Ajaloolane avalikustab uusi fakte Eesti–Vene suhetest 1939. aastal
03.09.2003
Ajaloolane Magnus Ilmjärv avaldab oktoobris mahuka raamatu «Hääletu alistumine», mille üks põnevam osa kujutab Eesti–Vene suhteid 1939. aasta augustis, vahendab Postimees Online Eesti Päevalehte.
Kuni 700-leheküljelise uurimustöö peateema on Baltimaade poliitiline anastamine Moskva poolt 1920.–1940. aastatel. Ilmjärv kaitseb samal teemal Helsingi ülikoolis ka doktoritööd.
Politoloog Kaido Jaanson ütles, et raamatus on ajalooliselt palju uut ja huvitavat. «Raamat annab laia panoraampildi sellest, kuidas Moskva mängis Eesti, Läti ja Leeduga. Kõige põnevamad peatükid on 1939. aasta augustist, kus on juttu, kes ja kas üldse käisid meie poolt Moskvas palumas ning kuidas me ise end Venemaa kätte mängisime,» märkis Jaanson.
«Riskin öelda, et see on põhjalikumaid töid antud ajast, mis kirjutatud Eesti taasiseseisvuse ajal,» lisas politoloog.
Ilmjärv ise keeldus uurimust kommenteerimast, tõdedes, et intervjuud ning lisateabe jagamine ei anna talle midagi. Ta on Vene välisministeeriumi arhiivi lugemissaalis uurimistööd teinud üle kaheksa aasta.
Vene arhiivimaterjalidele tuginedes ilmnevad riigimees Konstantin Pätsi suhted alates 1924. aastast Venemaa saatkonnaga, mil loodi Eesti – Nõukogude Liidu kaubanduskoda.
Kõige rohkem paljastab Ilmjärve hinnangul Pätsi koostööd afäär Vene naftasündikaadiga, mis müüs Eestis monopoli õigustes Vene naftasaadusi.
–>PM Online
online@postimees.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Ilmjärv, Magnus – ajaloolane
Ajaloolane avalikustab uusi fakte Eesti–Vene suhetest 1939. aastal
03.09.2003
Ajaloolane Magnus Ilmjärv avaldab oktoobris mahuka raamatu «Hääletu alistumine», mille üks põnevam osa kujutab Eesti–Vene suhteid 1939. aasta augustis, vahendab Postimees Online Eesti Päevalehte.
Kuni 700-leheküljelise uurimustöö peateema on Baltimaade poliitiline anastamine Moskva poolt 1920.–1940. aastatel. Ilmjärv kaitseb samal teemal Helsingi ülikoolis ka doktoritööd.
Politoloog Kaido Jaanson ütles, et raamatus on ajalooliselt palju uut ja huvitavat. «Raamat annab laia panoraampildi sellest, kuidas Moskva mängis Eesti, Läti ja Leeduga. Kõige põnevamad peatükid on 1939. aasta augustist, kus on juttu, kes ja kas üldse käisid meie poolt Moskvas palumas ning kuidas me ise end Venemaa kätte mängisime,» märkis Jaanson.
«Riskin öelda, et see on põhjalikumaid töid antud ajast, mis kirjutatud Eesti taasiseseisvuse ajal,» lisas politoloog.
Ilmjärv ise keeldus uurimust kommenteerimast, tõdedes, et intervjuud ning lisateabe jagamine ei anna talle midagi. Ta on Vene välisministeeriumi arhiivi lugemissaalis uurimistööd teinud üle kaheksa aasta.
Vene arhiivimaterjalidele tuginedes ilmnevad riigimees Konstantin Pätsi suhted alates 1924. aastast Venemaa saatkonnaga, mil loodi Eesti – Nõukogude Liidu kaubanduskoda.
Kõige rohkem paljastab Ilmjärve hinnangul Pätsi koostööd afäär Vene naftasündikaadiga, mis müüs Eestis monopoli õigustes Vene naftasaadusi.
–>PM Online
online@postimees.ee