Jüri Jaansoni võimas minek hirmutas rivaale
19.08.2004 00:01Veiko Visnapuu
Imeline jõudemonstratsioon ühepaadisõudmise poolfinaalis tõstis Jüri Jaansoni üheks peamiseks medalitaotlejaks, soosikuseisust kinnitasid ka norralane Olaf Tufte ja tðehh Vaclav Chalupa.
Rühkinud kolmanda poolfinaali võitjana päeva parima ajaga 6.47,36 ülehomsele medaliheitlusele, jäi 38-aastane pärnulane õnnitlusi vastu võttes vaoshoituks. Töö tehtud, püüdis ta kahekilomeetrise pingutuse järel tugevasti hingeldades hoolikalt sõnu valida.
«Eks närvipinge veel tuleb, see on olümpiafinaali eel paratamatu,» tõdes Jaanson. «Täna (eile – toim) enam sõudmisest ei mõtle, ainult niipalju, et õhtul tuleb hea enesetunde hoidmiseks natukene (pinget) maha sõita. Seejärel püüan end täiesti välja lülitada.»
Vein maandab pinget
Viimati kandis viiendal olümpial osalev Jaanson tiitlivõistlustel suurfavoriidi rusuvat koormat 1995. aasta MM-võistlustel Tamperes, kus pidi aga pärast eelnevate mõõduvõttude mõjusat võiduseeriat leppima hõbemedaliga.
«Pärast eelsõitu võtsin pingete maandamiseks poolteist klaasi head punast veini,» meenutas Jaanson. «Ei tea veel, kas seekord kasutan tunnete vaigistamiseks sama nippi…»
Jaanson on Schiniase kanalil liikunud sama võimsalt nagu kevadel Poznani maailmakarikasarja etappi võites.
«Kas olen paremas vormis kui toona, saan rääkida pärast laupäevast võistlust,» ei kippunud ta rusikatega vastu rinda taguma. «Ise ma erinevaid jõuproove võrdlema ei kipu. Pealgi on olümpial pikem sõitude vahe, MK-etapil tuleb järjest tulistada.»
Eesti sõudekoondise peatreener Jaan Tults säras Jaansoni etteaste järel. «Peame ülimalt rahul olema,» nentis ta. «Aga olümpia pole lõppenud – kõige tähtsam, et Jürka lõpuks ikka selle medali kätte saaks.»
Paljunäinud sportlasena ei lase Jaanson end tähtsal jõuproovil häirida ühestki pisiasjast, mis plaanipäraselt ei laabu. Erinevalt olümpiakülla majutatud koondisekaaslastest saab vanameister nautida eelist ning elab võistluspaiga lähistel hotellis.
«Püüan kõigega kohaneda ja endale mitte probleeme tekitada,» selgitas Jaanson. «Kui mõni jama ongi, katsun üle olla. Õnneks olen valutult sisse elanud, kõik sujub kuidagi rutiinselt.»
Jaansoni kõrval teenisid poolfinaali võitjana finaalipääsme mullune maailmameister Tufte ja tosin hooaega maailma eliidis püsinud ülikogenud Chalupa.
«Tahtsin kohe alguses vastastele koha kätte näidata, et nad näeksid: üritamine on mõttetu,» selgitas Jaanson kohest edu haaramist. «Aga raske hakkas ikkagi, eriti lõpus. Samas, kui keegi vapralt kõrval pusinuks, oleks ma endast midagi veel välja pigistanud.»
Suurimaks ootamatuseks oli sakslasest 2002. aasta maailmameistri Marcel Hackeri väljajäämine, kes alistus nii Tuftele kui bulgaarlasele Ivo Janakievile.
«Hackeri puhul oli juba eelsõidus näha, et tal pole õiget minekut,» tõdes Tults. «See eriti ei üllatanud – ta võidab tavaliselt siis, kui teised pole vormis.»
Jaansoni eelmised olümpiastardid on toonud kaheksanda koha 16 aastat tagasi Soulis, viienda koha neli suve hiljem Barcelonas, 17. koha ehk täieliku läbikukkumise 1996. aastal Atlantas ning kuuenda koha eelmistel mängudel Sydneys.
«Suuremaid järeldusi on vara teha,» arutles Tults. «Vaadake kas või Janakievit, kes pidi päev varem rabelema lohutussõidus, aga ka poolfinaaliks oli mehel veel kõvasti püssirohtu sees.»
Eesti – Norra duell
Vaid Tufte ja Jaansoni eeldatava kullaheitluse võimendamisele pühendunud Norra ajakirjanikud uurisid, mida kasulikku eestlane poolfinaalist kõrva taha pani. «Õppisin, kuidas olla esimene,» vastas Jaanson muiates.
