi kõik oma säästud parteikassasse ja hiljem võib lehest lugeda, et seesama ametnik armastab ka ohjeldamatult ðopata.
Võib-olla muidu ta poleks jäänudki Tallinna Kristiine linnaosa vanemaks?
Jah… Täpselt… Aga see on näide, kui oluline on kontroll. Ma ei räägi, et sularahaannetused tuleks üldse kaotada. Kui vanatädi tuleb linna populaarse erakonna aastakonverentsile ja tal on 50 krooni annetuseks, siis loomulikult ei peaks teda pangamajja saatma. Kuid neil, kel on soov loobuda tuhandetest või kümnetest tuhandetest kroonidest mõne erakonna kasuks, on ka kõik võimalused teha seda panga kaudu.
Seega, erakonnaseadust tuleb siin kindlasti täiendada. Vastasel juhul võime öelda, et kontrollihoobade ja vajalike piiranguteta erakonnaseadus on põhiseadusega vastuolus.
Aga valimisliitude keeld?
Kohalikel valimistel kodanike valimisliitude keelustamine on minu hinnangul jätkuvalt põhiseadusega vastuolus. Ja ma loodan, et Riigikogu ise seadustab nende valimisliitude lubamise ning sellest ei tõuse uut põhiseaduslikku vaidlust.
Põhiseaduse järgi on rahvas kõrgeima võimu kandja. See tähendab, et rahvas on kõige targem ja teab, keda valida. Kodanike valimisliitude vastased väidavad, et see hägustaks poliitilist vastutust ja nii petetaks valijat. Need väited on aga kantud arusaamast, mille järgi valija on rumal ja teda tuleb «halbade» eest hoida. Kui mõned poliitikud nii leiavad, tuleks see ka selgelt välja öelda. Arvan, et aastal 2005 on iga valija nii tark, et valida endale meelepärane kandidaat. Kodanike valimisliitude keelustamisel on tema valikuvõimalus kitsam, sest mitte kõik kohalikul tasandil aktiivsed inimesed ei soovi ühineda erakondadega.
Muidugi võiks kodanike valimisliitude alternatiiv olla kohalikud erakonnad, mille loomise tingimused oleksid leebemad kui üleriigilistel parteidel.
Õiguskantsler on vahemees riigi ja inimese vahel. Mida vahemees tundis septembrikuu alguses, kui teleekraanidelt vaatas vastu Lihula inimeste ja riigi esindajate räige vastasseis?
Mulle on teadmata, millised olid valitsuse argumendid ja milliseid erinevaid võimalusi kaaluti. Mul on piinlik tunnistada, aga õiguskantsleri asetäitja peaaegu tõsteti valitsuskabineti nõupidamiselt välja, kui ministrid hakkasid arutama Lihula päevakorrapunkti. Tõele au andes tuleb küll tunnistada, et mitte kraanaga.
Kui aga valitsuse 2. septembri korralduse eesmärk oli kaitsta riigi omandi õigust, nagu korralduse õiguslikust alusest nähtub, siis on mul küsimus: miks riik ei käitu samamoodi lennusadamas? Justiitsminister käis seal pool aastat tagasi ja ütles, et riigi maal on ebaseaduslikud ehitised. Miks sinna politseid ei saadeta?
Mis on uus probleem, mille õiguskantsler ette võtab?
Mõned teemad tekivad ootamatult. Kuid kindlasti on tuleva aasta probleemideks arstiabi kättesaadavus, sotsiaalhoolekanne, toimetulekutoetused.
