Selle aasta jaanuari lõpupoole pandi Tartumaalt kinni püütud emailvesele tema liikumisteede ja kodupiirkonna täpsemaks uurimiseks kaela raadiosaatja. Vaid mõni kuu hiljem osutavad uuringu tulemused, et ilveseid võib praegu olla loendatust vähem, sest nad on osutunud arvatust tunduvalt liikuvamaks.
“Ilves õnnestus kastlõksuga kinni püüda Tartumaal Võrtsjärve lähedal pärast mõnda aega kestnud passimist, kusjuures söödaks oli lõksus viiner,” rääkis Tartu ülikooli zooloog Harri Valdmann ettevõtmisest. “Tegemist on ühe- kuni kaheaastase emasloomaga ning paistis, et tal võis lõksu sattudes kõht tühi olla.”
Pärast raadiosaatja kaela saamist põrutas ilves kohe Valgamaale Puka lähedale, läbides esmalt ühe ööga pea 25 kilomeetrit. “Praegu jälgitakse ilvese liikumissuunda iga päev. Ta liigub kohutavalt palju – lausa kümme kuni kakskümmend kilomeetrit päevas,” märkis Valdmann, lisades, et see võib olla tingitud parasjagu kestvast jooksuajast ning paarilise otsinguist. “Praegu on ta suundumas Valgamaalt Puka külje alt Elva poole. Senini pole olnud teada, et ilvesed nii palju liiguvad.”
Loetakse mitu korda
Kuna ilvesed on osutunud arvatust liikuvamaks, on Valdmanni sõnul põhjust ka senised loendusandmed ümber hinnata. Mulluste ametlike loendusandmete kohaselt elab meie metsades kokku 715 ilvest.
“Kui loom elab nii suurel alal, mis haarab nelja-viie jahiseltsi piirkonda, siis võib olla juhtunud, et kõik seltsid on selle ühe ilvese, kes on aeg-ajalt jälgi maha jätnud, enda omaks lugenud,” selgitas zooloog Valdmann.
Varem on zooloogid raadiosaatjaga kaeluse abil jälginud kahe isase ilvese toimetusi. “Emane liigub enam-vähem sama teekonda kui kolm aastat tagasi kaeluse saanud ning hiljem hukkunud Jukugi,” tähendas Valdmann. “Arvestades ka Soomaal väga suurel maa-alal liikunud ilvese jälgimise tulemusi, tundub, et ilvestele meeldib miskipärast liikuda just jõgede, kraavide ja järvede ääri pidi.”
Uuritakse ka emakaru ja põtra
•• Emailvese toimetustele loodavad uurijad kaasa elada kaks aastat, kuni raadiosaatja akus energiat jätkub. “Loodame, et kevadel toob ta ilmale ka kutsikad,” märkis zooloog Harri Valdmann.
•• Lääne-Virumaa metsades sai ülemöödunud suvel liikumise ja kodupiirkonna uurimiseks raadiosaatja kaela emane pruunkaru Maša, kelle raadiosignaali uurijad mullu vahepeal ära kaotasid. Nüüdseks on alles talveund põõnava emakaru asukoht taas välja peilitud. “Arvatavasti on tal praegu juba uued pojad, sest ta on veel pesas,” tähendas Valdmann.
•• Valgamaal liigub raadiosaatjaga ringi ka üks põder, kelle koduterritooriumi suuruseks on mõõdetud 18 ruutkilomeetrit. Valdmanni sõnul võib põdra puhul sellist tegutsemisala pidada pigem väikeseks.
Uudised
VE: ilves
Kiskjauurijad püüdsid lõksu kauaotsitud Soomaa ilvese
(08:07 18.03.2004)
TALLINN, 18. märts (EPLO) – Soomaa rahvuspargi soistes metsades nädalaid kestnud jälitamise ja luuramise järel õnnestus kiskjauurijatel eile lõpuks kinni püüda ilves, kelle tabamiseks olid nad välja pannud isegi 5000-kroonise preemia.
Täies elujõus kahekümnekilose isailvese said loodusteadlased koos jahimeestega lõpuks kätte Pärnumaalt Soomaa rahvuspargi piirest välja jäävale metsaäärsele kraavipervele üles seatud lõksust, kirjutab Postimees.
Ilvest vajasid teadlased hädasti selleks, et saaksid algust teha rahvusvahelise seireprojektiga, mille käigus pannakse suurkiskjatele kaela raadiokaelused, mille abil loomade liikumist jälgida.
Esimene metskass püüti eile hommikul 2,8 meetri pikkusesse torujasse lõksu, mille sisemusse piserdasid teadlased ettevaatliku looma ligimeelitamiseks ilvese uriini ja kopra nõre segu.