Ingliskeelseid küsimusi esitanud Norra tele-, raadio- ja lehemehed sellega ei rahuldunud ning jätkasid pinnimist. «Mida arvate Tuftest?», «Kes on suurim favoriit?» või «Kas lähete võitma?» ei tahtnud kuidagi lõppeda.
«Finaalis on kuus meest, kes kõik väga tugevad,» vastas Jaanson kainelt kaalutledes.
Lõpuks sportlane ajakirjanike risttules siiski murdus. Jaansoni hinnang, et «Tufte on tark ja kogenud sportlane ning kindlasti suurim kullapretendent», justkui paitanuks usutlejate kõrvu.
Norralased olid saanud, mida vajasid. Ning Jaanson võis naeru lagistada: «Kurat, võtsidki mind lõpuks konksu otsa!»
Eesti ajakirjanikega rääkides jäi 28-aastane Tufte, nagu Jaansongi, oma võimalusi hinnates tagasihoidlikuks.
«Nägite Jürit ja Vaclavit! Nemad on peamised kullasoosikud,» lausus norralane. «Mina pean esmalt endaga toime tulema, sest kipun tähtsate finaalide eel liigselt pabistama.»
xxx
REPLIIK: Vinged “vanamehed”
19.08.2004
|
Kui sõudja Jüri Jaanson lõpetas nelja aasta eest Sydney olümpia kuuenda kohaga, teatas olümpiavõitja Jaan Talts, et teda oleks omal ajal sellise koha eest Siberisse saadetud.
Isegi sõudeliidu enda juhid kandsid Jaansoni juba enne Sydneyt maha. Nad otsustasid Jaansoni abimehe asemel saata olümpiale sõudeliidu presidendi Peeter Mardna. Ka pärast olümpiat anti Jaansonile mõista, et sõudeliidult talle ühepaadi sõidu jätkamisele suurt tuge loota ei ole.
Vintsutuste ja alanduste kiuste on 38-aastasest Jaansonist saanud neli aastat hiljem Eesti vaat et suurim medalilootus. Parim aeg poolfinaalis lubab mõlgutada vähemalt pronksiseid mõtteid. Aga saab ta lõpuks mis tahes koha, on mees juba tõestanud, et pelgalt vanuse pärast kedagi maha kanda ei tohi. Ja see teadmine võiks jõuda spordist kaugemale. Loodetavasti süstib Jaansoni edu annuse enesekindlust ka teistele “vanakestele” – 34-aastasele Erki Noolele ja 33-aastasele Indrek Pertelsonile.
|
|
xxx
Jüri saab 20. augustil 2004 Ateena OMi kuldmedali !
|
Uudised
VE: Jaanson, Jüri – sõudja
Jüri Jaansoni võimas minek hirmutas rivaale
19.08.2004 00:01Veiko Visnapuu
Rühkinud kolmanda poolfinaali võitjana päeva parima ajaga 6.47,36 ülehomsele medaliheitlusele, jäi 38-aastane pärnulane õnnitlusi vastu võttes vaoshoituks. Töö tehtud, püüdis ta kahekilomeetrise pingutuse järel tugevasti hingeldades hoolikalt sõnu valida.
«Eks närvipinge veel tuleb, see on olümpiafinaali eel paratamatu,» tõdes Jaanson. «Täna (eile – toim) enam sõudmisest ei mõtle, ainult niipalju, et õhtul tuleb hea enesetunde hoidmiseks natukene (pinget) maha sõita. Seejärel püüan end täiesti välja lülitada.»
Vein maandab pinget
Viimati kandis viiendal olümpial osalev Jaanson tiitlivõistlustel suurfavoriidi rusuvat koormat 1995. aasta MM-võistlustel Tamperes, kus pidi aga pärast eelnevate mõõduvõttude mõjusat võiduseeriat leppima hõbemedaliga.
«Pärast eelsõitu võtsin pingete maandamiseks poolteist klaasi head punast veini,» meenutas Jaanson. «Ei tea veel, kas seekord kasutan tunnete vaigistamiseks sama nippi…»
Jaanson on Schiniase kanalil liikunud sama võimsalt nagu kevadel Poznani maailmakarikasarja etappi võites.
«Kas olen paremas vormis kui toona, saan rääkida pärast laupäevast võistlust,» ei kippunud ta rusikatega vastu rinda taguma. «Ise ma erinevaid jõuproove võrdlema ei kipu. Pealgi on olümpial pikem sõitude vahe, MK-etapil tuleb järjest tulistada.»
Eesti sõudekoondise peatreener Jaan Tults säras Jaansoni etteaste järel. «Peame ülimalt rahul olema,» nentis ta. «Aga olümpia pole lõppenud – kõige tähtsam, et Jürka lõpuks ikka selle medali kätte saaks.»