Riigikogu liikmed nõukogudes
• AS Eesti Vanglatööstus: Avo Üprus (RP)
• AS Eesti Energia: Janno Reiljan (RL), Ants Pauls ja Siim-Valmar Kiisler (RP)
• AS Saarte Liinid: Imre Sooäär (RP)
• AS Eesti Post: Reet Roos (RP)
• AS Tallinna Lennujaam: Andres Taimla (Ref), Andres Jalak (RP)
• Lennuliiklusteeninduse AS: Urmas Reinsalu (RP), Silver Meikar (Ref)
• AS Tallinna Sadam: Jüri Saar (RL); Indrek Raudne (RP), Tõnis Palts (RP)
• Ringhäälingu Saatekeskuse AS: Tarmo Leinatamm (RP)
• AS Elektriraudtee: Henn Pärn (RP)
• AS Eesti Loots: Avo Üprus
• AS Werol Tehased: Tarmo Leinatamm
• AS Eesti Loto: Sven Sester (RP)
• Riigi Kinnisvara AS: Olari Taal (RP), Jaanus Männik (RL)
RP – Res Publica; RL – Rahvaliit; Ref – Reformierakond Allikas: rahandusministeerium
xxx
Võimupoliitikud: Jõks läks süüdistustega liiale
01.10.2004Agnes Kuus
Koalitsioonierakondadesse kuuluvad Riigikogu liikmed leiavad, et õiguskantsleri süüdistused, mille järgi rikuvad riigiettevõtete nõukogudesse kuuluvad riigikogulased põhiseadust, olid liialdatud ja radikaalsed.
Riigikogu ees möödunud aasta kohta käiva ettekandega esinenud õiguskantsler Allar Jõks heitis Riigikogu liikmetele ette kuulumist riigiettevõtete haldusnõukogudesse, viidates, et seda lubanud seadusesäte tunnistati riigikohtu otsusega põhiseaduse vastaseks juba kümme aastat tagasi.
«Sellest hoolimata selgus kevadel riigikontrolöri algatatud ja õiguskantsleri kantseleis läbi viidud menetluse tulemusena, et nõukogudesse kuulub koguni üks viiendik Riigikogu liikmetest,» märkis Jõks. Olukord, kus suur hulk riigikogulasi rikub avalikult põhiseadust ja ametivannet, on õiguskantsleri sõnul «pehmelt väljendudes skandaalne».
Jõks läks liiale
Res Publica liikme Urmas Reinsalu hinnangul oli Jõksi väljaütlemine liiga radikaalne. «Väldiksin sellist väidet, et see on põhiseadusevastane, sest parlamendi liikmed on nõukogudes eraõigusliku akti alusel, vastavalt äriseadustikule,» ütles Lennuliiklusteeninduse ASi nõukokku kuuluv Reinsalu.
Reinsalu sõnul kavatseb ta selle küsimuse siiski põhiseaduskomisjonis tõstatada.
Reformierakonna liikme Väino Linde sõnul osutus õiguskantsleri ettekanne üllatavalt liialdavaks. «Öelda, et oleme sada protsenti seaduserikkujad, oli liig,» märkis Linde. «Oleksin oodanud veidi suuremat lugupidamist Riigikogu vastu, meid on ikkagi ametisse valitud, mitte määratud, nagu ka õiguskantslerit ennast.»
Linde sõnul on küsitav, kes üldse nõukogudesse kuuluda võivad, kui poliitikutele on see keelatud. «Iseasi on see, kas on õige, et minister, kes määrab Riigikogu liikmeid nõukogusse, kehtestab neile ka tasu,» arutles ta. «Ehk oleks õigem, kui määramine käiks läbi Riigikogu.» Linde lisas, et teema vajab poliitilist kokkulepet.
Valimisliitude küsimus
Samuti märkis Jõks, et Riigikogu peaks enne järgmise aasta algust taastama seadusliku võimaluse luua kohalikke erakondi või valimisliite.
«Olen endiselt seisukohal, et valimisliitude keelustamine kohaliku omavalitsuse tasandil piirab ebaproportsionaalselt nende aktiivsete inimeste põhiseaduslikku õigust kohaliku elu küsimuste otsustamisel kaasa rääkida, kes ei soovi mõne üleriigilise erakonnaga ühineda,» sõnas Jõks.
