 Kaheksa aastat tagasi Aseri tellisetehast juhtima tulnud Ain Inno tunnistab, et armastab väljakutseid. On selleks siis keraamikakombinaadist maailmakontserni kuuluva tellisetehase tegemine või 90 kilomeetri pikkune suusasõit Vasaloppetil. Tema värskeimaks ülesandeks on kokku sulatada Aseri kaks tööstust – AS Wienerberger, mis toodab telliseid, ja OÜ Koramic, kus valmivad katusekivid.
Ettevõtted on maapiirkondades hädas töötajate leidmisega. Aseris peaks tellisemeistreid olema mitme põlve jagu…
Mis puudutab tavalist tellisetootmist, siis tänu Aseri pikkadele tellisetootmise traditsioonidele nende leidmisega tõesti probleeme pole. Tööjõu liikumine on meil samuti suhteliselt väike – kes läheb pensionile, kes lahkub seetõttu, et ei tule tööga toime. Töö on füüsiliselt raske ja kõik ei saa sellega hakkama.
Vähe on olnud juhuseid, kus oleme pidanud töötajate puudumise pärast pead vaevama. Soovijaid on rohkem, kui me suudame pakkuda.
Küll on probleemiks oskustöölised – elektrikud ja automaatikud. Võimalik, et tulevikus tuleb meil nende ametikohtade täitmiseks hakata inimesi otsima väljastpool asulat. Praegu on suurem osa töötajaskonnast kohapealt.
Lisaks on probleeme noorte töötajate leidmisega.
See oskustööliskond, kes teil olemas, pärineb siis veel Aseri keraamikatehase aegadest?
Jah, töötajaskond on meil suhteliselt eakas, mitte üle pensioniea, kuid keskmine vanus on 46 aastat. Enamik nendest inimestest on tellisetehases töötanud mitukümmend aastat.
Omal ajal oli toonasel keraamikatehasel kolm tsehhi ja seal töötas üle tuhande inimese.
Olete tunnistanud, et maksate töötajate hoidmiseks ka Ida-Virumaa keskmisest kõrgemat palka. See tähendab aga kõrgemat toote omahinda. Arvestades, et kulud tööjõule kasvavad iga aastaga veelgi, siis kui kõrgeks kerkivad lähitulevikus tellise hinnad?
Ma usun, et meil on võimalik efektiivsemalt toota.
Oleme suutnud viimastel aastatel palka tõsta rohkem, kui on olnud inflatsioon. See on võimalik ainult tänu sellele, et oleme suutnud sama töötajaskonnaga rohkem toota ja rohkem ka müüa.
Aga mitte ainult tellise, vaid kõikide ehitusmaterjalide hind kerkib inflatsiooni võrra. Ma valetaksin, kui ütleksin, et tellise hind ei kerki.
Kui palju üks tellis praegu keskmiselt maksab?
Telliseid on väga laias valikus – alates traditsioonilistest punastest, kuni toodeteni, mille tegemisel kasutatakse imporditud savi. Kui savi tellise tegemiseks tuuakse Saksamaalt laevaga Kunda sadamasse, sealt edasi autoga Aserisse, siis toormaterjal kergitab ka tellise hinda. Sõltuvalt kvaliteedist ja kasutuskohast ning värvitoonist kõigub tellise hind 3 ja 10 krooni vahel. Keskmine, arvestades seda, et kallimaid ostetakse vähem ja odavamaid rohkem, võiks olla viie krooni ringis.
Teete Aseris eritellimusel tellist ka käsitsi. Kui palju on maksnud kõige kallim tellis, mis teie tehasest välja on läinud?
Teeme eri kujuga telliseid ja eritellimuste puhul käsitsi. Mäletan, et Tartu Jaani kiriku renoveerimiseks tegime spetsiaaltöö väga suuremõõtmelisi telliseid, mida läks vaja vaid neli tükki ja tellise omahinnaks oli rohkem kui 200 krooni.
Kui tegemist on eripartii ja väikeste kogustega, siis on selge, et toode tuleb kallis.
Millised on eksklusiivsemad ehitised, kus Aseri tellist või katusekivi on kasutatud?
