|
 |
|
Kalauurija Rein Järvekülg näitab eile katseks püütud mitmes eas lõhelisi. Suuremad on kaheaastased, kellest üks oli juba võtnud merre mineja ehk laskuja hõbedase värvi, teine on veel millegipärast pruunikas ehk tähnik. Aastased lõhed on veel 10-sentimeetrised.
Foto: Marko Mumm |
|
Kui kundalasi mullu sügisel üleujutused kimbutasid, võisid Kunda jõge kudemispaigana kasutavad lõhed, forellid, silmud ja kõik teised toredad kalad kas või hõisata, sest nende kudemisala sai mudast puhtaks.
Kalauurijad tõdesid eile rõõmuga, et suur kuri, mida kahe aasta eest taaskäivitatud hüdroelektrijaam tekitas selle tagant valla pääsenud kümnete tuhandete tonnide mudaga, on looduse enda abiga heastatud. Seda tänu mullustele üleujutustele Kunda kandis.
“Kunda jõgi on Eesti parim lõhejõgi,” ütles Eesti kõige kõvem jõekalade uurija Rein Järvekülg. “Sel kevadel on kärestike seisund juba päris hea ja kudemine on jälle õnnestunud.”
Järvekülg lisas samas, et see jõgi võiks olla vaata et Läänemere parim lõhejõgi, kui sinna poleks 19. sajandi lõpust alates ehitatud elektri tootmiseks kolme suurt tammi. “Praegu on siin kilomeeter head kiire vooluga kärestikulist jõge, kus kalad saavad merest kudemas käia, aga Kunda jõel võiks see olla kuni neli kilomeetrit pikk ala,” lausus Järvekülg.
<SCRIPT language=javascript src=”/cgi-bin/rot.fcgi?m=1&zone=16&type=js”></SCRIPT>
Viimasel aastakümnel on rajatud või uuesti kasutusele võetud hüdroelektrijaamu, mis sobivad hästi rohelise ehk taastuva energia saamiseks. Neile jõgedele ehitatud jaamade elektri peab Eesti Energia ära ostma märksa kallimalt kui põlevkivi.
“Taastuvat energiat peaks meil olema 5,1 protsenti ja praegu pole isegi ühte protsenti,” ütles keskkonnaminister Villu Reiljan. “Majanduslikust seisukohast on hüdroelektrijaamad Eestis mõttetud.”
Kalauurijad küsisid, milles kas või Kunda jõe kahe hüdroelektrijaama roheline energia seisneb, kui selle meetodiga on Eestis võimalik kõigil jõgedel toota kokku alla protsendi elektrienergiast. See kogus ei anna loodushoidlikku efekti, vaid hoopis vastupidi – jaamad oma tammide ja tegevusega rikuvad kalade elutingimusi.
Ka minister Reiljan ei pidanud hüdroenergia arendamist Eesti väikestel jõgedel õigeks. “Näiteks õigem on arendada tuuleenergiat,” lausus ta.
Eestis on vaid kolm jõge, kus looduses kasvanud lõhed kudemas käivad – peale Kunda ka Vasalemma ja Keila jõgi. Neist üheski ei tohi kala püüda. Tõsi, röövpüüdjad on ka Kundas suur probleem ja teiseks peaks jõe suudme juures meres kilomeetri ulatuses võrgud keelatud olema, aga sellestki ei pea kalamehed kinni.
“Kuigi lõhesid ja forelle üritatakse jõgedesse tagasi asustada, ei lähe see nii hästi, kui on loodetud,” ütles Põlula kalakasvanduse asejuhataja Ene Saadre.
Üks põhjusi, miks kalu jõgedesse ikka piisavalt juurde ei tule, ongi tammidega rikutud kalade elualad. Järvekülje sõnul on kokku umbes 500 paisu, millest pooled pole kasutusel. “Osa neist võiks lammutada, kaladel tekiksid sobivad ja mitmekesised elutingimused,” lisas ta. “Võhandu jõel on kaheksa paisu, mille vahel on sisuliselt eraldi veekogud, kus peaks olema sobivad kudemis-, talvitumis- ja elutingimused, aga seda pole.”