Linde sõnul ei saa nõustuda õiguskantsleriga, et kohalike valimisliitude keelustamine rikub inimeste põhiseaduslikke õigusi. «Kaks aastat tagasi, kui keelustamine esimest korda kavas oli, läks riigikohtus arvesse argument, et protsess toimub liiga kiiresti ja ainult sel põhjusel lükati see toona edasi,» ütles ta.
Linde lisas, et kui 2002. aastal, kaks kuud enne valimisi oli põhjendus mõistetav, siis tuleva aasta valimiste ajaks on kõigil olnud mõttega harjumiseks üle kolme aasta aega.
«Kui see on aga põhiseadusevastane, siis miks ei võiks ka Riigikogu valimistel liite olla?» päris Linde. «Ometi on see otsus juba kümme aastat kehtinud ja vett pidanud.»
Õiguskantsleri etteheited
Allar Jõksi etteheiteid, mis kõlasid tema eile Riigikogus antud ülevaates oma viimase aasta tegevusest:
• Riigi äriühingute nõukogude liikmeteks olevad Riigikogu liikmed rikuvad avalikult põhiseadust ja ametivannet.
• Erakondade rahastamine on endiselt korruptsiooniohtlik, sest näiteks sularahaannetusi võib teha piiramatult.
• Valijate valikuvõimaluste ahendamiseks läbi valimisliitude keelustamise puudub nii vajadus kui põhiseaduslik õigustus.
• Ka järgmiseks aastaks planeeritav toimetulekutoetus 750 krooni pole veel inimese miinimumvajadusi kattev toetussumma, nagu nõuab põhiseadus.
• Valitsuse seisukoht, et Euroopa põhiseadusliku lepinguga ühinemiseks piisab Riigikogu-poolsest ratifitseerimisest, tundub tormakana. Liiati on rahvahääletuse korraldamine Riigikogu otsustada.
Uudised
VE: Jõks, Allar – õiguskantsler
Loe lisaks:30.01.2009 Allar JÕKS: Mis ühendab Eestit ja Mongooliat?
18.12.2007 Raag, Ilmar: Avalikud saladused ja õiguskantsler
***
Allar Jõks surub Riigikogu seadust täitma 30.09.2004Toomas Sildam
Õiguskantsleri töö viljad võivad näha olla pikema aja jooksul. On vaidlusi, mida me vaidleme aasta-kaks, Riigikoguga isegi kümme aastat. Aga – õiguskantsler ei ole Looja, milles mind üks halduskohtusse pöördunud kodanik siiski süüdistas. Õiguskantsler ei saa võluvitsaga kõiki probleeme lahendada. Samas ei saa öelda, nagu edusamme üldse ei oleks.
Millised on edusammud? Riigikogu liikmed istuvad ikka äriühingute nõukogudes, kuigi õiguskantsler on kuulutanud selle põhiseadusega vastuolus olevaks.
Mul on seitsmeaastasest ametiajast peaaegu pool läbi. Ja ma usun, et selle ametiaja lõpus Riigikogu liikmed seadusevastaselt riigi äriühingute nõukogudes ei istu. Tegemist on demokraatia võtmeküsimusega: kas Riigikogu liige saab täita lisaks seadusandja ülesandele ka täitevvõimu ülesandeid?
Kuidas teha tavainimesele Abjas või Jõhvis selgeks, miks on halb, kui parimad meie hulgast, keda rahvas valis Riigikogusse, võtavad enda kanda veel ühe lisakohustuse ja aitavad edendada riigi äriühingute tegevust?
Rääkides õigus- ja seaduskuulekusest, peab just riigi poliitiline eliit olema eeskujuks. Väga raske on nõuda Obinitsas või Libatses seaduse täitmist, kui Riigikogu liikmed seadust eiravad. Võimude lahususe põhimõte peab lubamatuks, et Riigikogu liige, kes kontrollib ministri tegevust, allub äriühingus ministri korraldustele. Ta peab tegema valiku – kas juhtida riiki või juhtida riigi äriühingut. Kahte korraga pole võimalik.
