| Reedest pühapäevani nägid 3500 jalgratturit seda osa Ida-Virumaast, mida mujalt pärit eestlased maailma ääreks peavad ning kuhu nad oma jalga just kuigi sageli ei tõsta.
Reede keskpäeval on peaminister Juhan Parts ja Jõhvi linnapea Aavo Keerme jalgratastel Jõhvi keskväljakult koolinoorte maja juurde sõitnud ning Parts kõne ära pidanud. Mass läheb liikvele.
Viadukti all on esimene jalgrattaummik, mis venitab sõitjate rivi kilomeetrite pikkuseks.
Kurtna-Illuka-Kuremäe
Kuigi rada läbib Kurtna järvistu, loobun sellest. Teades, et sealsed teed on mõeldud pigem traktorile kui jalgrattale, otsustan rattalõhkumist vältida. Targemad lõikavad.
Illuka kirikus laulab Ortodox Singers. Kultuuriprogrammi avapauk on hea – esinejad on oma ala tipud. Kirik on puupüsti rahvast tulvil. Istutakse koguni vahekäigus.
Kuremäel räägib naishääl läbi valjuhääldi Pühtitsa kloostri legende. Allikal täidetakse püha veega joogipudeleid. Julgemad käivad suplusmajas jääkülmas vees esimest tolmukihti maha pesemas. Raskeid kilekotte tassides astuvad bussist välja kaks nunna ja jäävad peaaegu rataste alla. “Jumal küll, mis siin toimub? Kuidas nad riides on!” ohkab üks musta riietatud nunnadest, kui järjekordne rattapaar neist mööda tuhiseb.
Tüdrukud-poisid on palavaga särgid seljast visanud ning poolalasti rahvast ei peeta kloostris kombekaks. Giid soovitab läbi valjuhääldi enne kloostrisse sisenemist ratturitel enda ihu kombekalt ära katta.
Gorodenka
Varsti pärast Kalevipoja hauakohta lõpeb asfalt ära ning tee pöördub Permisküla poole. Osa rattureist on väsinud ning liigub Gorodenkasse järelkärudes-mikrobussides ehk “laibaautodel”. Gorodenka jõeäärne välu on telke puupüsti täis.
Õhtul mängivad Genialistid, nägu Venemaa poole. Vene poolel Omuti ehk Otradnoje külas põlevad tuled ilmselt valju rokkmuusika tagajärjel hilisööni. Rahvas rõkkab, Genialistid annavad endast parima.
Kuigi korraldajad on alkoholi kategooriliselt ära keelanud ja oranþides vestides turvamehed hurjutavad õllepudelitega vehkijaid, on osa seltskonna nooremast kihist üsna purjus.
Vasknarva-Avinurme
Korraldajad on matkajatele ette valmistanud põhjaliku kultuuriprogrammi, kuid õigel ajal kõikjale jõudmiseks peaks ratturi keskmine liikumiskiirus olema ligi 30 kilomeetrit tunnis. Mis on isegi treenituile liiga ränk.
Ometi väntab seltskond rõõmsate nägudega edasi. Tita ühe pereisa järelkärus mugib mõnuga jäätist. Umbes viieaastane tüdrukutirts veereb õhinaga ema pilgu all Katase kandis Kauksi poole. Möödasõitjad hõikavad väiksele väntajale kiidusõnu.
Kaupluste ees on pikad järjekorrad. Tundub, et osa külapoodnikke teeb päevaga aastakäibe. Alajõe kaupluse ees mõõdan kaupluse uksest välja ulatuva järjekorra pikkuseks 150 pikka sammu.
Läheb mineraalvett, õlut, jäätist. Ilm on palav ja päikeseline. Nii mõnigi teeb Peipsi järves esimese supluse. Teeäärsetel platsidel peetakse piknikke.
Tudulinna-Iisaku
Tudulinna laagripaik pole ilmselt nii suurt rahvamassi varem näinud. Telk on telgis kinni, kuid kõik mahuvad sõbralikult ära. Kaheksast käimlast kaks on rivist välja langenud ning järjekorrad eelmisest õhtust pikemad. Suhe 3500 ratturit ja kuus käimlat. Supi kõrvale pakuvad korraldajad poliitilist debatti.
Smilers tuleb lavale. Kuigi mängitakse lindi järgi, on rahvas ikka pöördes.