Tartu Jaani kirik on olnud pikk projekt – sinna oleme telliseid müünud juba 1995. aastast alates ja viimase tellimuse täitsime veel sellel aastal.
Lisaks on meie tooteid kasutatud mitmete mõisate renoveerimisel. Esimesena meenuvad Kalvi mõis, Sangaste loss, aga ka Kolu mõis, Imavere piimandusmuuseumi korsten. Peamiselt just vanad objektid, mis renoveerimisele lähevad.
Meie katusekive on kasutatud näiteks Trakai lossi renoveerimisel, telliseid on kasutatud paari Soome kiriku restaureerimiseks. Eelmisel aastal tegime spetsiaaltellist Helsingi raudteejaama vanade tellisemüüride restaureerimiseks. Soome tehased seda tellimust täita ei suutnud.
Tallinna kesklinna Stockmanni kaubamaja on näiteks meie punastest tellistest ehitatud, samuti on Säästumarketite kett meie kivist tehtud. Üks huvitavamaid hooneid on meie käsitsi valmistatud tellistest ehitatud Tartu ülikooli Pärnu kolledþi hoone.
Kunagi, 1950. aastatel veeti Aserist tellist Varssavi ülikooli ehitamiseks. Samuti peaks osa Moskva riikliku ülikooli ehitusmaterjalidest siit pärit olema. Selliste ehitistega meie uhkustada ei saa.
Tellist on maailma ajaloos palju kasutatud, alates Colosseumist, lõpetades Hiina müüriga.
Maailmas on tuhandeid tellisetehaseid. Miks tuleks eelistada just Aseris tehtud tellist?
Kui me räägime keraamilisest tellisest, siis see on raske materjal ja selle transportimine pikkadel distantsidel ei tasu ennast ära. Aseri tellis on kohalik toode kohalikust toorainest, mida on võimalik pakkuda parema hinnaga kui mujalt transporditud telliseid.
Ma ei tea, kui palju on inimestel ehitusmaterjali ostes patriotismitunnet ja kas mõeldakse sellele, et kasutada kodumaist materjali. Pigem mängivad ostes rolli maitse-eelistused. Kui inimene leiab meie tootevalikust endale sobiva tellise, on rahul selle hinnaga ja arhitekt peab materjali sobivaks, siis seda ka kasutatakse.
Aga kui tahetakse midagi eksklusiivset, siis kindlasti leitakse ka seda. Meie kontserni tootevalikus on rohkem kui 1000 erisugust tellist.
Millised on teie võimalused tootearenduseks?
Meie viimaste aastate kasv on tulnud just tänu tootearendusele. Kui punase tellise kasutamine on püsinud stabiilsena, siis kasv on tulnud pruunide ja heledate telliste arvelt.
Samas oleme kinni võimalustes, mida meie vana tehas pakub, teisalt püüame jälgida turunõudlust. Tootearenduses kasutame kontserni kogemusi.
Mille poolest on suures kontsernis parem kui omaette nokitseda?
Kontsern annab kindlustunde. Nii igapäevase töö kui ka tuleviku suhtes. Viimase kümne aasta arengus tellise tootmisel ja turustamisel Aseris on oluline roll olnud kontserni know how’l ja vahenditel. Tänu neile, peamiselt esimestest omanikest soomlastele sai korda tellise kvaliteet, uuendati seadmeid ja alustati turustamist, mida meil varem ei olnud. Nõukogude ajal olid inimesed järjekorras, et tellist osta. Tänapäeval tuleb oma toodet turustada ja pakkuda ning kontserni brändi, mida kasutatakse kogu maailmas, on kergem müüa.
Lisaks annab kontsernis olemine võimaluse kaaluda tulevikus uue tehase ehitamist ja loota suuremaid investeeringuid tellisetootmise arendamisse. Väikeettevõttel ei käiks jõud sellest üle.
Aseri tellise tunnete fassaadis ikka ära?
Kui see on tehtud viimase kümne aasta jooksul, siis küll. Nõukogude ajal oli tellisetootjaid Eestis rohkem – tellist tehti nii Võrus kui Tallinna keraamikatehases. Vanade toodetega ma nii tuttav ei ole, et ära tunneksin.