Kas oleks õige, kui kõik tublid Riigikogu liikmed astuksid nõukogudest tagasi või teeksid endale uue seaduse?
See on praegu nende ainus võimalus. Sama on tunnistanud Riigikogu erikomisjon, justiitsministeerium, riigikohus, õiguskantsler, riigikontrolör. Kõik nad on tõdenud, et õiguslik alus parlamendiliikmete osalemiseks äriühingute nõukogudes puudub. Kui puudub, on asi ebaseaduslik.
Esmalt peab Riigikogu liige tulema äriühingu nõukogust tagasi. Õigusliku aluse sinna kuulumiseks saab luua vaid nii, et on täidetud põhiseaduse miinimumnõue: Riigikogu liige ei ole ministri poolt nimetatav, talle aruandev ja tema poolt määratud korras tasu saav.
Võib-olla lahendate olukorra riigikontrolöri abil, kelle hinnangul peavad nõukogu liikmed vastutama oma tegevuse või tegevusetuse eest isikliku rahakoti kaudu? Kui tuleb esimene selline juhtum, lahkuvad parlamendiliikmed ise ja kiiresti äriühingute nõukogudest.
Olen arutanud riigikontrolör Mihkel Oviiriga, et üks selline väga selge juhtum tuleb viia kohtuni. Eesti ühiskonnale oleks tervistav, kui äriühingu nõukogu liikmetelt, sealhulgas Riigikogu liikmetelt nõutaks tekitatud kahju solidaarselt välja. Mingil hetkel peab sõna «vastutus» saama ka konkreetse sisu. Praegu räägitakse vaid poliitilisest vastutusest.
Viljasalv oleks avanäide?
Võiks küll, aga neid võiks veel olla, kui uskuda ajakirjandust. Jääb mulje, et paljudes äriühingutes pole asjad korras.
Riigisekretär teatas kuu aja eest, et veel septembris arutab valitsuse kabinetinõupidamine Riigikogu liikmete osalemist äriühingute nõukogudes. September on läbi, aga arutelu pole toimunud.
Kahjuks. See viitab veel kord, kui võimatu või vähemalt väga raske on leida põhiseadusega kooskõlas õiguslikku alust Riigikogu liikmete kuulumisele äriühingute nõukogudesse.
Ehk peaks Riigikogu juhatus pöörduma riigikohtusse?
See oleks üks võimalus, aga demokraatlikus riigis küllalt pretsedenditu samm. Ei kujuta ette, kuidas Eesti paistab Euroopa partneritele, kui viiendiku Riigikogu liikmete suhtes tuleb algatada nende volituste ennetähtaegne lõpetamine. Ei tahaks sellele mõelda. Loodan siiski parlamendiliikmete riigimehelikkusele ja õigusteadlikkusele.
Nii nagu on aastaid räägitud parlamendiliikmete istumisest kahel toolil, räägitakse ka segadustest erakondade rahastamisel. Ja ei midagi?
Erakondade rahastamine ei ole jätkuvalt läbipaistev, nõus. Kuigi meil on palju keelde, näiteks äriühingud ei või annetada, puudub tõhus mehhanism nende kontrollimiseks. Selliselt on need piirangud sisutud. Ka kiiruse ületamine ja purjuspäi autojuhtimine on rangete karistustega õigusrikkumised, aga kui – utreerime – kõik politseinikud koondada, siis kaob ka igasugune kontroll ja piirangutel pole mõtet.
Erakondade rahastamise esimene nõue on, et ennast kontrollida ei saa. See on naeruväärne, kui Riigikogu korruptsioonivastase komisjoni liikmed kontrollivad erakondi, millesse ise kuuluvad. Mustade stsenaariumide järgi võivad seal valimiste eel sõlmuda kokkulepped ja kõige mustemate stsenaariumide järgi võidakse, vastupidi, üksteise kappidest luukeresid otsima hakata.
Kes peaks erakondade rahastamist kontrollima?
Ei pea tegema uut ametit. On vabariigi valimiskomisjon, riigikontrolör, õiguskantsler – on, kelle hulgast valida.
