| Mullu veebruaris kirjeldas Saka mõisa omaks ostnud Tõnis Kaasik mõisa pooleldi varemeis kõrvalhoone juures, kuidas sellest pärast ümberehitamist aasta pärast kolme tärni väärt hotell Saka Cliff saab.
Nüüd kerkib seesama hoone Saka küla poolt sõitjale keset kevadist pori kui imetegu silme ette.
“Ümbrus on veel puhta korda tegemata,” tunnistab Kaasik. Lubades, et kuu lõpuks on seegi töö tehtud.
Ametlik-pidulikult pole hotelli veel avatud. Aprillikuu kahte esimest nädalat nimetatakse seal nn pehmeks avamiseks, mis tähendab esimestele külastajatele soodsamaid hindu. Et inimesed harjuksid mõttega: Sakal on hotell.
Toad on alles ootel
Kõik 33 numbrituba on esialgu veel tühjad: viis ühekohalist ja kakskümmend neli kahekohalist tuba, kolm juuniorsviiti ja üks peretuba, kus lastele on omaette tuba. Hinnad vastavalt 550, 850, 1000 ja 1100 krooni.
“Eestis ei olegi praegu ametlikult tärnisüsteemi. Lähtusime ehitades sellest, et kui see süsteem ükskord kehtestatakse, siis meie hotell vastaks kolme tärni nõuetele,” selgitab Kaasik majas ringkäiku tehes.
Terrassilt avaneb vaade piirivalvekordoni vaatetornile.
Kaasik tahab selle vaatetorni ja -platvormina korda teha ning seal natuke Balti klinti eksponeerida.
“Sellest kompleksist siin kujuneb rahvusvaheline UNESCO egiidi all tegutsev Balti klindi külastuskeskus,” ütleb ta.
Kas see ükskord ka UNESCO maailmapärandi nimistusse arvatakse, polegi peamine. “Klint oli, on ja jääb. Mina töötan selle objekti, mitte UNESCO heaks.”
Konverentsisaalis esimesed külalised
“Krediidipank tundis juba ammu huvi,” selgitab Kaasik. “Nad tahavad ka edaspidi hakata oma nõupidamisi siin korraldama.”
Kui tahtjaid palju tekib, tuleb järjekorda panna. Sest konverentsisaale on vaid üks (teine lisandub siis, kui mõisa peahoone ükskord korda tehakse).
Maja tundub seest olevat suurem kui väljast. Alumisel korrusel on lisaks konverentsisaalile, restoranile-köögile ja mõnele numbritoale loodetavasti maja tõmbenumbriks kujunev SPA.
“Massaaþiruum, kosmeetiku ruum, auru- ja infrapunasaun, solaarium, tervisekapsel…” avab Kaasik ühe ukse teise järel.
Veel ühe õue avaneva ukse taga on tulevane terrass, kus ilusa ilmaga võib nii kohvi juua kui grillida.
“Mitte ainult hotelli külastajatele,”kinnitab Kaasik. “See siin on avalik objekt, mida kõik võivad külastada. Ka SPA teenuste kasutamiseks.”
Panus maakonna tööhõivesse
Hotellis on veidi üle kahekümne töötaja.
“Püüdsime arvestada Ida-Virumaa sotsiaalseid vajadusi, tegime koostööd tööhõiveametiga. Kõik töötajad on Ida-Virumaalt.”
Kuidas nad Sakale tööle hakkavad käima, pole veel päris selge. Kaasik ei pea päris õigeks arusaama, et töölkäimine on töötaja enda asi. Sestap kavatseb ta mingi taksofirmaga kokku leppida.
Edaspidi töötajate arv kasvab. Usutavasti leitakse need ikka Ida-Virust.
Asi areneb sammhaaval
Maad on Tõnis Kaasiku perefirmal Net Systems Sakal 12,5 hektarit. Osa sellest on park, mis oli lastud võssa kasvada ja sõjaväeputkasid täis ehitatud. Natuke on koristatud, enamik tööd ootab ees. Hävinud teedevõrgu taastamine sealhulgas.
“Oled A öelnud, tuleb ka B öelda,” vaatab Kaasik tulevase vaatetorni poole. See on järgmisena plaanis. Ja avalikult kasutatav matkarada, mis Saka joa juurde viib.
Kaldast alla ilusale liivarannale viivast mõisaaegsest trepist pole midagi järel. Paari kuu pärast peaks seal uus trepp olema.
Autokaravanide peatuspaik tahetakse juba suveks avada. Kämpingud tulevad hiljem.
Kaardil, mis keset hotelliümbruse pori uhkelt püsti on pandud, on kogu tulevik kirjas.
Ka mõisa härrastemaja, millest ükskord saab külastuskeskus.
“Edasised suuremad sammud sõltuvad hotelli käikuminekust,” tunnistab Kaasik. “Tuleb veenduda, et siin hakkab rahvast käima, et hotell suudab end ise ära majandada. Kõige lihtsam on ennast surnuks investeerida ja siis käsi laiutada. Edasi tuleb minna talupoegliku tarkusega, üks samm korraga.”
Kolm kuni viis aastat usub ta kuluvat, enne kui nii park kui pangapealne täiesti korras on.
