16.11.1891 otsustasid Jõhvi, Tammiku, Sompa ja Edise kogukondlikud vallad ühineda ja ühendatud valda hakati nimetama JÕHVI vallaks.
03.03.1892 toimus volikogu koosolek ja sel otsustati ühendatud Jõhvi vallavalitsuse ajutiseks asupaigaks määrati Kahula koolimaja eluruumid kuni uue vallamaja ehitamiseni. Vallakirjutajaks valiti Tammiku kogukondlise valla kirjutaja, Kahula kooliõpetaja Eduard Karafin.
28.03.1892 otsustas ühendatud Jõhvi valla volikogu uue vallamaja ehitamine edasise aja peale jätta, sest valla kulud läksid liiga suureks ja valla keskpunkti otsimine oli poole pääl.
18.03.1897 valiti ühendatud Jõhvi vallakirjutajaks Aleksander Kips.
16.03.1912 kinnitas ühendatud Jõhvi valla volikogu Talurahva Asjade komissari määruse, mille alusel 01.02.1912.-st Kalina küla lahutati ära Jõhvi valla küljest ja liideti Mäetaguse valla külge.
22.03.1918 määrati Saksa Okupatsioonivalitsuse poolt ühendatud Jõhvi vallavanemaks Aleksander UUSTAL ja kirjutajaks Andreas UBER, kes saabus tagasi sõjaväeteenistusest.
28.03.1919 valiti Jõhvi vallavanemaks Anton KASE, abideks Aleksander Treibergi, Rudolf Niinepuu, Karl Pussi, Harman Kohtringu ja Kustav Kessleri.
09.03.1920 valiti Jõhvi vallasekretäriks Gustav UUSTAL.
14.03.1929 valiti Jõhvi vallavanemaks Aleksander Beläjevi (originaalis) Beljajevi ja abideks Johannes Kullamaa, Eduard Reiteri, Daniel Küttise ja Johannes Leitsmanni.
11.03.1929 otsustas Jõhvi valla volikogu uut vallamaja ehitama hakata ja selleks moodustati erikomisjon, kelle ülesandeks sai algplaani-kavandi ja eelarve kokkuseadmine. Komisjoni valiti Jaan Anton, Tehvan Kuusik, Johannes Hannus, Tiido Plistkin ja Jüri Jürisson.
31.03.1930 valiti Jõhvi vallavanemaks endine vallavanem Aleksander Beläjev (Beljajev- hilisem Jõhvi linnapea) ja abideks Johannes Kullamaa, Tiido Jürnas, Abel Vooler ja Johannes Abel.
06.03.1931 kinnitas Eesti Vabariigi sise- ja kohtuminister Jõhvi vallavolikogu otsuse, mille alusel alates 15.03.1931-st määrati Jõhvi vallamaja-vallavalitsuse uueks asukohaks JÕHVI alevi juurde vallamaja platsile.
20.03.1931 valis Jõhvi vallavolikogu kolme-liikmelise vallamaja ehituse komisjoni. Ehitustööde järelvalveks ja komisjoni valiti Mihkel Abel, Eduard Reiter ja Gustav Pihlik.
Vanast kroonikast tegi väljavõtteid Arthur RUUSMAA.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Jõhvi ühendatud valla ajaloost
16.11.1891 otsustasid Jõhvi, Tammiku, Sompa ja Edise kogukondlikud vallad ühineda ja ühendatud valda hakati nimetama JÕHVI vallaks.
03.03.1892 toimus volikogu koosolek ja sel otsustati ühendatud Jõhvi vallavalitsuse ajutiseks asupaigaks määrati Kahula koolimaja eluruumid kuni uue vallamaja ehitamiseni. Vallakirjutajaks valiti Tammiku kogukondlise valla kirjutaja, Kahula kooliõpetaja Eduard Karafin.
28.03.1892 otsustas ühendatud Jõhvi valla volikogu uue vallamaja ehitamine edasise aja peale jätta, sest valla kulud läksid liiga suureks ja valla keskpunkti otsimine oli poole pääl.
18.03.1897 valiti ühendatud Jõhvi vallakirjutajaks Aleksander Kips.
16.03.1912 kinnitas ühendatud Jõhvi valla volikogu Talurahva Asjade komissari määruse, mille alusel 01.02.1912.-st Kalina küla lahutati ära Jõhvi valla küljest ja liideti Mäetaguse valla külge.
22.03.1918 määrati Saksa Okupatsioonivalitsuse poolt ühendatud Jõhvi vallavanemaks Aleksander UUSTAL ja kirjutajaks Andreas UBER, kes saabus tagasi sõjaväeteenistusest.
28.03.1919 valiti Jõhvi vallavanemaks Anton KASE, abideks Aleksander Treibergi, Rudolf Niinepuu, Karl Pussi, Harman Kohtringu ja Kustav Kessleri.
09.03.1920 valiti Jõhvi vallasekretäriks Gustav UUSTAL.
14.03.1929 valiti Jõhvi vallavanemaks Aleksander Beläjevi (originaalis) Beljajevi ja abideks Johannes Kullamaa, Eduard Reiteri, Daniel Küttise ja Johannes Leitsmanni.
11.03.1929 otsustas Jõhvi valla volikogu uut vallamaja ehitama hakata ja selleks moodustati erikomisjon, kelle ülesandeks sai algplaani-kavandi ja eelarve kokkuseadmine. Komisjoni valiti Jaan Anton, Tehvan Kuusik, Johannes Hannus, Tiido Plistkin ja Jüri Jürisson.
31.03.1930 valiti Jõhvi vallavanemaks endine vallavanem Aleksander Beläjev (Beljajev- hilisem Jõhvi linnapea) ja abideks Johannes Kullamaa, Tiido Jürnas, Abel Vooler ja Johannes Abel.
06.03.1931 kinnitas Eesti Vabariigi sise- ja kohtuminister Jõhvi vallavolikogu otsuse, mille alusel alates 15.03.1931-st määrati Jõhvi vallamaja-vallavalitsuse uueks asukohaks JÕHVI alevi juurde vallamaja platsile.
20.03.1931 valis Jõhvi vallavolikogu kolme-liikmelise vallamaja ehituse komisjoni. Ehitustööde järelvalveks ja komisjoni valiti Mihkel Abel, Eduard Reiter ja Gustav Pihlik.
Vanast kroonikast tegi väljavõtteid Arthur RUUSMAA.