Paljunäinud sportlasena ei lase Jaanson end tähtsal jõuproovil häirida ühestki pisiasjast, mis plaanipäraselt ei laabu. Erinevalt olümpiakülla majutatud koondisekaaslastest saab vanameister nautida eelist ning elab võistluspaiga lähistel hotellis.
«Püüan kõigega kohaneda ja endale mitte probleeme tekitada,» selgitas Jaanson. «Kui mõni jama ongi, katsun üle olla. Õnneks olen valutult sisse elanud, kõik sujub kuidagi rutiinselt.»
Jaansoni kõrval teenisid poolfinaali võitjana finaalipääsme mullune maailmameister Tufte ja tosin hooaega maailma eliidis püsinud ülikogenud Chalupa.
«Tahtsin kohe alguses vastastele koha kätte näidata, et nad näeksid: üritamine on mõttetu,» selgitas Jaanson kohest edu haaramist. «Aga raske hakkas ikkagi, eriti lõpus. Samas, kui keegi vapralt kõrval pusinuks, oleks ma endast midagi veel välja pigistanud.»
Suurimaks ootamatuseks oli sakslasest 2002. aasta maailmameistri Marcel Hackeri väljajäämine, kes alistus nii Tuftele kui bulgaarlasele Ivo Janakievile.
«Hackeri puhul oli juba eelsõidus näha, et tal pole õiget minekut,» tõdes Tults. «See eriti ei üllatanud – ta võidab tavaliselt siis, kui teised pole vormis.»
Jaansoni eelmised olümpiastardid on toonud kaheksanda koha 16 aastat tagasi Soulis, viienda koha neli suve hiljem Barcelonas, 17. koha ehk täieliku läbikukkumise 1996. aastal Atlantas ning kuuenda koha eelmistel mängudel Sydneys.
«Suuremaid järeldusi on vara teha,» arutles Tults. «Vaadake kas või Janakievit, kes pidi päev varem rabelema lohutussõidus, aga ka poolfinaaliks oli mehel veel kõvasti püssirohtu sees.»
Eesti – Norra duell
Vaid Tufte ja Jaansoni eeldatava kullaheitluse võimendamisele pühendunud Norra ajakirjanikud uurisid, mida kasulikku eestlane poolfinaalist kõrva taha pani. «Õppisin, kuidas olla esimene,» vastas Jaanson muiates.
Ingliskeelseid küsimusi esitanud Norra tele-, raadio- ja lehemehed sellega ei rahuldunud ning jätkasid pinnimist. «Mida arvate Tuftest?», «Kes on suurim favoriit?» või «Kas lähete võitma?» ei tahtnud kuidagi lõppeda.
«Finaalis on kuus meest, kes kõik väga tugevad,» vastas Jaanson kainelt kaalutledes.
Lõpuks sportlane ajakirjanike risttules siiski murdus. Jaansoni hinnang, et «Tufte on tark ja kogenud sportlane ning kindlasti suurim kullapretendent», justkui paitanuks usutlejate kõrvu.
Norralased olid saanud, mida vajasid. Ning Jaanson võis naeru lagistada: «Kurat, võtsidki mind lõpuks konksu otsa!»
Eesti ajakirjanikega rääkides jäi 28-aastane Tufte, nagu Jaansongi, oma võimalusi hinnates tagasihoidlikuks.
«Nägite Jürit ja Vaclavit! Nemad on peamised kullasoosikud,» lausus norralane. «Mina pean esmalt endaga toime tulema, sest kipun tähtsate finaalide eel liigselt pabistama.»
xxx
REPLIIK: Vinged “vanamehed”
19.08.2004
Kui sõudja Jüri Jaanson lõpetas nelja aasta eest Sydney olümpia kuuenda kohaga, teatas olümpiavõitja Jaan Talts, et teda oleks omal ajal sellise koha eest Siberisse saadetud.
Isegi sõudeliidu enda juhid kandsid Jaansoni juba enne Sydneyt maha. Nad otsustasid Jaansoni abimehe asemel saata olümpiale sõudeliidu presidendi Peeter Mardna. Ka pärast olümpiat anti Jaansonile mõista, et sõudeliidult talle ühepaadi sõidu jätkamisele suurt tuge loota ei ole.
Vintsutuste ja alanduste kiuste on 38-aastasest Jaansonist saanud neli aastat hiljem Eesti vaat et suurim medalilootus. Parim aeg poolfinaalis lubab mõlgutada vähemalt pronksiseid mõtteid. Aga saab ta lõpuks mis tahes koha, on mees juba tõestanud, et pelgalt vanuse pärast kedagi maha kanda ei tohi. Ja see teadmine võiks jõuda spordist kaugemale. Loodetavasti süstib Jaansoni edu annuse enesekindlust ka teistele “vanakestele” – 34-aastasele Erki Noolele ja 33-aastasele Indrek Pertelsonile.
xxx
Jüri saab 20. augustil 2004 Ateena OMi kuldmedali !