Kui viimastel aastatel on inimesed üha enam hädas kobrastega, siis nende pärast kannatavad ka kalad. “Kopraid on juba nii palju, et neile ei piisa suurtest jõgedest ja järvedest, vaid nad otsivad uusi kohti väikestel jõgedel,” ütles Järvekülg.
|
Uudised
VE: Järvekülg, Rein – kalauurija
Roheline energia tuleb kalade elu arvelt
Anneli Ammas
08.06.2004
Foto: Marko Mumm
Kui kundalasi mullu sügisel üleujutused kimbutasid, võisid Kunda jõge kudemispaigana kasutavad lõhed, forellid, silmud ja kõik teised toredad kalad kas või hõisata, sest nende kudemisala sai mudast puhtaks.
Kalauurijad tõdesid eile rõõmuga, et suur kuri, mida kahe aasta eest taaskäivitatud hüdroelektrijaam tekitas selle tagant valla pääsenud kümnete tuhandete tonnide mudaga, on looduse enda abiga heastatud. Seda tänu mullustele üleujutustele Kunda kandis.
“Kunda jõgi on Eesti parim lõhejõgi,” ütles Eesti kõige kõvem jõekalade uurija Rein Järvekülg. “Sel kevadel on kärestike seisund juba päris hea ja kudemine on jälle õnnestunud.”
Järvekülg lisas samas, et see jõgi võiks olla vaata et Läänemere parim lõhejõgi, kui sinna poleks 19. sajandi lõpust alates ehitatud elektri tootmiseks kolme suurt tammi. “Praegu on siin kilomeeter head kiire vooluga kärestikulist jõge, kus kalad saavad merest kudemas käia, aga Kunda jõel võiks see olla kuni neli kilomeetrit pikk ala,” lausus Järvekülg.
<SCRIPT language=javascript src=”/cgi-bin/rot.fcgi?m=1&zone=16&type=js”></SCRIPT>
Viimasel aastakümnel on rajatud või uuesti kasutusele võetud hüdroelektrijaamu, mis sobivad hästi rohelise ehk taastuva energia saamiseks. Neile jõgedele ehitatud jaamade elektri peab Eesti Energia ära ostma märksa kallimalt kui põlevkivi.
“Taastuvat energiat peaks meil olema 5,1 protsenti ja praegu pole isegi ühte protsenti,” ütles keskkonnaminister Villu Reiljan. “Majanduslikust seisukohast on hüdroelektrijaamad Eestis mõttetud.”
Kalauurijad küsisid, milles kas või Kunda jõe kahe hüdroelektrijaama roheline energia seisneb, kui selle meetodiga on Eestis võimalik kõigil jõgedel toota kokku alla protsendi elektrienergiast. See kogus ei anna loodushoidlikku efekti, vaid hoopis vastupidi – jaamad oma tammide ja tegevusega rikuvad kalade elutingimusi.
Ka minister Reiljan ei pidanud hüdroenergia arendamist Eesti väikestel jõgedel õigeks. “Näiteks õigem on arendada tuuleenergiat,” lausus ta.
Eestis on vaid kolm jõge, kus looduses kasvanud lõhed kudemas käivad – peale Kunda ka Vasalemma ja Keila jõgi. Neist üheski ei tohi kala püüda. Tõsi, röövpüüdjad on ka Kundas suur probleem ja teiseks peaks jõe suudme juures meres kilomeetri ulatuses võrgud keelatud olema, aga sellestki ei pea kalamehed kinni.
“Kuigi lõhesid ja forelle üritatakse jõgedesse tagasi asustada, ei lähe see nii hästi, kui on loodetud,” ütles Põlula kalakasvanduse asejuhataja Ene Saadre.
Üks põhjusi, miks kalu jõgedesse ikka piisavalt juurde ei tule, ongi tammidega rikutud kalade elualad. Järvekülje sõnul on kokku umbes 500 paisu, millest pooled pole kasutusel. “Osa neist võiks lammutada, kaladel tekiksid sobivad ja mitmekesised elutingimused,” lisas ta. “Võhandu jõel on kaheksa paisu, mille vahel on sisuliselt eraldi veekogud, kus peaks olema sobivad kudemis-, talvitumis- ja elutingimused, aga seda pole.”
Kui viimastel aastatel on inimesed üha enam hädas kobrastega, siis nende pärast kannatavad ka kalad. “Kopraid on juba nii palju, et neile ei piisa suurtest jõgedest ja järvedest, vaid nad otsivad uusi kohti väikestel jõgedel,” ütles Järvekülg.