Kiskjale tagumikku uinutit süstinud seireprojekti juht, Tartu Ülikooli erizooloogia õppetooli assistent Harri Valdmann pani seejärel loomale tugevast nahast raadiokaeluse ja üles äratatud uimane loom lasti metsa tagasi.
Teadlased tahavad kätte saada veel vähemalt ühe ilvese ja kaks karu ning lisaks Soomaale on lõksud ja silmused üleval ka Valgamaal. Karujahiga tehakse algust kohe, kui nad on talveunest ärganud.
Kiskjate püüdmine on üks osa Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Norra kolmeaastasest koostööprojektist «Suurkiskjad Põhjamaade maastikel». Norra teadusfondist Eestile lubatud poole miljoni kroonise toetusega seireprojektiga tahavad teadlased saada täieliku ülevaate kiskjate liikumisest.
– – –
Ilvesed rändavad arvatust rohkem27. märts 2007
EPL, autor: Ulvar Käärt
Lõuna-Eestis jookseb ringi jaanuari lõpus raadiosaatja kaela saanud emailves.
Selle aasta jaanuari lõpupoole pandi Tartumaalt kinni püütud emailvesele tema liikumisteede ja kodupiirkonna täpsemaks uurimiseks kaela raadiosaatja. Vaid mõni kuu hiljem osutavad uuringu tulemused, et ilveseid võib praegu olla loendatust vähem, sest nad on osutunud arvatust tunduvalt liikuvamaks.
“Ilves õnnestus kastlõksuga kinni püüda Tartumaal Võrtsjärve lähedal pärast mõnda aega kestnud passimist, kusjuures söödaks oli lõksus viiner,” rääkis Tartu ülikooli zooloog Harri Valdmann ettevõtmisest. “Tegemist on ühe- kuni kaheaastase emasloomaga ning paistis, et tal võis lõksu sattudes kõht tühi olla.”
Pärast raadiosaatja kaela saamist põrutas ilves kohe Valgamaale Puka lähedale, läbides esmalt ühe ööga pea 25 kilomeetrit. “Praegu jälgitakse ilvese liikumissuunda iga päev. Ta liigub kohutavalt palju – lausa kümme kuni kakskümmend kilomeetrit päevas,” märkis Valdmann, lisades, et see võib olla tingitud parasjagu kestvast jooksuajast ning paarilise otsinguist. “Praegu on ta suundumas Valgamaalt Puka külje alt Elva poole. Senini pole olnud teada, et ilvesed nii palju liiguvad.”
Loetakse mitu korda
Kuna ilvesed on osutunud arvatust liikuvamaks, on Valdmanni sõnul põhjust ka senised loendusandmed ümber hinnata. Mulluste ametlike loendusandmete kohaselt elab meie metsades kokku 715 ilvest.
“Kui loom elab nii suurel alal, mis haarab nelja-viie jahiseltsi piirkonda, siis võib olla juhtunud, et kõik seltsid on selle ühe ilvese, kes on aeg-ajalt jälgi maha jätnud, enda omaks lugenud,” selgitas zooloog Valdmann.
Varem on zooloogid raadiosaatjaga kaeluse abil jälginud kahe isase ilvese toimetusi. “Emane liigub enam-vähem sama teekonda kui kolm aastat tagasi kaeluse saanud ning hiljem hukkunud Jukugi,” tähendas Valdmann. “Arvestades ka Soomaal väga suurel maa-alal liikunud ilvese jälgimise tulemusi, tundub, et ilvestele meeldib miskipärast liikuda just jõgede, kraavide ja järvede ääri pidi.”
Uuritakse ka emakaru ja põtra
•• Emailvese toimetustele loodavad uurijad kaasa elada kaks aastat, kuni raadiosaatja akus energiat jätkub. “Loodame, et kevadel toob ta ilmale ka kutsikad,” märkis zooloog Harri Valdmann.
•• Lääne-Virumaa metsades sai ülemöödunud suvel liikumise ja kodupiirkonna uurimiseks raadiosaatja kaela emane pruunkaru Maša, kelle raadiosignaali uurijad mullu vahepeal ära kaotasid. Nüüdseks on alles talveund põõnava emakaru asukoht taas välja peilitud. “Arvatavasti on tal praegu juba uued pojad, sest ta on veel pesas,” tähendas Valdmann.
•• Valgamaal liigub raadiosaatjaga ringi ka üks põder, kelle koduterritooriumi suuruseks on mõõdetud 18 ruutkilomeetrit. Valdmanni sõnul võib põdra puhul sellist tegutsemisala pidada pigem väikeseks.