Kurtna järvestik, Kuremägi, Kalevipoeg
Mitmeti huvitav on Illuka ümbrus. Siia pääseb Jõhvist lõunasse suunduvat Pargi tänavat pidi edasi sõites või Ahtmest kagu poole viivat maanteed mööda või lääne poolt Pagarilt tulles. Siit omakorda võib matkata edasi Vasknarva ning teistesse Narva jõe äärsetesse küladesse.
Huvitavaks vaatamisväärsuseks selles ümbruses on Kurtna järvede ala, mis on mitmes suhtes ainulaadne Eestis. Siin esineb põhja-lõuna suunas 8 km pikkune ning 3 km laiune liiva- ja kruusakuhjatiste vöönd, nn. Kurtna nõmm, kus valitsevad mitmesuguse kuju ja suurusega kuplid ja seljakud.
Kurtna on Eesti järvede-rikkamaid piirkondi: 30-ruutkilomeetrisel maa-alal leidub siin 40 järve. Suurim järvedest on Konsu järv (136,0 ha, suurim sügavus 10,2 m), mille lõunapoolne eraldunud sopp kannab nimetust Peenjärv. Konsu järve põhjakallas on liivane, mujal on kalad soised ning järv raskesti juurdepääsetav. Konsu järvest on ehitatud veejuhe läbi Ahtme ja Jõhvi kuni Kohtla-Järveni põlevkivitööstuse varustamiseks vajaliku tarbeveega.
Suurematest järvedest on nimetamisväärsed veel Kurtna järv (suurim sügavus 6,9 m), Jaala järv (6,4 m), Suur- ja Väike-Kirjakjärv (3,7 ja 3,3 m), Nõmmejärv (7,5 m), Valgejärv (10,5 m) ja Räätsma järv (10,8 m). Väiksematest järvedest kuuluvad sügavamate hulka Kuradijärv (11,5 m), Martiska järv (10,2 m), Suur-Linajärv (7,2 m). Kurtna järvede hulgas leidub väga selge veega liivapõhjaga järvi (Martiska, Liivjärv jt.). Nendes järvedes kasvab vesilobeeliat ning järve-lahnrohtu. Räätsma järves esineb ka mõõgarohtu, mis mujal Ida-Eestis puudub.
Rida järvi on looduslikult väga kaunid, eriti Nõmmejärv, mille ääres on ilus loodusliku ilmega park ning lõunakaldal liivane supelrand ujulaga. Räätsma järve ääres töötab pioneerilaager. Suurepärane vaade Kurtna maastikule avaneb väikesest vaatetornist Martsika järve lähedal, samuti Liivjärve ääres olevast vaatetornist. Kurtna lähedal on vaatamisväärne veel Adivere muinaslinnus Jõhvi-Vasknarva maantee ääres.
Ajalooliselt on huvitav Kuremäe ümbrus, mis jääb Kurtnast lõunasse.
Kuremägi – Põhja-Eesti kohta kohta küllalt silmapaistev kõrgendik – kerkib 92 meetrini üle merepinna; ümbruskonnast küünib ta 40 meetri võrra kõrgemale. Mäelt avaneb suurepärane vaade kümnete kilomeetrite kaugusele – Alutaguse soode- ja metsaderikkale maastikule.
Muistendi järgi on Kuremäel minevikus olnud eestlaste hiis. Selle tõendiks peetakse üht väga vana – “tuhandeaastast” tamme ning allikat selle juures. 
Praegu on siin Kuremäe ehk Pühtitsa nunnaklooster, mis rajati 1891.-1892.a. tolleaegse Eestimaa kuberneri vürst M.V. Shahhovskoi algatusel, kes ka ise on siia maetud. Juba varem oli siin väike kabel.
Kuremäe ümbruses leidub mitmeid rahvaluule seisukohalt huvipakkuvaid kohti.
Kuremäe enese teket seatakse ühendusse Kalevipoja tegevusega. Kalevipoeg tahtnud juua ning selleks kaevanud Konsu järve; kaevatud mullast tekkinud Kuremägi. Konsu järve tekkimist püütakse seletada aga ka teisiti: see olevat lihtsalt Kalevipoja kontsa jälg. Kuremäelt 6 km Vasknarva pool, Kivinõmme metsas, metskonna keskusest umbes 1 km kaugusel leidub metsaga kaetud küngas, mida nimetatakse Kalevipoja mäeks, ka Kalevipoja nõmmeks. Muistendi järgi asetsevat siin Kalevipoja haud.
Venelased nimetavad seda küngast Vägilaste mäeks (Bogatõrskaja Gora) ning seovad selle bõliinade vägilase Dobrõnja Nikititshi nimega. Kalevipoja mäest mõni kilomeeter Vasknarva poole ongi Tobrina (vene keeles Dobrõnja) nimeline koht, kus Dobrõnja Nikititsh puhanud oma meestega sõjakäigul saksa rüütlite vastu.