Jälle viskavad korrapidajad avalikult alkoholi pruukijaid välja, hoides seega üldise massi adekvaatse. Üks noormees jääb vahele kaheliitrise plastpudelitäie kange õllega, ent suudab pudelit huultelt tõstmata enne äraviskamist kaks liitrit kanget õlut ära juua.
Öösel oigab keegi liignapsune halva enesetunde pärast häälekalt üle laagri. Kusagilt kostuv jäme hääl nõuab öörahu ja ähvardab vastasel korral oigaja vaevad ise ära lõpetada. Hommikul viib kena metsatee matkalised Tudulinna hüdroelektrijaamast mööda Iisaku poole.
Iisaku kiriku ees moodustub vahelaager. Asula pagariäri peremees pakub kohvi ja kiiruga valmis tehtud võileibu. Saiad on otsas. Ta arvas, et ratturid Iisakusse ei tule.
Kirikuorel ja saksofon teevad Aare-Paul Lattiku ja Villu Veski käes muusikat, mis paneb kirikutäie rahvast kõrvu kikitades kuulama. Iisaku heakõlaline orel ja saksofon sobivad üksteisega kui mesi värskele leivale.
Mäetaguse-Jõhvi
Tee Iisakust Mäetagusele pakub tõusude-langustega vaheldust. Aga ka ränka kruusa. Teeäärses talus peseb rattaga allamäge sõites kukkunud keskealine mees veritsevaid põlvi. Osa retkelisi loobub kruusaga kaetud teelõigust läbi Kalina ja Kirbulinna. Selle asemel vändatakse maanteel Jõhvi suunas.
Pagari poe juures arutab seltskond mahlajäätist limpsivaid pealinna tüdrukuid, et tegelikult on Alutaguse täitsa ilus kant. Ja seda, et Jõhvi on tegelikult “täitsa päris linn, kus on majad ja poed ja puha”.
Jõhvi juba paistab. Minu ees sõidab seltskond noori, T-särkidel loosung “Vänta kube hellaks”. Nad hoiavad tuharaid säästes sadulas kentsakalt viltu. Väsinud. Tolmused. Aga kõik on rahul.
ARGO SOOLEP
Teisipäev, 11.05.2004
|
Uudised
VE: jalgrattamatk 2004: Kuidas elad, Ida-Virumaa
Reede keskpäeval on peaminister Juhan Parts ja Jõhvi linnapea Aavo Keerme jalgratastel Jõhvi keskväljakult koolinoorte maja juurde sõitnud ning Parts kõne ära pidanud. Mass läheb liikvele.
Viadukti all on esimene jalgrattaummik, mis venitab sõitjate rivi kilomeetrite pikkuseks.
Kurtna-Illuka-Kuremäe
Kuigi rada läbib Kurtna järvistu, loobun sellest. Teades, et sealsed teed on mõeldud pigem traktorile kui jalgrattale, otsustan rattalõhkumist vältida. Targemad lõikavad.
Illuka kirikus laulab Ortodox Singers. Kultuuriprogrammi avapauk on hea – esinejad on oma ala tipud. Kirik on puupüsti rahvast tulvil. Istutakse koguni vahekäigus.
Kuremäel räägib naishääl läbi valjuhääldi Pühtitsa kloostri legende. Allikal täidetakse püha veega joogipudeleid. Julgemad käivad suplusmajas jääkülmas vees esimest tolmukihti maha pesemas. Raskeid kilekotte tassides astuvad bussist välja kaks nunna ja jäävad peaaegu rataste alla. “Jumal küll, mis siin toimub? Kuidas nad riides on!” ohkab üks musta riietatud nunnadest, kui järjekordne rattapaar neist mööda tuhiseb.
Tüdrukud-poisid on palavaga särgid seljast visanud ning poolalasti rahvast ei peeta kloostris kombekaks. Giid soovitab läbi valjuhääldi enne kloostrisse sisenemist ratturitel enda ihu kombekalt ära katta.
Gorodenka
Varsti pärast Kalevipoja hauakohta lõpeb asfalt ära ning tee pöördub Permisküla poole. Osa rattureist on väsinud ning liigub Gorodenkasse järelkärudes-mikrobussides ehk “laibaautodel”. Gorodenka jõeäärne välu on telke puupüsti täis.
