Teisipäev. 1. juuli 2003
Rekordilised neli naispeaosatäitja Oscarit võitnud ja kuni tänavuse aastani ka enim kordi (12) sellele auhinnale kandideerinud näitlejanna võitles viimastel aastatel mitmete tervisehädadega, sealhulgas Parkinsoni tõvega. Kauaaegse sõbranna, ABC korrespondendi Cynthia McFaddeni sõnul oli viimastel tundidel sugulastest ümbritsetud Hepburni surm rahulik. «See oli kurb päev,» ütles McFadden. «Kuid samas ka tema elu tähistamine.»
Lahkunu soove järgides ei toimu mälestusteenistust ning matusetseremooniale lubatakse vaid staari kõige lähedasemad inimesed. Sellest hoolimata avaldatakse rohkem kui viiekümnes filmis ja hulgas näidendites osalenud ning Ameerika Filmiinstituudi poolt kõigi aegade suurimaks naisnäitlejaks nimetatud Hepburnile ka avalikku austust – Ameerika Teatrite ja Produtsentide Liiga lubas naise auks täna õhtul maha keerata Broadway tuled.
Järelehüüdeid juhtis USA president George W. Bush: «Katharine Hepburn rõõmustas inimesi näitlemisega üle kuue aastakümne. Teda tunti intelligentse ja terava mõistusega naisena ning teda jäädakse meenutama meie riigi ühe kunstiaardena.»
1959. aastal Hepburniga koos mänginud Elizabeth Taylor märkis, et diiva oli olnud suurepärane eeskuju: «Ma usun, et iga näitlejatar kogu maailmas vaatas talle alt üles ning mõtles: «Oh, kui ma vaid saaksin olla nagu tema!» Me ei tundnud Katharine’i vastu kunagi kadedust, kuna ta oli nõnda graatsiline, tark ja sarmikas.»
Katharine Hepburn sündis 12. mail 1907. aastal Connecticuti osariigis Hartfordis tuntud arsti ning veendunud nais-õiguslase üsnagi jõukas perekonnas teise lapsena kuuest.
Iseloom kujunes lapsepõlves
Katharine’i, tema kahte õde ja kolme venda utsitati igati nii oma keha kui ka vaimu arendama. Väiksena tahtis tulevane Hollywoodi ikoon saada isa kolleegiks, kuid Bryn Mawr College’is köitis tema tähelepanu hoopis näitlemine. Papale oli see tõsiseks löögiks, ent ema arvates tasus tütrel kätt proovida.
Kodune kasvatus tegi Hepburnist ühe kõigi aegade sõnakaima ja põhimõttekindlaima inimese Hollywoodis ning aitas tal teenida teiste näitlejate austuse ja imetluse. «Kõige tähtsam ja kõige lihtsam asi, mida keegi minust teadma peab, on see, et ma olen kahe lihtsalt vapustava inimese looming, ja need inimesed juhtusid olema mu vanemad. Nad kasvatasid mu hirmudest vabaks,» on ta kord öelnud.
Pärast Bryn Mawri lõpetamist 1928. aastal hakkas noor näitleja kaasa lööma mitmetes näidendites ning abiellus ärimees Ludlow Ogden Smithiga, kellest küll üsna varsti lahku läks.
Filmidebüüdi tegi Hepburn 1932. aasta linateoses «A Bill of Divorcement» ning võitis järgmisel aastal esimese Oscari juba oma kolmanda osatäitmise eest filmis «Morning Glory».
Romanss ekraanil ja elus
Kolmekümnendate teisel poolel upsakana tundunud käitumise (keeldumine intervjuudest ja autogrammidest, pükstekandmine, meigist loobumine) tõttu populaarsuses kõvasti kaotanud ja hüüdnime Ülbuse Katharine teeninud Hepburni järgmine kassahitt oli 1940. aasta film «The Philadelphia Story», kus tegi kaasa ka Cary Grant. Pöördeliseks tema elus kujunes kaks aastat hiljem koos Spencer Tracyga valminud «Woman of the Year».
