Iisaku vallavõimud ootavad pikisilmi kevadet, mil mullast pistab pea välja kaitsealune kuldking, millest sõltub Iisaku tulevane suurprojekt – spordi- ja puhkekeskuse rajamine.
Iisaku vallavanema Avo Kiire kabinetisahtlites ootab stardipauku valla viimaste aastate üks suuremaid investeerimisprojekte, ent päästikule vallavõimud vajutada veel ei saa, sest Tärivere mäele kavandatava spordi- ja puhkekeskuse rajamiseks on tarvis keskkonnateenistuse kooskõlastust. Kuna aga Ida-Virumaa kõrgeimal looduslikul mäel kasvab riikliku kaitse all olev haruldane lilleke nimega kuldking, nõuab teenistus enne kooskõlastamist keskkonnamõjude uuringut.
Oodatakse lillekese tärkamist
“Meie kirjale vastas keskkonnateenistus, et kuna me kavatseme seal pinnase raadamist ja kändude juurimist teostada ning seal on kuldkinga kasvuala, siis on tarvis keskkonnamõjude hindamist,” rääkis Kiir, kes avaldas imestust selle üle, kust on keskkonnateenistus võtnud, et nimetatud paigas kavatsetakse raadamist ja kännujuurimist teha. “Tänapäevane tehnoloogia sellist asja üldse ette ei näe, puud võetakse väga madalalt maha ja tasandatakse pinnasega, nii et mingit ohtu pole,” lausus Kiir, kes saatis keskkonnateenistusele ka vastava kirja. “Vastust pole ma sellele veel saanud, kuid lepingu keskkonnamõjude hindamiseks tegime ühe Tartu firmaga ära.”
Ent nüüd on kogu projekt koos kuldkingaga talveunes, sest hinnangut ei saa teha enne, kui orhideede hulka kuuluv kollaseõieline lill oma nina Iisaku mäenõlvadel välja pistab. “Ja enne kui pole keskkonnamõjude hinnangut, ei ole mõttekas algatada ka detailplaneeringut ja projekti – ei saa ju 30 000 krooni lihtsalt niisama tuulde visata,” rääkis Kiir.
Ka lendoravate elupaik
Kuid kuldking pole ainus takistus, mis ei lase Tärivere mäel töid alustada: seal pesitsevad ja toimetavad ka lendoravad, kes on samuti riikliku kaitse all. Kiire sõnul aga ei peaks keskuse rajamine lendoravate tegutsemist ahistama. “Keskkonnateenistus kardab, et kui me võtame paar puud maha, siis pole lendoravatel enam liikumisvõimalusi. Käisime vastava ala eksperdiga need kohad läbi ning ta leidis, et oravate elu see siiski ei häiri,” sõnas vallavanem.
Ida-Viru keskkonnateenistuse juhataja Tiiu Sizova ütles, et mingit takistust nende teenistus vallavõimudele keskuse rajamisel ei tee. “Mingit keeldu pole, küsimus on selles, et kuna seal on kuldking ja lendoravad ning ka oos ise on kaitse all, siis tuleb tellida keskkonnamõjude hinnang, mis selgitab välja, millistest piirangutest tuleb kinni pidada,” sõnas ta. “Muidu oleks see suur oht ka omavalitsuse poolelt vaadates – ma ei usu, et nad ise tahavad ilma hindamiseta seal midagi tegema hakata.”
Küsimus 20meetrises ribas
Kiir ütles, et keskuse rajamine keskkonnatingimusi tegelikult ei muuda. “Siin on 2 kilomeetrit mäenõlva, meil on mäesuusanõlva jaoks tarvis vaid 20 meetri laiust riba, millest osaliselt on siht juba olemas. Aga bürokraatia on nii suur, et vahel võtab isu ära midagi üldse teha. Ei uskunud, et see kõik nii keeruline ja aeganõudev on,” sõnas vallavanem.
Iisaku spordi- ja vabaajakeskuse projekt näeb ette valgustatud suusaraja, mäesuusanõlva, tõstuki ning ühe hoone rajamist, mille kogumaksumuseks hinnatakse esialgu 2,5 miljonit krooni. “Aga sinna saab siis ka kõikvõimalikke teisi atraktsioone lisada ja sellele projektile on võimalik Euroopa Liidu Phare programmist toetust saada,” rääkis Kiir. Ta lisas, et Peipsi-äärse Iisaku valla arengu üks peamisi võimalusi on turismi- ja puhkemajanduse arendamine. “Teisi võimalusi suurt pole.”
