|
Eesti NSV lõpuajad jõudsid kätte täna 20 aastat tagasi. Hommikul veel suhteliselt võimsana ärganud kurjuse riik uinus 1987. aasta 23. augusti õhtul juba surmavalt haavatuna, ehkki pealtnäha polnud kuigi palju muutunud. Kuid need tuhanded inimesed, kes sel päeval kogunesid Tallinnasse Raekoja platsile ja seejärel Hirveparki, läitsid vabaduse tule, mis enam ei kustunud. Nelja aasta pärast taastati Eesti iseseisvus.
Võib olla üsna kindel, et vaid väga vähesed neist meeleavaldajatest uskusid sündmuste nii kiiret kulgu. Küllap valmistusid ka meeleavalduse korraldajad eesotsas tõrvikukandjate Tiit Madissoni ja Lagle Parekiga pigem 40-aastaseks rännakuks Egiptuse orjusest tõotatud maale kui nelja-aastaseks kiirsööstuks vabadusse. Seda suurem ime Hirvepargis alguse sai.
Hirvepargis käivitus ka Eesti praegune poliitiline süsteem, sest meeleavalduse korraldajad moodustasid kohe Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi, millest sai esimene mittekommunistlik avalik suvegrupp Eesti ühiskonnas. Omakorda sellest kasvas peagi välja esimene Eesti erakond ERSP.
Ent kas tänaseks on täitunud kõik Hirvepargi eesmärgid? Paraku pole see nii. Hirvepargis nõuti tõtt Eesti sattumise kohta Nõukogude võõrvõimu alla ning võrdsustati Nõukogude ja Saksa okupatsioon kui Eesti riikluse ja eesti rahva võrdsed hävitajad. See tõde pole ikka veel teretulnud Nõukogude Liidu õigusjärglase Venemaa silmis, kes on asunud stalinismi väljavabandamise (mitte selle eest vabandamise), rehabiliteerimise ja õigustamise teele. See tõde vajab järjekindlat meenutamist ka meie Lääne sõprade kõrvus.
Kuid Hirvepargi valem – Saksamaa ja Nõukogude Liit on võrdselt süüdi Eesti iseseisvuse hävitamises – näib olevat ununud ka mõnedel eestlastel, kes kipuvad Hitleri-Saksamaale omistama Nõukogude ohvriks langenud eesti rahva päästja rolli, mida see ei vääri. Hitleri-Saksamaa oli 1939. aasta 23. augusti salasobingu võrdselt vastutav osaline.
Meie vabanemine nurjatu vaenlase võimu alt käis rahumeelselt ja veretult. Küllap pärineb seegi häälestus just Hirvepargist. 1987. aasta meeleavaldusest osavõtnud mäletavad sündmuse rahulikult kindlameelset, kuid samal ajal väga rõõmsat ja ülevat meeleolu – hoolimata kõigist ohtudest, mida kurjuse riik toona veel kätkes. Samamoodi rahuliku ja rõõmsana on meie mällu jäänud kogu vabadusvõitlus. Jäägu Hirvepargi rahu, rõõm ja enesekindlus Eesti riiki saatma igavesti.
|
Uudised
VE: Hirvepargi (v)algus
23.08.2007 00:01 PMO
Eesti NSV lõpuajad jõudsid kätte täna 20 aastat tagasi. Hommikul veel suhteliselt võimsana ärganud kurjuse riik uinus 1987. aasta 23. augusti õhtul juba surmavalt haavatuna, ehkki pealtnäha polnud kuigi palju muutunud. Kuid need tuhanded inimesed, kes sel päeval kogunesid Tallinnasse Raekoja platsile ja seejärel Hirveparki, läitsid vabaduse tule, mis enam ei kustunud. Nelja aasta pärast taastati Eesti iseseisvus.
Võib olla üsna kindel, et vaid väga vähesed neist meeleavaldajatest uskusid sündmuste nii kiiret kulgu. Küllap valmistusid ka meeleavalduse korraldajad eesotsas tõrvikukandjate Tiit Madissoni ja Lagle Parekiga pigem 40-aastaseks rännakuks Egiptuse orjusest tõotatud maale kui nelja-aastaseks kiirsööstuks vabadusse. Seda suurem ime Hirvepargis alguse sai.
Hirvepargis käivitus ka Eesti praegune poliitiline süsteem, sest meeleavalduse korraldajad moodustasid kohe Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi, millest sai esimene mittekommunistlik avalik suvegrupp Eesti ühiskonnas. Omakorda sellest kasvas peagi välja esimene Eesti erakond ERSP.
Ent kas tänaseks on täitunud kõik Hirvepargi eesmärgid? Paraku pole see nii. Hirvepargis nõuti tõtt Eesti sattumise kohta Nõukogude võõrvõimu alla ning võrdsustati Nõukogude ja Saksa okupatsioon kui Eesti riikluse ja eesti rahva võrdsed hävitajad. See tõde pole ikka veel teretulnud Nõukogude Liidu õigusjärglase Venemaa silmis, kes on asunud stalinismi väljavabandamise (mitte selle eest vabandamise), rehabiliteerimise ja õigustamise teele. See tõde vajab järjekindlat meenutamist ka meie Lääne sõprade kõrvus.
Kuid Hirvepargi valem – Saksamaa ja Nõukogude Liit on võrdselt süüdi Eesti iseseisvuse hävitamises – näib olevat ununud ka mõnedel eestlastel, kes kipuvad Hitleri-Saksamaale omistama Nõukogude ohvriks langenud eesti rahva päästja rolli, mida see ei vääri. Hitleri-Saksamaa oli 1939. aasta 23. augusti salasobingu võrdselt vastutav osaline.
Meie vabanemine nurjatu vaenlase võimu alt käis rahumeelselt ja veretult. Küllap pärineb seegi häälestus just Hirvepargist. 1987. aasta meeleavaldusest osavõtnud mäletavad sündmuse rahulikult kindlameelset, kuid samal ajal väga rõõmsat ja ülevat meeleolu – hoolimata kõigist ohtudest, mida kurjuse riik toona veel kätkes. Samamoodi rahuliku ja rõõmsana on meie mällu jäänud kogu vabadusvõitlus. Jäägu Hirvepargi rahu, rõõm ja enesekindlus Eesti riiki saatma igavesti.