Aga katusekivid?
Päris lubada ei tea, aga loodan, et hakkan tundma. See võtab natuke aega.
Välisreisidel ka ikka telliseid vaatate?
Vaatan ikka. Tellis ise on lihtne ehitusmaterjalike. Ma vaatan objekte, mis sellest ehitatakse. Vaatan tellismaju ja siis mõtlen muidugi ka seda, millist tellist seal kasutatud on. Aga tellis üksi ei tähenda midagi – valikut tehes peab jälgima teisi materjale, arhitektuurilisi lahendusi, müürisegusid, mida kasutatakse.
Kas pere ei pane pahaks, et reisi ajal lisaks vaatamisväärsustele ühe tellismaja juurest teise juurde käia tuleb?
Nad on mu tööga nii palju tuttavad, et see huvitab ka neid endid.
Millised on Wienerbergeri lähimate aastate sihid?
Meil tuleb ära kasutada katusekivi- ja tellisetootmise ühinemisest tekkiv sünergia nii turunduses kui tootmises.
Eesmärk on panna katusekivitehas aasta ringi täisvõimsusel tööle.
Nende tooted turgudel, kus oleme aktiivsed, maha müüa.
Tellisetehas töötab täisvõimsusel ja väljaarendatud tootevalikuga. Uue värvitooniga tooteid meil seal arendada pole võimalik, küll aga on head võimalused tootearenduseks katusekivitehases, kus sel aastalgi tuli turule uut tüüpi katusekivi.
Armastate ka vabal ajal sihte seada ja saavutada. Mis võiks järgmise aasta eesmärgiks olla?
Aasta tagasi oleksin öelnud, et selleks sihiks on Vasaloppeti läbimine. Nüüd on see eesmärk saavutatud ja tagantjärele mõeldes see 90 kilomeetrit nii keeruline distants polnudki.
Suvel sõitsime koos abikaasaga ühe päevaga ratastega firma suvepäevadele Põlvamaal. See oli ka huvitav väljakutse.
Aga eesmärgiks võiks olla kolm-neli Worldloppeti sarja maratoni lisaks traditsioonilisele Tartu maratonile, mida ma olen läbi suusatanud korda kolmteist.
GERLI ROMANOVITÐ
Laupäev, 2.10.2004
|
Uudised
VE: Inno, Ain – tööstusjuht
Ettevõtted on maapiirkondades hädas töötajate leidmisega. Aseris peaks tellisemeistreid olema mitme põlve jagu…
Mis puudutab tavalist tellisetootmist, siis tänu Aseri pikkadele tellisetootmise traditsioonidele nende leidmisega tõesti probleeme pole. Tööjõu liikumine on meil samuti suhteliselt väike – kes läheb pensionile, kes lahkub seetõttu, et ei tule tööga toime. Töö on füüsiliselt raske ja kõik ei saa sellega hakkama.
Vähe on olnud juhuseid, kus oleme pidanud töötajate puudumise pärast pead vaevama. Soovijaid on rohkem, kui me suudame pakkuda.
Küll on probleemiks oskustöölised – elektrikud ja automaatikud. Võimalik, et tulevikus tuleb meil nende ametikohtade täitmiseks hakata inimesi otsima väljastpool asulat. Praegu on suurem osa töötajaskonnast kohapealt.
Lisaks on probleeme noorte töötajate leidmisega.
See oskustööliskond, kes teil olemas, pärineb siis veel Aseri keraamikatehase aegadest?
Jah, töötajaskond on meil suhteliselt eakas, mitte üle pensioniea, kuid keskmine vanus on 46 aastat. Enamik nendest inimestest on tellisetehases töötanud mitukümmend aastat.
Omal ajal oli toonasel keraamikatehasel kolm tsehhi ja seal töötas üle tuhande inimese.
Olete tunnistanud, et maksate töötajate hoidmiseks ka Ida-Virumaa keskmisest kõrgemat palka. See tähendab aga kõrgemat toote omahinda. Arvestades, et kulud tööjõule kasvavad iga aastaga veelgi, siis kui kõrgeks kerkivad lähitulevikus tellise hinnad?