KÜLLI KRIIS
Neljapäev, 8.04.2004
|
Uudised
VE: Hotell Saka Cliff – Saka mõisa uus sisu
Nüüd kerkib seesama hoone Saka küla poolt sõitjale keset kevadist pori kui imetegu silme ette.
“Ümbrus on veel puhta korda tegemata,” tunnistab Kaasik. Lubades, et kuu lõpuks on seegi töö tehtud.
Ametlik-pidulikult pole hotelli veel avatud. Aprillikuu kahte esimest nädalat nimetatakse seal nn pehmeks avamiseks, mis tähendab esimestele külastajatele soodsamaid hindu. Et inimesed harjuksid mõttega: Sakal on hotell.
Toad on alles ootel
Kõik 33 numbrituba on esialgu veel tühjad: viis ühekohalist ja kakskümmend neli kahekohalist tuba, kolm juuniorsviiti ja üks peretuba, kus lastele on omaette tuba. Hinnad vastavalt 550, 850, 1000 ja 1100 krooni.
“Eestis ei olegi praegu ametlikult tärnisüsteemi. Lähtusime ehitades sellest, et kui see süsteem ükskord kehtestatakse, siis meie hotell vastaks kolme tärni nõuetele,” selgitab Kaasik majas ringkäiku tehes.
Terrassilt avaneb vaade piirivalvekordoni vaatetornile.
Kaasik tahab selle vaatetorni ja -platvormina korda teha ning seal natuke Balti klinti eksponeerida.
“Sellest kompleksist siin kujuneb rahvusvaheline UNESCO egiidi all tegutsev Balti klindi külastuskeskus,” ütleb ta.
Kas see ükskord ka UNESCO maailmapärandi nimistusse arvatakse, polegi peamine. “Klint oli, on ja jääb. Mina töötan selle objekti, mitte UNESCO heaks.”
Konverentsisaalis esimesed külalised
“Krediidipank tundis juba ammu huvi,” selgitab Kaasik. “Nad tahavad ka edaspidi hakata oma nõupidamisi siin korraldama.”
Kui tahtjaid palju tekib, tuleb järjekorda panna. Sest konverentsisaale on vaid üks (teine lisandub siis, kui mõisa peahoone ükskord korda tehakse).
Maja tundub seest olevat suurem kui väljast. Alumisel korrusel on lisaks konverentsisaalile, restoranile-köögile ja mõnele numbritoale loodetavasti maja tõmbenumbriks kujunev SPA.
“Massaaþiruum, kosmeetiku ruum, auru- ja infrapunasaun, solaarium, tervisekapsel…” avab Kaasik ühe ukse teise järel.
Veel ühe õue avaneva ukse taga on tulevane terrass, kus ilusa ilmaga võib nii kohvi juua kui grillida.
“Mitte ainult hotelli külastajatele,”kinnitab Kaasik. “See siin on avalik objekt, mida kõik võivad külastada. Ka SPA teenuste kasutamiseks.”
Panus maakonna tööhõivesse
Hotellis on veidi üle kahekümne töötaja.
“Püüdsime arvestada Ida-Virumaa sotsiaalseid vajadusi, tegime koostööd tööhõiveametiga. Kõik töötajad on Ida-Virumaalt.”
Kuidas nad Sakale tööle hakkavad käima, pole veel päris selge. Kaasik ei pea päris õigeks arusaama, et töölkäimine on töötaja enda asi. Sestap kavatseb ta mingi taksofirmaga kokku leppida.
Edaspidi töötajate arv kasvab. Usutavasti leitakse need ikka Ida-Virust.
Asi areneb sammhaaval
Maad on Tõnis Kaasiku perefirmal Net Systems Sakal 12,5 hektarit. Osa sellest on park, mis oli lastud võssa kasvada ja sõjaväeputkasid täis ehitatud. Natuke on koristatud, enamik tööd ootab ees. Hävinud teedevõrgu taastamine sealhulgas.
“Oled A öelnud, tuleb ka B öelda,” vaatab Kaasik tulevase vaatetorni poole. See on järgmisena plaanis. Ja avalikult kasutatav matkarada, mis Saka joa juurde viib.
Kaldast alla ilusale liivarannale viivast mõisaaegsest trepist pole midagi järel. Paari kuu pärast peaks seal uus trepp olema.
Autokaravanide peatuspaik tahetakse juba suveks avada. Kämpingud tulevad hiljem.
Kaardil, mis keset hotelliümbruse pori uhkelt püsti on pandud, on kogu tulevik kirjas.
Ka mõisa härrastemaja, millest ükskord saab külastuskeskus.
“Edasised suuremad sammud sõltuvad hotelli käikuminekust,” tunnistab Kaasik. “Tuleb veenduda, et siin hakkab rahvast käima, et hotell suudab end ise ära majandada. Kõige lihtsam on ennast surnuks investeerida ja siis käsi laiutada. Edasi tuleb minna talupoegliku tarkusega, üks samm korraga.”
Kolm kuni viis aastat usub ta kuluvat, enne kui nii park kui pangapealne täiesti korras on.
KÜLLI KRIIS
Neljapäev, 8.04.2004