Inimesed maksavad maapoodides piima ja leiva eest kaardiga, tühiseid ülekandeid tehakse internetipangas, aga parteikassasse viiakse kümneid tuhandeid kroone ikka kohvriga, sularahas. Kas see pole imelik?
Tegu on küsimusega, mida ma pole julgenudki esitada, sest siis võidakse mind süüdistada poliitikasse sekkumises. Loomulikult on see suur puudus, et sularahaannetuste keeld tühistati ja nüüd võib viia parteikassasse piiramatus koguses kupüüre.
Vaieldamatult on sularahaannetuste puhul raha päritolu raskem tuvastada. Mina polegi aru saanud, kuidas üks munitsipaalametnik viib enne valimisi kõik oma säästud parteikassasse ja hiljem võib lehest lugeda, et seesama ametnik armastab ka ohjeldamatult ðopata.
Võib-olla muidu ta poleks jäänudki Tallinna Kristiine linnaosa vanemaks?
Jah… Täpselt… Aga see on näide, kui oluline on kontroll. Ma ei räägi, et sularahaannetused tuleks üldse kaotada. Kui vanatädi tuleb linna populaarse erakonna aastakonverentsile ja tal on 50 krooni annetuseks, siis loomulikult ei peaks teda pangamajja saatma. Kuid neil, kel on soov loobuda tuhandetest või kümnetest tuhandetest kroonidest mõne erakonna kasuks, on ka kõik võimalused teha seda panga kaudu.
Seega, erakonnaseadust tuleb siin kindlasti täiendada. Vastasel juhul võime öelda, et kontrollihoobade ja vajalike piiranguteta erakonnaseadus on põhiseadusega vastuolus.
Aga valimisliitude keeld?
Kohalikel valimistel kodanike valimisliitude keelustamine on minu hinnangul jätkuvalt põhiseadusega vastuolus. Ja ma loodan, et Riigikogu ise seadustab nende valimisliitude lubamise ning sellest ei tõuse uut põhiseaduslikku vaidlust.
Põhiseaduse järgi on rahvas kõrgeima võimu kandja. See tähendab, et rahvas on kõige targem ja teab, keda valida. Kodanike valimisliitude vastased väidavad, et see hägustaks poliitilist vastutust ja nii petetaks valijat. Need väited on aga kantud arusaamast, mille järgi valija on rumal ja teda tuleb «halbade» eest hoida. Kui mõned poliitikud nii leiavad, tuleks see ka selgelt välja öelda. Arvan, et aastal 2005 on iga valija nii tark, et valida endale meelepärane kandidaat. Kodanike valimisliitude keelustamisel on tema valikuvõimalus kitsam, sest mitte kõik kohalikul tasandil aktiivsed inimesed ei soovi ühineda erakondadega.
Muidugi võiks kodanike valimisliitude alternatiiv olla kohalikud erakonnad, mille loomise tingimused oleksid leebemad kui üleriigilistel parteidel.
Õiguskantsler on vahemees riigi ja inimese vahel. Mida vahemees tundis septembrikuu alguses, kui teleekraanidelt vaatas vastu Lihula inimeste ja riigi esindajate räige vastasseis?
Mulle on teadmata, millised olid valitsuse argumendid ja milliseid erinevaid võimalusi kaaluti. Mul on piinlik tunnistada, aga õiguskantsleri asetäitja peaaegu tõsteti valitsuskabineti nõupidamiselt välja, kui ministrid hakkasid arutama Lihula päevakorrapunkti. Tõele au andes tuleb küll tunnistada, et mitte kraanaga.
Kui aga valitsuse 2. septembri korralduse eesmärk oli kaitsta riigi omandi õigust, nagu korralduse õiguslikust alusest nähtub, siis on mul küsimus: miks riik ei käitu samamoodi lennusadamas? Justiitsminister käis seal pool aastat tagasi ja ütles, et riigi maal on ebaseaduslikud ehitised. Miks sinna politseid ei saadeta?
