Kaevanduslinna haridustempel tähistab oma 80. juubelit.
Kohtla-Järve kaevanduse maade hulka kuulusid ka praeguses vanalinnas so põlevkivitööstuse kombinaadist Kohtla-Järve Kultuurikeskuseni asuvad maad.
1918-1921.a. toimus siin aktiivne põlevkivi kaevandamine karjääris ja põlevkivivarude lõppedes algas siin uue elu korraldamine. Kerkisid õlivabrikute hooned, tööliselamud kaevanduse ja õlivabrikute töölistele-teenistujatele.
Nüüd kerkis ka päevakorda haridus- ja kultuurielu korraldamine, sest Järve küla algkool (asutatud 1846.a) ei suutnud enam vastu võtta kõiki soovijaid. Asja etteotsa asus Kohtla-Järve kaevanduse haridusselts, mis oli asutatud 1921.a-l ja kinnitatud 1922.a-l.
12.09.1922.a. esitas Riikliku Põlevkivitööstuse Kohtla-Järve kaevandus Viru maakonna haridusosakonnale taotluse kaevanduse 4-klassilise algkooli registreerimiseks. Taotlusesse oli kirja pandud: “Siia võetakse vastu ilma alghariduseta mõlemast soost isikuid ja õppetöö kestab siin neli
aastat. Õeldi, et esialgu avatakse kolm klassi ja kooli hakkab ülal pidama kaevandus.”
15.11.1922.a-l kool registreeritigi. Rahva seas sai kool tuntuks Kooliküla kooli nime all (ametlikes dokumentides kannab ta aga Kohtla Järve 4-klassilise algkooli nime). See kool asus praeguse Kohtla-Järve Spordikompleksi vastas ja endise Leivakombinaadi läheduses.
Nendes majades (kahes barakkelamus) töötas kool 1937/38 õppeaasta
lõpuni. Lisaks kaevanduse ja õlivabrikute tööliste ja ametnike lastele said siin haridust ka ümberkaudsete külade lapsed. Kaevanduse
tööliste seas oli ka vene ravusest perekondi, kelle lapsed aga käisid eesti koolis.
1938/39. õppeaasta alguseks selgus, et nendes ruumides ei ole õppetööd enam võimalik korraldada ja on vaja uut kooli maja. Selleks kuulutatigi välja konkurss uue koolimaja projekti saamiseks ja välja valiti Anton Soansi projekt (kelle poolt oli projekteeritud ka lähedalasuvad majad ja linnaplaneering) ja tema planeeritud koolis oli õppekohti 522 õpilasele ja lisaks olid majas ka korterid õpetajatele ja kooliteenijatele ja need olid nii planeeritud, et vajaduse korral sai neid kasutada klassiruumidena.
Kahjuks jäi haljastus ja pargikujundus rahapuudumisel tegemata ja lisaks
ka uus riigikord ei toetanud neid plaane ja seetöttu jäigi A. Soansi
projekt lõpuni välja ehitamata ja teostamata. See oli oma aja moodsaim koolimaja ja on kantud Eesti funktsionalistlike hoonete kataloogi ja selle kooli juures asub ka oma aja moodsaim välibassein Eestis, kus oli 4 100- meetrilist ujumisrada ja koos Uljaste vabaõhubasseiniga korraldati Virumaal Eesti ujumise esivõistlusi.
Kool on oma eksisteerimise ajal kandnud mitmeid nimetusi: 1948/49
õppeaastal oli selleks Kohtla-Järve Eesti Keskkool, 1949.a-st
Kohtla-Järve I Keskkool. A. Soansi poolt projekteeritud majas tegutses I Keskkool 1971. aastani, mil valmis uus koolimaja Katse tänavas, kuhu tulid ka üle paljud õpetajad ja õpilased. Osa jäi edasi oma haridusteed jätkama vanasse koolimajja 8-klassilises koolis.
Huvitav on märkida, et vana koolimajas olid viimased vilistlased Heini Viilup, Arvo Aun jt. Vanas koolimajas anti veel mõned aastad haridust edasi ja siis läks hoone uute peremeeste kätte ja nii on siin majas leidnud peavarju Pioneeride Maja ja Koolinoorte maja tehnikaringid, politseiuurijad, oli plaanis rajada Kohtla-Järve Spordikompleksi juurde kuuluv hotellikompleks.
Praegu tegutseb endises kuulsas hooletusse jäetud arhitektuuripärlis-koolihoones Vanalinna spordikool ja Koolinoorte Maja kunstiring.
Uues majas jätkab kool oma tegevust juba natuke lohiseva nime all Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi nime all ja jätkab 1920-tel aastatel alustatud haridustraditsioone ja pakub õppimisvõimalust Kohtla-Järve lastele.
Arthur Ruusmaa, aluseks muuseumi kogude materjalid, isiklikud märk-
med.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Järve Gümnaasium – 80!
