|
1991. aasta 13. jaanuaril külastas Jeltsin ootamatult Eestit, kohtus Arnold Rüütliga ning väljendas igakülgset toetust Balti riikide iseseisvuspüüdlustele. Foto: Tiit Veermäe
Eestile kriitilisel hetkel, 1991. aasta 13. jaanuaril tegi Jeltsin äkkvisiidi Tallinna. Teie mälestusteraamatus on kirjas, et visiit tuli teie ettepanekul, sest Jeltsin oli teile omamoodi tänuvõlglane. Kas see on legend või on lool tõepõhi all?
Kui Jeltsin poliitbüroost välja visati, ega siis keegi ei võtnud tema käest isegi tere vastu. Aga mina läksin juurde ja soovisin talle jõudu ning tahet oma põhimõtete eest seista.
See oli tõesti südamlik kohtumine, surusime teineteisel kätt ja rääkisime ka sellest, et kui Eesti kuulutab lõplikult välja iseseisvuse, siis sellisel puhul tema toetab seda.
Seda vast ei saa otseselt tõlgendada nii, et ta selle tänuvõla pärast Tallinna tuli. Aga ma julgen öelda, et tänu sellisele kontaktile ajal, mil ta oli vastasseisus poliitbürooga, toetas ta mind ka kõigil hilisematel aegadel.
Kas vestlused Jeltsiniga olid rangelt ametlikud või inimlikumad?
Meie vestlused olid selles mõttes isiklikud, et näiteks kui ta [1991. aasta] jaanuarisündmuste ajal siin käis, siis sõime koos õhtust ja selgus, et ta ei saa ära sõita.
Lennuväljal olid Interrinde esindajad lennuki ümber piiranud ja meie jõud sellest üle ei käinud. Seal oleks võib-olla tulnud ka füüsiline kokkupõrge. Organiseerisin talle auto ja kaitsemeeskonna, hommikul kella nelja-viie ajal saatsin Jeltsini salaja autoga Leningradi poole.
Pool tundi enne Leningradi jõudmist helistasin tolleaegsele linnapeale, et nad ta vastu võtaksid ja organiseeriks tema sõidu Moskvasse. Niimoodi sai ta tervena ja vahejuhtumiteta salaja Moskvasse.
Toona 13. jaanuaril olid Toompeal koos Jeltsin ning Eesti, Läti ja Leedu esindajad. Millises õhkkonnas kohtumine möödus? Kas matusemeeleolus, kui arvestada Leedu sündmusi, või oli seal ka lõbusamaid noote?
Eks see kohtumine oli loomulikult raskes meeleolus. Aga me tunnetasime üksteise tuge. Jeltsin oli Balti riikide juhtidega koos ja toetas meid.
Ma usun, et see oli ülimalt tõsine signaal Moskvale. Pealegi palusime, et ta pöörduks meie riikides viibivate sõjaväelaste ja ka venekeelse elanikkonna poole. Seda ta ka tegi, ja väga emotsionaalselt.
Jeltsin kohtus Toompeal ka Interrinde juhtidega. Pärast neljasilmavestlust oli ta toast välja tormanud, kannul mahalöödud silmadega intrid. Kas te teate, mis seal ruumis juhtus?
Seda ma ei tea, sest ma polnud selle kohtumise juures.
Olete Jeltsiniga mitu korda kohtunud. Mis mehega oli tegemist?
Ta suhtus kõigesse väga hingeliselt ja avatult, kas või see hetk, mil ta poliitbüroost välja heideti. Ta käitus nii emotsionaalselt, võttis kahe käega minu käe ja ütles, et toetab Eesti püüdlusi täielikult ja igal pool. Seda ta ka tegi.
Arnold Rüütel oli 1990–1992 Eesti NSV ülemnõukogu ja pärast selle ümbernimetamist Eesti Vabariigi ülemnõukogu esimees.
xxx
|
Uudised
VE: Jeltsin, Boriss – esimene Venemaa president
Boriss Jeltsini elu
Alates 1968. aastast alates oli Jeltsin parteitööl. 1976. aastast 1985. aastani oli ta NLKP Sverdlovski oblastikomitee esimene sekretär. 1981. aastal valiti Jeltsin NLKP Keskkomitee liikmeks.
1985. aasta detsembris sai Jeltsin kompartei Moskva linnakomitee juhiks ning oli NLKP Keskkomitee Poliitbüroo liikmekandidaat.
1987.-1989. aastal oli Jeltsin NSV Liidu Riikliku Ehituskomitee esimees, NSV Liidu minister.
Alates 1989. aastast oli Jeltsin NSV Liidu rahvasaadik ja 1990. aastast Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi (VNFSV) rahvasaadik ning alates 1990. aasta maist VNFSV Ülemnõukogu esimees.
