TALLINN, 12. aprill (EPLO) – Õiguskantsler Allar Jõks leiab, et põhiseadus ja teised seadused ei luba Riigikogu liikmeil kuuluda riigi osalusega äriühingute nõukogudesse ja seetõttu tuleb parlamendiliikmetel sealt lahkuda, kirjutab Postimees.
Eelmisel nädalal riigikontrolörile saadetud 11-leheküljelises analüüsis kinnitab Jõks, et Riigikogu liikmete osalemisega riigi äriühingute nõukogudes on rikutud võimude lahususe põhimõtet.
«Riigi äriühingute kaudu viiakse ellu riigi majanduspoliitikat, mis on aga täidesaatva võimu ülesanne,» selgitas õiguskantsler. «Kui Riigikogu liikmed on samaaegselt täidesaatva võimu esindajatena nõukogus, pole võimalik teostada parlamentaarset kontrolli, sest teatud tingimustes tuleks neil seda kontrolli teostada iseenda tegevuse üle.»
Riigikogu 101 liikmest kuulub riigi äriühingute nõukogudesse praegu ligi viiendik, enamasti on tegu Res Publica liikmetega.
Jõks leiab kirjas riigikontrolörile, et Riigikogu peab täitevvõimu kontrollima talle omaste parlamentaarsete kontrolli vahenditega – Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega valitsuse ja tema liikme poole, võimalik on moodustada uurimiskomisjone, tõstatada olulise riikliku tähtsusega küsimuste arutelu jne.
Õiguskantsler viitas ka probleemidele, mis tulenevad asjaolust, et Riigikogu liikme nimetab nõukogusse minister. «Täidesaatva võimu esindajana annab minister parlamendi liikmele korraldused, kuidas nõukogus toimida ja hääletada,» tõi ta näiteid.
«Riigikogu liige peab andma ministrile aru selle kohta, kuidas ta nõukogus toimib, ja tasu nõukogus olemise eest saab parlamendi liige samuti ministri määratud korras.»
Jõks lisas, et kõik need tunnused on iseloomulikud teises riigiametis olemisele ja see on Riigikogu liikmetele põhiseaduses keelatud. Selle keelu eesmärgiks on võimude lahususe tagamine ja huvide konflikti vältimine. Samuti on eesmärgiks, et Riigikogu liige keskenduks oma ülesannete täitmisele ja tagada tema sõltumatus kooskõlas seadusega.
Õiguskantsler kinnitas, et Riigikogu peaks väga tõsiselt riigi äriühingute nõukogudes osalemise küsimust arutama, ja lubas ise neis aruteludes kindlasti osaleda.
«Mina näen ainsa võimalusena, et Riigikogu liikmed peaksid riigi osalusega äriühingute nõukogudes osalemisest loobuma. See väldib huvide konflikti ja tagab võimude lahususe,» sõnas ta. «Kuna Riigikogu liige ei tohi olla riigi osalusega äriühingu nõukogu liige, siis järeldub loogiliselt, et ta ei ole õigustatud selle eest ka tasu saama.»
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu, kes kuulub Lennuliiklusteeninduse ASi nõukogusse ütles, et «igal juhul tuleb õiguskantsleri argumentatsiooni põhjalikult analüüsida ja ka valitsus peaks seisukoha kujundama». Sama meelt on ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Eiki Nestor.
|
Uudised
VE: Jõks, Allar – õiguskantsler
Jõks: parlamendi liige ei tohi riigi äriühingu nõukogusse kuuluda
07:56 12.04.2004
TALLINN, 12. aprill (EPLO) – Õiguskantsler Allar Jõks leiab, et põhiseadus ja teised seadused ei luba Riigikogu liikmeil kuuluda riigi osalusega äriühingute nõukogudesse ja seetõttu tuleb parlamendiliikmetel sealt lahkuda, kirjutab Postimees.
Eelmisel nädalal riigikontrolörile saadetud 11-leheküljelises analüüsis kinnitab Jõks, et Riigikogu liikmete osalemisega riigi äriühingute nõukogudes on rikutud võimude lahususe põhimõtet.
«Riigi äriühingute kaudu viiakse ellu riigi majanduspoliitikat, mis on aga täidesaatva võimu ülesanne,» selgitas õiguskantsler. «Kui Riigikogu liikmed on samaaegselt täidesaatva võimu esindajatena nõukogus, pole võimalik teostada parlamentaarset kontrolli, sest teatud tingimustes tuleks neil seda kontrolli teostada iseenda tegevuse üle.»
Riigikogu 101 liikmest kuulub riigi äriühingute nõukogudesse praegu ligi viiendik, enamasti on tegu Res Publica liikmetega.
Jõks leiab kirjas riigikontrolörile, et Riigikogu peab täitevvõimu kontrollima talle omaste parlamentaarsete kontrolli vahenditega – Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega valitsuse ja tema liikme poole, võimalik on moodustada uurimiskomisjone, tõstatada olulise riikliku tähtsusega küsimuste arutelu jne.
Õiguskantsler viitas ka probleemidele, mis tulenevad asjaolust, et Riigikogu liikme nimetab nõukogusse minister. «Täidesaatva võimu esindajana annab minister parlamendi liikmele korraldused, kuidas nõukogus toimida ja hääletada,» tõi ta näiteid.
«Riigikogu liige peab andma ministrile aru selle kohta, kuidas ta nõukogus toimib, ja tasu nõukogus olemise eest saab parlamendi liige samuti ministri määratud korras.»
Jõks lisas, et kõik need tunnused on iseloomulikud teises riigiametis olemisele ja see on Riigikogu liikmetele põhiseaduses keelatud. Selle keelu eesmärgiks on võimude lahususe tagamine ja huvide konflikti vältimine. Samuti on eesmärgiks, et Riigikogu liige keskenduks oma ülesannete täitmisele ja tagada tema sõltumatus kooskõlas seadusega.
Õiguskantsler kinnitas, et Riigikogu peaks väga tõsiselt riigi äriühingute nõukogudes osalemise küsimust arutama, ja lubas ise neis aruteludes kindlasti osaleda.
«Mina näen ainsa võimalusena, et Riigikogu liikmed peaksid riigi osalusega äriühingute nõukogudes osalemisest loobuma. See väldib huvide konflikti ja tagab võimude lahususe,» sõnas ta. «Kuna Riigikogu liige ei tohi olla riigi osalusega äriühingu nõukogu liige, siis järeldub loogiliselt, et ta ei ole õigustatud selle eest ka tasu saama.»
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu, kes kuulub Lennuliiklusteeninduse ASi nõukogusse ütles, et «igal juhul tuleb õiguskantsleri argumentatsiooni põhjalikult analüüsida ja ka valitsus peaks seisukoha kujundama». Sama meelt on ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Eiki Nestor.