Kaevanduslinna haridustempel tähistab oma 80. juubelit.
Kohtla-Järve kaevanduse maade hulka kuulusid ka praeguses vanalinnas so põlevkivitööstuse kombinaadist Kohtla-Järve Kultuurikeskuseni asuvad maad.
1918-1921.a. toimus siin aktiivne põlevkivi kaevandamine karjääris ja põlevkivivarude lõppedes algas siin uue elu korraldamine. Kerkisid õlivabrikute hooned, tööliselamud kaevanduse ja õlivabrikute töölistele-teenistujatele.
Nüüd kerkis ka päevakorda haridus- ja kultuurielu korraldamine, sest Järve küla algkool (asutatud 1846.a) ei suutnud enam vastu võtta kõiki soovijaid. Asja etteotsa asus Kohtla-Järve kaevanduse haridusselts, mis oli asutatud 1921.a-l ja kinnitatud 1922.a-l.
12.09.1922.a. esitas Riikliku Põlevkivitööstuse Kohtla-Järve kaevandus Viru maakonna haridusosakonnale taotluse kaevanduse 4-klassilise algkooli registreerimiseks. Taotlusesse oli kirja pandud: “Siia võetakse vastu ilma alghariduseta mõlemast soost isikuid ja õppetöö kestab siin neli
aastat. Õeldi, et esialgu avatakse kolm klassi ja kooli hakkab ülal pidama kaevandus.”
15.11.1922.a-l kool registreeritigi. Rahva seas sai kool tuntuks Kooliküla kooli nime all (ametlikes dokumentides kannab ta aga Kohtla Järve 4-klassilise algkooli nime). See kool asus praeguse Kohtla-Järve Spordikompleksi vastas ja endise Leivakombinaadi läheduses.
Nendes majades (kahes barakkelamus) töötas kool 1937/38 õppeaasta
lõpuni. Lisaks kaevanduse ja õlivabrikute tööliste ja ametnike lastele said siin haridust ka ümberkaudsete külade lapsed. Kaevanduse
tööliste seas oli ka vene ravusest perekondi, kelle lapsed aga käisid eesti koolis.
1938/39. õppeaasta alguseks selgus, et nendes ruumides ei ole õppetööd enam võimalik korraldada ja on vaja uut kooli maja. Selleks kuulutatigi välja konkurss uue koolimaja projekti saamiseks ja välja valiti Anton Soansi projekt (kelle poolt oli projekteeritud ka lähedalasuvad majad ja linnaplaneering) ja tema planeeritud koolis oli õppekohti 522 õpilasele ja lisaks olid majas ka korterid õpetajatele ja kooliteenijatele ja need olid nii planeeritud, et vajaduse korral sai neid kasutada klassiruumidena.
Kahjuks jäi haljastus ja pargikujundus rahapuudumisel tegemata ja lisaks
ka uus riigikord ei toetanud neid plaane ja seetöttu jäigi A. Soansi
projekt lõpuni välja ehitamata ja teostamata. See oli oma aja moodsaim koolimaja ja on kantud Eesti funktsionalistlike hoonete kataloogi ja selle kooli juures asub ka oma aja moodsaim välibassein Eestis, kus oli 4 100- meetrilist ujumisrada ja koos Uljaste vabaõhubasseiniga korraldati Virumaal Eesti ujumise esivõistlusi.
Kool on oma eksisteerimise ajal kandnud mitmeid nimetusi: 1948/49
õppeaastal oli selleks Kohtla-Järve Eesti Keskkool, 1949.a-st
Kohtla-Järve I Keskkool. A. Soansi poolt projekteeritud majas tegutses I Keskkool 1971. aastani, mil valmis uus koolimaja Katse tänavas, kuhu tulid ka üle paljud õpetajad ja õpilased. Osa jäi edasi oma haridusteed jätkama vanasse koolimajja 8-klassilises koolis.
Huvitav on märkida, et vana koolimajas olid viimased vilistlased Heini Viilup, Arvo Aun jt. Vanas koolimajas anti veel mõned aastad haridust edasi ja siis läks hoone uute peremeeste kätte ja nii on siin majas leidnud peavarju Pioneeride Maja ja Koolinoorte maja tehnikaringid, politseiuurijad, oli plaanis rajada Kohtla-Järve Spordikompleksi juurde kuuluv hotellikompleks.
Praegu tegutseb endises kuulsas hooletusse jäetud arhitektuuripärlis-koolihoones Vanalinna spordikool ja Koolinoorte Maja kunstiring.
Uues majas jätkab kool oma tegevust juba natuke lohiseva nime all Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi nime all ja jätkab 1920-tel aastatel alustatud haridustraditsioone ja pakub õppimisvõimalust Kohtla-Järve lastele.
Arthur Ruusmaa, aluseks muuseumi kogude materjalid, isiklikud märk-
med.