Viktor Sulg, kirjastuse “Eesti Raamat” poolt 1965.a. väljaantud “Kas
tunned maad…” järgi
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Illuka teejuht
Kurtna järvestik, Kuremägi, Kalevipoeg
Mitmeti huvitav on Illuka ümbrus. Siia pääseb Jõhvist lõunasse suunduvat Pargi tänavat pidi edasi sõites või Ahtmest kagu poole viivat maanteed mööda või lääne poolt Pagarilt tulles. Siit omakorda võib matkata edasi Vasknarva ning teistesse Narva jõe äärsetesse küladesse.
Huvitavaks vaatamisväärsuseks selles ümbruses on Kurtna järvede ala, mis on mitmes suhtes ainulaadne Eestis. Siin esineb põhja-lõuna suunas 8 km pikkune ning 3 km laiune liiva- ja kruusakuhjatiste vöönd, nn. Kurtna nõmm, kus valitsevad mitmesuguse kuju ja suurusega kuplid ja seljakud.
Kurtna on Eesti järvede-rikkamaid piirkondi: 30-ruutkilomeetrisel maa-alal leidub siin 40 järve. Suurim järvedest on Konsu järv (136,0 ha, suurim sügavus 10,2 m), mille lõunapoolne eraldunud sopp kannab nimetust Peenjärv. Konsu järve põhjakallas on liivane, mujal on kalad soised ning järv raskesti juurdepääsetav. Konsu järvest on ehitatud veejuhe läbi Ahtme ja Jõhvi kuni Kohtla-Järveni põlevkivitööstuse varustamiseks vajaliku tarbeveega.
Suurematest järvedest on nimetamisväärsed veel Kurtna järv (suurim sügavus 6,9 m), Jaala järv (6,4 m), Suur- ja Väike-Kirjakjärv (3,7 ja 3,3 m), Nõmmejärv (7,5 m), Valgejärv (10,5 m) ja Räätsma järv (10,8 m). Väiksematest järvedest kuuluvad sügavamate hulka Kuradijärv (11,5 m), Martiska järv (10,2 m), Suur-Linajärv (7,2 m). Kurtna järvede hulgas leidub väga selge veega liivapõhjaga järvi (Martiska, Liivjärv jt.). Nendes järvedes kasvab vesilobeeliat ning järve-lahnrohtu. Räätsma järves esineb ka mõõgarohtu, mis mujal Ida-Eestis puudub.
Rida järvi on looduslikult väga kaunid, eriti Nõmmejärv, mille ääres on ilus loodusliku ilmega park ning lõunakaldal liivane supelrand ujulaga. Räätsma järve ääres töötab pioneerilaager. Suurepärane vaade Kurtna maastikule avaneb väikesest vaatetornist Martsika järve lähedal, samuti Liivjärve ääres olevast vaatetornist. Kurtna lähedal on vaatamisväärne veel Adivere muinaslinnus Jõhvi-Vasknarva maantee ääres.
Ajalooliselt on huvitav Kuremäe ümbrus, mis jääb Kurtnast lõunasse.
Kuremägi – Põhja-Eesti kohta kohta küllalt silmapaistev kõrgendik – kerkib 92 meetrini üle merepinna; ümbruskonnast küünib ta 40 meetri võrra kõrgemale. Mäelt avaneb suurepärane vaade kümnete kilomeetrite kaugusele – Alutaguse soode- ja metsaderikkale maastikule.
Muistendi järgi on Kuremäel minevikus olnud eestlaste hiis. Selle tõendiks peetakse üht väga vana – “tuhandeaastast” tamme ning allikat selle juures.
Praegu on siin Kuremäe ehk Pühtitsa nunnaklooster, mis rajati 1891.-1892.a. tolleaegse Eestimaa kuberneri vürst M.V. Shahhovskoi algatusel, kes ka ise on siia maetud. Juba varem oli siin väike kabel.
Kuremäe ümbruses leidub mitmeid rahvaluule seisukohalt huvipakkuvaid kohti.
Kuremäe enese teket seatakse ühendusse Kalevipoja tegevusega. Kalevipoeg tahtnud juua ning selleks kaevanud Konsu järve; kaevatud mullast tekkinud Kuremägi. Konsu järve tekkimist püütakse seletada aga ka teisiti: see olevat lihtsalt Kalevipoja kontsa jälg. Kuremäelt 6 km Vasknarva pool, Kivinõmme metsas, metskonna keskusest umbes 1 km kaugusel leidub metsaga kaetud küngas, mida nimetatakse Kalevipoja mäeks, ka Kalevipoja nõmmeks. Muistendi järgi asetsevat siin Kalevipoja haud.
Venelased nimetavad seda küngast Vägilaste mäeks (Bogatõrskaja Gora) ning seovad selle bõliinade vägilase Dobrõnja Nikititshi nimega. Kalevipoja mäest mõni kilomeeter Vasknarva poole ongi Tobrina (vene keeles Dobrõnja) nimeline koht, kus Dobrõnja Nikititsh puhanud oma meestega sõjakäigul saksa rüütlite vastu.
Viktor Sulg, kirjastuse “Eesti Raamat” poolt 1965.a. väljaantud “Kas
tunned maad…” järgi