Mis on uus probleem, mille õiguskantsler ette võtab?
Mõned teemad tekivad ootamatult. Kuid kindlasti on tuleva aasta probleemideks arstiabi kättesaadavus, sotsiaalhoolekanne, toimetulekutoetused.
xxx
Võimupoliitikud: Jõks läks süüdistustega liiale
01.10.2004Agnes Kuus
Riigikogu ees möödunud aasta kohta käiva ettekandega esinenud õiguskantsler Allar Jõks heitis Riigikogu liikmetele ette kuulumist riigiettevõtete haldusnõukogudesse, viidates, et seda lubanud seadusesäte tunnistati riigikohtu otsusega põhiseaduse vastaseks juba kümme aastat tagasi.
«Sellest hoolimata selgus kevadel riigikontrolöri algatatud ja õiguskantsleri kantseleis läbi viidud menetluse tulemusena, et nõukogudesse kuulub koguni üks viiendik Riigikogu liikmetest,» märkis Jõks. Olukord, kus suur hulk riigikogulasi rikub avalikult põhiseadust ja ametivannet, on õiguskantsleri sõnul «pehmelt väljendudes skandaalne».
Jõks läks liiale
Res Publica liikme Urmas Reinsalu hinnangul oli Jõksi väljaütlemine liiga radikaalne. «Väldiksin sellist väidet, et see on põhiseadusevastane, sest parlamendi liikmed on nõukogudes eraõigusliku akti alusel, vastavalt äriseadustikule,» ütles Lennuliiklusteeninduse ASi nõukokku kuuluv Reinsalu.
Reinsalu sõnul kavatseb ta selle küsimuse siiski põhiseaduskomisjonis tõstatada.
Reformierakonna liikme Väino Linde sõnul osutus õiguskantsleri ettekanne üllatavalt liialdavaks. «Öelda, et oleme sada protsenti seaduserikkujad, oli liig,» märkis Linde. «Oleksin oodanud veidi suuremat lugupidamist Riigikogu vastu, meid on ikkagi ametisse valitud, mitte määratud, nagu ka õiguskantslerit ennast.»
Linde sõnul on küsitav, kes üldse nõukogudesse kuuluda võivad, kui poliitikutele on see keelatud. «Iseasi on see, kas on õige, et minister, kes määrab Riigikogu liikmeid nõukogusse, kehtestab neile ka tasu,» arutles ta. «Ehk oleks õigem, kui määramine käiks läbi Riigikogu.» Linde lisas, et teema vajab poliitilist kokkulepet.
Valimisliitude küsimus
Samuti märkis Jõks, et Riigikogu peaks enne järgmise aasta algust taastama seadusliku võimaluse luua kohalikke erakondi või valimisliite.
«Olen endiselt seisukohal, et valimisliitude keelustamine kohaliku omavalitsuse tasandil piirab ebaproportsionaalselt nende aktiivsete inimeste põhiseaduslikku õigust kohaliku elu küsimuste otsustamisel kaasa rääkida, kes ei soovi mõne üleriigilise erakonnaga ühineda,» sõnas Jõks.
Linde sõnul ei saa nõustuda õiguskantsleriga, et kohalike valimisliitude keelustamine rikub inimeste põhiseaduslikke õigusi. «Kaks aastat tagasi, kui keelustamine esimest korda kavas oli, läks riigikohtus arvesse argument, et protsess toimub liiga kiiresti ja ainult sel põhjusel lükati see toona edasi,» ütles ta.
Linde lisas, et kui 2002. aastal, kaks kuud enne valimisi oli põhjendus mõistetav, siis tuleva aasta valimiste ajaks on kõigil olnud mõttega harjumiseks üle kolme aasta aega.
«Kui see on aga põhiseadusevastane, siis miks ei võiks ka Riigikogu valimistel liite olla?» päris Linde. «Ometi on see otsus juba kümme aastat kehtinud ja vett pidanud.»