ERIK KALDA
Neljapäev, 22.01.2004
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Iisaku spordi- ja puhkekeskus
Iisaku vallavõimud ootavad pikisilmi kevadet, mil mullast pistab pea välja kaitsealune kuldking, millest sõltub Iisaku tulevane suurprojekt – spordi- ja puhkekeskuse rajamine.
Iisaku vallavanema Avo Kiire kabinetisahtlites ootab stardipauku valla viimaste aastate üks suuremaid investeerimisprojekte, ent päästikule vallavõimud vajutada veel ei saa, sest Tärivere mäele kavandatava spordi- ja puhkekeskuse rajamiseks on tarvis keskkonnateenistuse kooskõlastust. Kuna aga Ida-Virumaa kõrgeimal looduslikul mäel kasvab riikliku kaitse all olev haruldane lilleke nimega kuldking, nõuab teenistus enne kooskõlastamist keskkonnamõjude uuringut.
Oodatakse lillekese tärkamist
“Meie kirjale vastas keskkonnateenistus, et kuna me kavatseme seal pinnase raadamist ja kändude juurimist teostada ning seal on kuldkinga kasvuala, siis on tarvis keskkonnamõjude hindamist,” rääkis Kiir, kes avaldas imestust selle üle, kust on keskkonnateenistus võtnud, et nimetatud paigas kavatsetakse raadamist ja kännujuurimist teha. “Tänapäevane tehnoloogia sellist asja üldse ette ei näe, puud võetakse väga madalalt maha ja tasandatakse pinnasega, nii et mingit ohtu pole,” lausus Kiir, kes saatis keskkonnateenistusele ka vastava kirja. “Vastust pole ma sellele veel saanud, kuid lepingu keskkonnamõjude hindamiseks tegime ühe Tartu firmaga ära.”
Ent nüüd on kogu projekt koos kuldkingaga talveunes, sest hinnangut ei saa teha enne, kui orhideede hulka kuuluv kollaseõieline lill oma nina Iisaku mäenõlvadel välja pistab. “Ja enne kui pole keskkonnamõjude hinnangut, ei ole mõttekas algatada ka detailplaneeringut ja projekti – ei saa ju 30 000 krooni lihtsalt niisama tuulde visata,” rääkis Kiir.
Ka lendoravate elupaik
Kuid kuldking pole ainus takistus, mis ei lase Tärivere mäel töid alustada: seal pesitsevad ja toimetavad ka lendoravad, kes on samuti riikliku kaitse all. Kiire sõnul aga ei peaks keskuse rajamine lendoravate tegutsemist ahistama. “Keskkonnateenistus kardab, et kui me võtame paar puud maha, siis pole lendoravatel enam liikumisvõimalusi. Käisime vastava ala eksperdiga need kohad läbi ning ta leidis, et oravate elu see siiski ei häiri,” sõnas vallavanem.
Ida-Viru keskkonnateenistuse juhataja Tiiu Sizova ütles, et mingit takistust nende teenistus vallavõimudele keskuse rajamisel ei tee. “Mingit keeldu pole, küsimus on selles, et kuna seal on kuldking ja lendoravad ning ka oos ise on kaitse all, siis tuleb tellida keskkonnamõjude hinnang, mis selgitab välja, millistest piirangutest tuleb kinni pidada,” sõnas ta. “Muidu oleks see suur oht ka omavalitsuse poolelt vaadates – ma ei usu, et nad ise tahavad ilma hindamiseta seal midagi tegema hakata.”
Küsimus 20meetrises ribas
Kiir ütles, et keskuse rajamine keskkonnatingimusi tegelikult ei muuda. “Siin on 2 kilomeetrit mäenõlva, meil on mäesuusanõlva jaoks tarvis vaid 20 meetri laiust riba, millest osaliselt on siht juba olemas. Aga bürokraatia on nii suur, et vahel võtab isu ära midagi üldse teha. Ei uskunud, et see kõik nii keeruline ja aeganõudev on,” sõnas vallavanem.
Iisaku spordi- ja vabaajakeskuse projekt näeb ette valgustatud suusaraja, mäesuusanõlva, tõstuki ning ühe hoone rajamist, mille kogumaksumuseks hinnatakse esialgu 2,5 miljonit krooni. “Aga sinna saab siis ka kõikvõimalikke teisi atraktsioone lisada ja sellele projektile on võimalik Euroopa Liidu Phare programmist toetust saada,” rääkis Kiir. Ta lisas, et Peipsi-äärse Iisaku valla arengu üks peamisi võimalusi on turismi- ja puhkemajanduse arendamine. “Teisi võimalusi suurt pole.”
ERIK KALDA
Neljapäev, 22.01.2004