Õhtul mängivad Genialistid, nägu Venemaa poole. Vene poolel Omuti ehk Otradnoje külas põlevad tuled ilmselt valju rokkmuusika tagajärjel hilisööni. Rahvas rõkkab, Genialistid annavad endast parima.
Kuigi korraldajad on alkoholi kategooriliselt ära keelanud ja oranþides vestides turvamehed hurjutavad õllepudelitega vehkijaid, on osa seltskonna nooremast kihist üsna purjus.
Vasknarva-Avinurme
Korraldajad on matkajatele ette valmistanud põhjaliku kultuuriprogrammi, kuid õigel ajal kõikjale jõudmiseks peaks ratturi keskmine liikumiskiirus olema ligi 30 kilomeetrit tunnis. Mis on isegi treenituile liiga ränk.
Ometi väntab seltskond rõõmsate nägudega edasi. Tita ühe pereisa järelkärus mugib mõnuga jäätist. Umbes viieaastane tüdrukutirts veereb õhinaga ema pilgu all Katase kandis Kauksi poole. Möödasõitjad hõikavad väiksele väntajale kiidusõnu.
Kaupluste ees on pikad järjekorrad. Tundub, et osa külapoodnikke teeb päevaga aastakäibe. Alajõe kaupluse ees mõõdan kaupluse uksest välja ulatuva järjekorra pikkuseks 150 pikka sammu.
Läheb mineraalvett, õlut, jäätist. Ilm on palav ja päikeseline. Nii mõnigi teeb Peipsi järves esimese supluse. Teeäärsetel platsidel peetakse piknikke.
Tudulinna-Iisaku
Tudulinna laagripaik pole ilmselt nii suurt rahvamassi varem näinud. Telk on telgis kinni, kuid kõik mahuvad sõbralikult ära. Kaheksast käimlast kaks on rivist välja langenud ning järjekorrad eelmisest õhtust pikemad. Suhe 3500 ratturit ja kuus käimlat. Supi kõrvale pakuvad korraldajad poliitilist debatti.
Smilers tuleb lavale. Kuigi mängitakse lindi järgi, on rahvas ikka pöördes.
Jälle viskavad korrapidajad avalikult alkoholi pruukijaid välja, hoides seega üldise massi adekvaatse. Üks noormees jääb vahele kaheliitrise plastpudelitäie kange õllega, ent suudab pudelit huultelt tõstmata enne äraviskamist kaks liitrit kanget õlut ära juua.
Öösel oigab keegi liignapsune halva enesetunde pärast häälekalt üle laagri. Kusagilt kostuv jäme hääl nõuab öörahu ja ähvardab vastasel korral oigaja vaevad ise ära lõpetada. Hommikul viib kena metsatee matkalised Tudulinna hüdroelektrijaamast mööda Iisaku poole.
Iisaku kiriku ees moodustub vahelaager. Asula pagariäri peremees pakub kohvi ja kiiruga valmis tehtud võileibu. Saiad on otsas. Ta arvas, et ratturid Iisakusse ei tule.
Kirikuorel ja saksofon teevad Aare-Paul Lattiku ja Villu Veski käes muusikat, mis paneb kirikutäie rahvast kõrvu kikitades kuulama. Iisaku heakõlaline orel ja saksofon sobivad üksteisega kui mesi värskele leivale.
Mäetaguse-Jõhvi
Tee Iisakust Mäetagusele pakub tõusude-langustega vaheldust. Aga ka ränka kruusa. Teeäärses talus peseb rattaga allamäge sõites kukkunud keskealine mees veritsevaid põlvi. Osa retkelisi loobub kruusaga kaetud teelõigust läbi Kalina ja Kirbulinna. Selle asemel vändatakse maanteel Jõhvi suunas.
Pagari poe juures arutab seltskond mahlajäätist limpsivaid pealinna tüdrukuid, et tegelikult on Alutaguse täitsa ilus kant. Ja seda, et Jõhvi on tegelikult “täitsa päris linn, kus on majad ja poed ja puha”.
Jõhvi juba paistab. Minu ees sõidab seltskond noori, T-särkidel loosung “Vänta kube hellaks”. Nad hoiavad tuharaid säästes sadulas kentsakalt viltu. Väsinud. Tolmused. Aga kõik on rahul.
ARGO SOOLEP
Teisipäev, 11.05.2004