1991. aasta jaanuaris, kui sõjavägi hõivas Vilniuse telekeskuse, sõitis Jeltsin Tallinna, kus kirjutati alla mitmele leppele Eesti, Läti ja Leeduga. See aitas takistada Nõukogude Liidu juhtkonnal kukutada Eesti, Läti ja Leedu valitsust.
1991. aasta 12. juunil valiti Jeltsin Vene Föderatsiooni esimeseks presidendiks.
1991. aasta augustis juhtis Jeltsin vastupanu riigipöördele. Detsembris 1991 kirjutas ta Venemaa poolt alla Belovežje kokkuleppele Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) loomise kohta.
1993. aasta septembris saatis Jeltsin oma seadlusega laiali Vene Föderatsiooni Rahvasaadikute Kongressi ja Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu ning kuulutas välja uue kahekojalise parlamendi – Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu valimised.
1996. aasta 3. juunil valiti Jeltsin teiseks ametiajaks Vene Föderatsiooni presidendiks.
1996. aasta septembris tehti Jeltsinile südameoperatsioon.
1999. aasta 31. detsembril pani Jeltsin Venemaa presidendi volitused maha ning andis need vastavalt põhiseadusele üle peaminister Vladimir Putinile.
President Arnold Rüütel meenutab Boriss Jeltsinit avatud ja emotsionaalse inimesena.
1991. aasta 13. jaanuaril külastas Jeltsin ootamatult Eestit, kohtus Arnold Rüütliga ning väljendas igakülgset toetust Balti riikide iseseisvuspüüdlustele. Foto: Tiit Veermäe
Eestile kriitilisel hetkel, 1991. aasta 13. jaanuaril tegi Jeltsin äkkvisiidi Tallinna. Teie mälestusteraamatus on kirjas, et visiit tuli teie ettepanekul, sest Jeltsin oli teile omamoodi tänuvõlglane. Kas see on legend või on lool tõepõhi all?
Kui Jeltsin poliitbüroost välja visati, ega siis keegi ei võtnud tema käest isegi tere vastu. Aga mina läksin juurde ja soovisin talle jõudu ning tahet oma põhimõtete eest seista.
See oli tõesti südamlik kohtumine, surusime teineteisel kätt ja rääkisime ka sellest, et kui Eesti kuulutab lõplikult välja iseseisvuse, siis sellisel puhul tema toetab seda.
Seda vast ei saa otseselt tõlgendada nii, et ta selle tänuvõla pärast Tallinna tuli. Aga ma julgen öelda, et tänu sellisele kontaktile ajal, mil ta oli vastasseisus poliitbürooga, toetas ta mind ka kõigil hilisematel aegadel.
Kas vestlused Jeltsiniga olid rangelt ametlikud või inimlikumad?
Meie vestlused olid selles mõttes isiklikud, et näiteks kui ta [1991. aasta] jaanuarisündmuste ajal siin käis, siis sõime koos õhtust ja selgus, et ta ei saa ära sõita.
Lennuväljal olid Interrinde esindajad lennuki ümber piiranud ja meie jõud sellest üle ei käinud. Seal oleks võib-olla tulnud ka füüsiline kokkupõrge. Organiseerisin talle auto ja kaitsemeeskonna, hommikul kella nelja-viie ajal saatsin Jeltsini salaja autoga Leningradi poole.
Pool tundi enne Leningradi jõudmist helistasin tolleaegsele linnapeale, et nad ta vastu võtaksid ja organiseeriks tema sõidu Moskvasse. Niimoodi sai ta tervena ja vahejuhtumiteta salaja Moskvasse.
Toona 13. jaanuaril olid Toompeal koos Jeltsin ning Eesti, Läti ja Leedu esindajad. Millises õhkkonnas kohtumine möödus? Kas matusemeeleolus, kui arvestada Leedu sündmusi, või oli seal ka lõbusamaid noote?
Eks see kohtumine oli loomulikult raskes meeleolus. Aga me tunnetasime üksteise tuge. Jeltsin oli Balti riikide juhtidega koos ja toetas meid.
Ma usun, et see oli ülimalt tõsine signaal Moskvale. Pealegi palusime, et ta pöörduks meie riikides viibivate sõjaväelaste ja ka venekeelse elanikkonna poole. Seda ta ka tegi, ja väga emotsionaalselt.
Jeltsin kohtus Toompeal ka Interrinde juhtidega. Pärast neljasilmavestlust oli ta toast välja tormanud, kannul mahalöödud silmadega intrid. Kas te teate, mis seal ruumis juhtus?
Seda ma ei tea, sest ma polnud selle kohtumise juures.
Olete Jeltsiniga mitu korda kohtunud. Mis mehega oli tegemist?
Ta suhtus kõigesse väga hingeliselt ja avatult, kas või see hetk, mil ta poliitbüroost välja heideti. Ta käitus nii emotsionaalselt, võttis kahe käega minu käe ja ütles, et toetab Eesti püüdlusi täielikult ja igal pool. Seda ta ka tegi.
