Jakob Hurda kadunud käsikiri
Pekka Erelt Eesti Ekspress, 29.04.2004
Kuidas paberilasu seest tuli välja unikaalne ajaloodokument.
Juulis möödub 165 aastat Eesti ärkamisaja suurkuju Jakob Hurda sünnist. Paar aastat tagasi juhtusin ühes väikeses kunstigaleriis sortima mahukat paberikuhja, kus pakkuja sõnul pidi olema ka Hurdaga seotud asju. Paberite seas oli hulganisti fotosid, kust leidsingi ülesvõtteid ka Jakob Hurdast. Portreefotod, Hurt sõpradega, Hurt perekonna keskel… Huvitavad fotod küll, aga ei midagi erakordset ega avastuslikku.
Siis aga jäi pilk peatuma kirjaümbrikul, mis oli postitatud Peterburis 6. detsembril 1897 ja saadetud pastor Mohrfeldtile Novgorodi. Ümbriku ülaserva keskel oli arvatavasti saaja käega kirjutatud märge “Hurti Biographie”. Puudusid aga saatja nimi ja aadress. Sellele pidi vastuse andma kiri ise. 14 tihedasti täis kirjutatud lehekülge. Ja teksti lõpus signatuur, mis hajutas kõik oletused-kahtlused. Mu käes oli Jakob Hurda käsikiri, tema autobiograafia.
Miks oli Hurda kiri selles paberikuhilas? Materjali lehitsedes selgus, et see pärineb Hurda väimehe Aleksander Mohrfeldti perekonnast. Pastor Mohrfeldt oli abielus Hurda tütre Mathildega ning ta hindas oma äiapapat väga. Nii palju, et Mohrfeldt kirjutas Hurdast isegi raamatu – Suurmeeste elulugude sarjas 1934. aastal ilmunud “Jakob Hurt. Eesti ärkamisaja suurkujusid”. Ja seesama kiri oli üks olulisemaid allikmaterjale.
Paberite hulgast tuli välja ka raamat ise. Kulunud, köitest pooleldi lahti, kuid see-eest autori enda pühendusega: “Mathilde Mohrfeldt s. Hurt, mu elu ehe, mu kallis kaasa! Võta vaevaks ja silmitse tänutundel oma suure ja targa ja tulise ja hea isa elu ja tööd oma enda Kindla meele kõvenduseks, Suurtsugu mõtte süvenduseks, Rahvusvaate väljenduseks!”
Jakob Hurt kolis Peterburisse 1880. aasta oktoobris, mil temast sai sealse Jaani kiriku õpetaja. Oma elulugu kirjutades pani Hurt Peterburi aastatele tagasi vaadates paberile read: “Meie rahwuslik tundmine on siin kaswanud. See on kõigeenam wäärt.” Seda sama võinuks Hurt öelda ka kokkuvõttena oma suurele elutööle kodumaal. Tema juhtimisel koguti 122 317 lehekülge rahvaluulet ning kahtlemata oli sel, nagu ka Hurda ühiskondlikul tegevusel, suur roll eestlaste rahvuslikul ärkamisel.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Hurt, Jakob – ärkamisaja suurkuju
Jakob Hurda kadunud käsikiri
Pekka Erelt Eesti Ekspress, 29.04.2004
Kuidas paberilasu seest tuli välja unikaalne ajaloodokument.
Juulis möödub 165 aastat Eesti ärkamisaja suurkuju Jakob Hurda sünnist. Paar aastat tagasi juhtusin ühes väikeses kunstigaleriis sortima mahukat paberikuhja, kus pakkuja sõnul pidi olema ka Hurdaga seotud asju. Paberite seas oli hulganisti fotosid, kust leidsingi ülesvõtteid ka Jakob Hurdast. Portreefotod, Hurt sõpradega, Hurt perekonna keskel… Huvitavad fotod küll, aga ei midagi erakordset ega avastuslikku.
Siis aga jäi pilk peatuma kirjaümbrikul, mis oli postitatud Peterburis 6. detsembril 1897 ja saadetud pastor Mohrfeldtile Novgorodi. Ümbriku ülaserva keskel oli arvatavasti saaja käega kirjutatud märge “Hurti Biographie”. Puudusid aga saatja nimi ja aadress. Sellele pidi vastuse andma kiri ise. 14 tihedasti täis kirjutatud lehekülge. Ja teksti lõpus signatuur, mis hajutas kõik oletused-kahtlused. Mu käes oli Jakob Hurda käsikiri, tema autobiograafia.
Miks oli Hurda kiri selles paberikuhilas? Materjali lehitsedes selgus, et see pärineb Hurda väimehe Aleksander Mohrfeldti perekonnast. Pastor Mohrfeldt oli abielus Hurda tütre Mathildega ning ta hindas oma äiapapat väga. Nii palju, et Mohrfeldt kirjutas Hurdast isegi raamatu – Suurmeeste elulugude sarjas 1934. aastal ilmunud “Jakob Hurt. Eesti ärkamisaja suurkujusid”. Ja seesama kiri oli üks olulisemaid allikmaterjale.
Paberite hulgast tuli välja ka raamat ise. Kulunud, köitest pooleldi lahti, kuid see-eest autori enda pühendusega: “Mathilde Mohrfeldt s. Hurt, mu elu ehe, mu kallis kaasa! Võta vaevaks ja silmitse tänutundel oma suure ja targa ja tulise ja hea isa elu ja tööd oma enda Kindla meele kõvenduseks, Suurtsugu mõtte süvenduseks, Rahvusvaate väljenduseks!”
Jakob Hurt kolis Peterburisse 1880. aasta oktoobris, mil temast sai sealse Jaani kiriku õpetaja. Oma elulugu kirjutades pani Hurt Peterburi aastatele tagasi vaadates paberile read: “Meie rahwuslik tundmine on siin kaswanud. See on kõigeenam wäärt.” Seda sama võinuks Hurt öelda ka kokkuvõttena oma suurele elutööle kodumaal. Tema juhtimisel koguti 122 317 lehekülge rahvaluulet ning kahtlemata oli sel, nagu ka Hurda ühiskondlikul tegevusel, suur roll eestlaste rahvuslikul ärkamisel.