Foto: www.bbc.co.uk
Iga Ig Nobeli laureaat saab sellise kena kuju.
Ig Nobel on 1991. aastal loodud auhind, mida jagatakse igal aastal kõige jaburamate teadussaavutuste eest, vahendab BBC. Auhind märgib väljaandjate sõnutsi saavutusi, mis ajavad inimesed esmalt naerma ja siis mõtlema.
Tänavune auhinnatsermoonia toimus USA-s Harvardi ülikoolis, kus Ig Nobeli saajatele ulatasid auhinnad kätte päris nobelistid. Ig Nobeliga rahasummat ei kaasne: võitja saab väikse kujukese, sertifikaadi ja muidugi au ning kuulsuse.
Tänavused Ig Nobeli võitjad
Meditsiin – Brain Witcombe ja Dan Meyer, kes uurisid mõõga neelamise kõrvalmõjusid tervisele.
Füüsika – USA-Tšiili meeskond, mis selgitas välja, kuidas linad kortsu lähevad.
Bioloogia – Johanna van Bronswijk, kes uuris välja, kui palju „elusloodust” (putukaid, seeni, samblikke) inimesega voodit jagab.
Keemia – Mayu Yamamoto, kes arendas välja meetodi, kuidas lehmasõnnikust vaniljemaitselist ekstrakti saada.
Keeleteadus – Barcelona ülikooli meeskond, mis näitas, et rotid ei suuda vahet teha tagurpidi räägitaval Jaapani keelel ja tagurpidi räägitaval Hollandi keelel.
Kirjandus – Glenda Brown Austraaliast, kes uuris, kuidas inglise keele artikkel „the” viib meeleheitele inimesi, kes püüavad midagi tähestiku järjekorda panna.
Rahu – USA lennuväe Wrighti laboratoorium homopommi eest, mis muudab vastase sõdurid homoseksuaalseteks, nii et nad võitlemise asemel seksivad.
Toitumine – Brian Wansink, kes uuris inimisu piire sellega, et söötis vabatahtlikele pidevalt täituvast kausist suppi.
Majandus – Kuo Cheng Hsieh, kes patenteeris seadme, mis püüab pangaröövleid sellega, et viskab neile võrgu peale.
Lennundus – Argentiina riikliku ülikooli meeskond, mis avastas, et potentsiravimid aitavad hamstritel vältida lennureisil tekkivast ajanihkest sõltuvat halba enesetunnet.
VE: Ig Nobel – jaburamaite teadusuuringute preemia
Tänavuse Ig Nobeli sai homopomm
05. oktoober 2007 kl 17:05
Ühe tänavustest Ig Nobelitest sai USA sõjaväe leiutis homopomm. Peale selle said auhinna veel näiteks lehmasõnnikust vanilli tootmine ja mõõganeelamise kõrvalmõjud.
Ig Nobel on 1991. aastal loodud auhind, mida jagatakse igal aastal kõige jaburamate teadussaavutuste eest, vahendab BBC. Auhind märgib väljaandjate sõnutsi saavutusi, mis ajavad inimesed esmalt naerma ja siis mõtlema.
Tänavune auhinnatsermoonia toimus USA-s Harvardi ülikoolis, kus Ig Nobeli saajatele ulatasid auhinnad kätte päris nobelistid. Ig Nobeliga rahasummat ei kaasne: võitja saab väikse kujukese, sertifikaadi ja muidugi au ning kuulsuse.
Tänavused Ig Nobeli võitjad
Meditsiin – Brain Witcombe ja Dan Meyer, kes uurisid mõõga neelamise kõrvalmõjusid tervisele.
Füüsika – USA-Tšiili meeskond, mis selgitas välja, kuidas linad kortsu lähevad.
Bioloogia – Johanna van Bronswijk, kes uuris välja, kui palju „elusloodust” (putukaid, seeni, samblikke) inimesega voodit jagab.
Keemia – Mayu Yamamoto, kes arendas välja meetodi, kuidas lehmasõnnikust vaniljemaitselist ekstrakti saada.
Keeleteadus – Barcelona ülikooli meeskond, mis näitas, et rotid ei suuda vahet teha tagurpidi räägitaval Jaapani keelel ja tagurpidi räägitaval Hollandi keelel.
Kirjandus – Glenda Brown Austraaliast, kes uuris, kuidas inglise keele artikkel „the” viib meeleheitele inimesi, kes püüavad midagi tähestiku järjekorda panna.
Rahu – USA lennuväe Wrighti laboratoorium homopommi eest, mis muudab vastase sõdurid homoseksuaalseteks, nii et nad võitlemise asemel seksivad.
Toitumine – Brian Wansink, kes uuris inimisu piire sellega, et söötis vabatahtlikele pidevalt täituvast kausist suppi.
Majandus – Kuo Cheng Hsieh, kes patenteeris seadme, mis püüab pangaröövleid sellega, et viskab neile võrgu peale.
Lennundus – Argentiina riikliku ülikooli meeskond, mis avastas, et potentsiravimid aitavad hamstritel vältida lennureisil tekkivast ajanihkest sõltuvat halba enesetunnet.