Arnold Rüütel oli 1990–1992 Eesti NSV ülemnõukogu ja pärast selle ümbernimetamist Eesti Vabariigi ülemnõukogu esimees.
xxx
… Venemaa esimene president Boriss Jeltsin
Kremli teatel suri täna 76-aastaselt Venemaa esimene president Boriss Jeltsin.
Boriss Jeltsin suri südamepuudulikkuse täna kell 15.45 Moskva aja järgi, teatab RIA Novosti. Boriss Jeltsin sündis 1. veebruaril 1931.
Boriss Jeltsin oli Venemaa esimene Nõukogude Liidu järgne president. Jeltsin oli president kaks ametiaega järjestikku: 1991 – 1999.
Boriss Jeltsin võitis 1991. aasta valimised suurelt
Boriss Jeltsin tuli 1991. aasta juunis võimule rahva suurte lootuste keskele. Jeltsin oli Venemaa esimene demokraatlikult valitud president ja ta võitis valimised suurelt – ta sai 57% häältest.
Esialgsest populaarsusest jäi president Jeltsin küll üsna ruttu ilma, kuna 1992. aasta alguses asus ta tegema radikaalseid majandusreforme, mis jätsid inimesed vaesusse. Selleks ajaks, kui Jeltsin 1999. aastal ametist lahkus, oli ta ülimalt ebapopulaarne.
Jeltsini 1992.aastal alustatud majandusreformid hävitasid ruttu inimeste elustandardi, eriti rängalt mõjusid reformid neile, kes olid NL ajal riigi toetustest ja hoolekandest sõltuvad. 1990. aastate keskpaigaks oli Venemaa SKP langenud 50% võrra, terved majandussektorid olid hävinud, palkade ebavõrdsus ja töötus järsult kasvanud.
Alustas demokraadi nimega, lõpetas autokraadiks peetuna
Jeltsin astus 1991. aastal ametisse demokraadiks peetuna, 1999. presidenditoolilt lahkudes Vene rahvas põlgas teda ja pidas meeleheitlikuks autokraadiks. Presidendina oligi Boriss Jeltsin autokraatlik – ta tegutses kuni 1992. aasta juunina ise peaministrina ja pärast seda valis ta sellesse ametisse endale sobivaid mehi.
President Jeltsini vastuolu parlamendiga jõudis haripunkti 1993. aastal, kui Jeltsin kutsus tankid kaitsma Moskva Valget Maja. Hiljem 1993. aastal võttis Jeltsin vastu uue põhiseaduse, millega andis presidendile suured volitused.
Teist korda sai Boriss Jeltsin presidendiks oligarhide toel
Boriss Jeltsin sai teist korda Venemaa presidendiks 1996. aasta juulis. Seekord kandideeris ta edukalt mitte suure populaarsuse vaid oligarhide rahalise toetuse tõttu. Esimeses hääletusvoorus sai Jeltsin ainult 35% häältest, kuid lõppvoorus edestas ta siiski kommunistide liidrit Gennadi Zjuganovit ja sai uuesti presidenditoolile.
Ka Jeltsini teisel ametiajal püüti temast lahti saada: Riigiduuma püüdis 1999. aastal Jeltsinit mitme süüdistuse varal tagandada, kuid ühelgi hääletusel ei saadud kokku presidendi tagandamiseks vajalikku kahte kolmandikku Duuma häältest.
Boriss Jeltsin tõi areenile Vladimir Putini
1999. aasta septembris tagandas Boriss Jeltsin peaministri ja saatis valitsuse neljandat korda laiali. Uueks peaministriks nimetas ta toona võrdlemisi tundmatu Vladimir Putini. Lisaks andis Jeltsin teada, et soovib Putinit oma järglasena näha.
1999. aasta vana-aasta õhtul tegi Boriss Jeltsin üllatuskäigu: ta teatas televisiooni otse-eetris, et lahkub ametist ja annab presidendikohustused üle Vladimir Putinile.
Viimasel ametipäeval palus president vabandust
Sellel tele-esinemisel palus Boriss Jeltsin Venemaa rahvalt andestust oma valitsemisel tehtud vigade eest: „Ma tahan paluda andestust selle eest, et teie unistused ei saanud tõeks. Ja ma tahan paluda andestust ka selle eest, et ma ei ole õigustanud teie lootusi.”
Elu pärast tagasiastumist
Pärast ametist lahkumist hoidis Boriss Jeltsin avalikkusest eemale – ta ei esinenud enam peaaaegu kunagi avalikult ega teinud ka avalikke teadaandeid. Siiski kritiseeris ta koos Mihhail Gorbatšoviga Putini plaani demokraatiast eemalduda.