Ma usun, et meil on võimalik efektiivsemalt toota.
Oleme suutnud viimastel aastatel palka tõsta rohkem, kui on olnud inflatsioon. See on võimalik ainult tänu sellele, et oleme suutnud sama töötajaskonnaga rohkem toota ja rohkem ka müüa.
Aga mitte ainult tellise, vaid kõikide ehitusmaterjalide hind kerkib inflatsiooni võrra. Ma valetaksin, kui ütleksin, et tellise hind ei kerki.
Kui palju üks tellis praegu keskmiselt maksab?
Telliseid on väga laias valikus – alates traditsioonilistest punastest, kuni toodeteni, mille tegemisel kasutatakse imporditud savi. Kui savi tellise tegemiseks tuuakse Saksamaalt laevaga Kunda sadamasse, sealt edasi autoga Aserisse, siis toormaterjal kergitab ka tellise hinda. Sõltuvalt kvaliteedist ja kasutuskohast ning värvitoonist kõigub tellise hind 3 ja 10 krooni vahel. Keskmine, arvestades seda, et kallimaid ostetakse vähem ja odavamaid rohkem, võiks olla viie krooni ringis.
Teete Aseris eritellimusel tellist ka käsitsi. Kui palju on maksnud kõige kallim tellis, mis teie tehasest välja on läinud?
Teeme eri kujuga telliseid ja eritellimuste puhul käsitsi. Mäletan, et Tartu Jaani kiriku renoveerimiseks tegime spetsiaaltöö väga suuremõõtmelisi telliseid, mida läks vaja vaid neli tükki ja tellise omahinnaks oli rohkem kui 200 krooni.
Kui tegemist on eripartii ja väikeste kogustega, siis on selge, et toode tuleb kallis.
Millised on eksklusiivsemad ehitised, kus Aseri tellist või katusekivi on kasutatud?
Tartu Jaani kirik on olnud pikk projekt – sinna oleme telliseid müünud juba 1995. aastast alates ja viimase tellimuse täitsime veel sellel aastal.
Lisaks on meie tooteid kasutatud mitmete mõisate renoveerimisel. Esimesena meenuvad Kalvi mõis, Sangaste loss, aga ka Kolu mõis, Imavere piimandusmuuseumi korsten. Peamiselt just vanad objektid, mis renoveerimisele lähevad.
Meie katusekive on kasutatud näiteks Trakai lossi renoveerimisel, telliseid on kasutatud paari Soome kiriku restaureerimiseks. Eelmisel aastal tegime spetsiaaltellist Helsingi raudteejaama vanade tellisemüüride restaureerimiseks. Soome tehased seda tellimust täita ei suutnud.
Tallinna kesklinna Stockmanni kaubamaja on näiteks meie punastest tellistest ehitatud, samuti on Säästumarketite kett meie kivist tehtud. Üks huvitavamaid hooneid on meie käsitsi valmistatud tellistest ehitatud Tartu ülikooli Pärnu kolledþi hoone.
Kunagi, 1950. aastatel veeti Aserist tellist Varssavi ülikooli ehitamiseks. Samuti peaks osa Moskva riikliku ülikooli ehitusmaterjalidest siit pärit olema. Selliste ehitistega meie uhkustada ei saa.
Tellist on maailma ajaloos palju kasutatud, alates Colosseumist, lõpetades Hiina müüriga.
Maailmas on tuhandeid tellisetehaseid. Miks tuleks eelistada just Aseris tehtud tellist?
Kui me räägime keraamilisest tellisest, siis see on raske materjal ja selle transportimine pikkadel distantsidel ei tasu ennast ära. Aseri tellis on kohalik toode kohalikust toorainest, mida on võimalik pakkuda parema hinnaga kui mujalt transporditud telliseid.
Ma ei tea, kui palju on inimestel ehitusmaterjali ostes patriotismitunnet ja kas mõeldakse sellele, et kasutada kodumaist materjali. Pigem mängivad ostes rolli maitse-eelistused. Kui inimene leiab meie tootevalikust endale sobiva tellise, on rahul selle hinnaga ja arhitekt peab materjali sobivaks, siis seda ka kasutatakse.
Aga kui tahetakse midagi eksklusiivset, siis kindlasti leitakse ka seda. Meie kontserni tootevalikus on rohkem kui 1000 erisugust tellist.
Millised on teie võimalused tootearenduseks?
Meie viimaste aastate kasv on tulnud just tänu tootearendusele. Kui punase tellise kasutamine on püsinud stabiilsena, siis kasv on tulnud pruunide ja heledate telliste arvelt.
Samas oleme kinni võimalustes, mida meie vana tehas pakub, teisalt püüame jälgida turunõudlust. Tootearenduses kasutame kontserni kogemusi.
Mille poolest on suures kontsernis parem kui omaette nokitseda?
Kontsern annab kindlustunde. Nii igapäevase töö kui ka tuleviku suhtes. Viimase kümne aasta arengus tellise tootmisel ja turustamisel Aseris on oluline roll olnud kontserni know how’l ja vahenditel. Tänu neile, peamiselt esimestest omanikest soomlastele sai korda tellise kvaliteet, uuendati seadmeid ja alustati turustamist, mida meil varem ei olnud. Nõukogude ajal olid inimesed järjekorras, et tellist osta. Tänapäeval tuleb oma toodet turustada ja pakkuda ning kontserni brändi, mida kasutatakse kogu maailmas, on kergem müüa.
Lisaks annab kontsernis olemine võimaluse kaaluda tulevikus uue tehase ehitamist ja loota suuremaid investeeringuid tellisetootmise arendamisse. Väikeettevõttel ei käiks jõud sellest üle.
Aseri tellise tunnete fassaadis ikka ära?
Kui see on tehtud viimase kümne aasta jooksul, siis küll. Nõukogude ajal oli tellisetootjaid Eestis rohkem – tellist tehti nii Võrus kui Tallinna keraamikatehases. Vanade toodetega ma nii tuttav ei ole, et ära tunneksin.
Aga katusekivid?
Päris lubada ei tea, aga loodan, et hakkan tundma. See võtab natuke aega.
Välisreisidel ka ikka telliseid vaatate?
Vaatan ikka. Tellis ise on lihtne ehitusmaterjalike. Ma vaatan objekte, mis sellest ehitatakse. Vaatan tellismaju ja siis mõtlen muidugi ka seda, millist tellist seal kasutatud on. Aga tellis üksi ei tähenda midagi – valikut tehes peab jälgima teisi materjale, arhitektuurilisi lahendusi, müürisegusid, mida kasutatakse.
Kas pere ei pane pahaks, et reisi ajal lisaks vaatamisväärsustele ühe tellismaja juurest teise juurde käia tuleb?
Nad on mu tööga nii palju tuttavad, et see huvitab ka neid endid.
Millised on Wienerbergeri lähimate aastate sihid?
Meil tuleb ära kasutada katusekivi- ja tellisetootmise ühinemisest tekkiv sünergia nii turunduses kui tootmises.
Eesmärk on panna katusekivitehas aasta ringi täisvõimsusel tööle.
Nende tooted turgudel, kus oleme aktiivsed, maha müüa.
Tellisetehas töötab täisvõimsusel ja väljaarendatud tootevalikuga. Uue värvitooniga tooteid meil seal arendada pole võimalik, küll aga on head võimalused tootearenduseks katusekivitehases, kus sel aastalgi tuli turule uut tüüpi katusekivi.
Armastate ka vabal ajal sihte seada ja saavutada. Mis võiks järgmise aasta eesmärgiks olla?
Aasta tagasi oleksin öelnud, et selleks sihiks on Vasaloppeti läbimine. Nüüd on see eesmärk saavutatud ja tagantjärele mõeldes see 90 kilomeetrit nii keeruline distants polnudki.
Suvel sõitsime koos abikaasaga ühe päevaga ratastega firma suvepäevadele Põlvamaal. See oli ka huvitav väljakutse.
Aga eesmärgiks võiks olla kolm-neli Worldloppeti sarja maratoni lisaks traditsioonilisele Tartu maratonile, mida ma olen läbi suusatanud korda kolmteist.
GERLI ROMANOVITÐ
Laupäev, 2.10.2004