Hepburni ja Tracy armuafäär kestis 25 aastat ning selle aja jooksul jõudsid nad koos teha veel kaheksa filmi. Kuigi pühendunud katoliiklane Tracy ei lahutanud kunagi oma abikaasast, oli ta vähimagi kahtluseta Hepburni elu armastus. «Ma oleksin tema heaks kõike teinud,» kirjutas naine oma 1992. aasta autobiograafias «Me». «Ma armastasin Spencer Tracyt ning tema huvid ja tahtmised olid minu jaoks ülimad. Ta oli vastupandamatu.»
Armulugu lõppes 1967. aastal, kui Tracy südameprobleemide tõttu suri. Pärast seda ei seostatud Hepburni enam ühegi mehega. Nende viimane duett «Guess Who’s Coming to Dinner?» tõi naisele teise Oscari, ent ta ise ei vaadanud seda filmi kunagi.
Kolmas kuldmehike anti Hepburnile aasta hiljem linateose «The Lion in Winter» eest ning neljas ja viimane sai tema auhinnakappi aastal 1981 («On Golden Pond»). Lisaks Oscaritele hulga muid auhindu võitnud diiva käis neid harva vastu võtmas ning ütles kord, et priisid ei tähenda talle midagi: «Minu auhinnaks on mu töö.»
Katharine Hepburni viimaseks filmirolliks tema 62 aastat kestnud karjääri jooksul jäi filmi «An Affair to Remember» 1994. aasta uuslinastus «Love Affair», kuhu naise kutsus Warren Beatty. Kriitikute arvates oli tolle teose ainus hea külg just igavesti värske Hepburni näitlemine.
Uudised
VE: Hepburn, Katharine – Hollywoodi kuldaja viimane esindaja
Hüvasti, Katharine Hepburn!
Teisipäev. 1. juuli 2003
Hollywoodi kuldaja viimaseks esindajaks peetud 96aastane näitlejanna Katharine Hepburn suri Eesti aja järgi kell kaheksa pühapäeva õhtul oma kodus Connecticuti osariigis Old Saybrookis.
Märt Hiietamm
Lahkunu soove järgides ei toimu mälestusteenistust ning matusetseremooniale lubatakse vaid staari kõige lähedasemad inimesed. Sellest hoolimata avaldatakse rohkem kui viiekümnes filmis ja hulgas näidendites osalenud ning Ameerika Filmiinstituudi poolt kõigi aegade suurimaks naisnäitlejaks nimetatud Hepburnile ka avalikku austust – Ameerika Teatrite ja Produtsentide Liiga lubas naise auks täna õhtul maha keerata Broadway tuled.
Järelehüüdeid juhtis USA president George W. Bush: «Katharine Hepburn rõõmustas inimesi näitlemisega üle kuue aastakümne. Teda tunti intelligentse ja terava mõistusega naisena ning teda jäädakse meenutama meie riigi ühe kunstiaardena.»
1959. aastal Hepburniga koos mänginud Elizabeth Taylor märkis, et diiva oli olnud suurepärane eeskuju: «Ma usun, et iga näitlejatar kogu maailmas vaatas talle alt üles ning mõtles: «Oh, kui ma vaid saaksin olla nagu tema!» Me ei tundnud Katharine’i vastu kunagi kadedust, kuna ta oli nõnda graatsiline, tark ja sarmikas.»
Katharine Hepburn sündis 12. mail 1907. aastal Connecticuti osariigis Hartfordis tuntud arsti ning veendunud nais-õiguslase üsnagi jõukas perekonnas teise lapsena kuuest.
Iseloom kujunes lapsepõlves
Katharine’i, tema kahte õde ja kolme venda utsitati igati nii oma keha kui ka vaimu arendama. Väiksena tahtis tulevane Hollywoodi ikoon saada isa kolleegiks, kuid Bryn Mawr College’is köitis tema tähelepanu hoopis näitlemine. Papale oli see tõsiseks löögiks, ent ema arvates tasus tütrel kätt proovida.
Kodune kasvatus tegi Hepburnist ühe kõigi aegade sõnakaima ja põhimõttekindlaima inimese Hollywoodis ning aitas tal teenida teiste näitlejate austuse ja imetluse. «Kõige tähtsam ja kõige lihtsam asi, mida keegi minust teadma peab, on see, et ma olen kahe lihtsalt vapustava inimese looming, ja need inimesed juhtusid olema mu vanemad. Nad kasvatasid mu hirmudest vabaks,» on ta kord öelnud.
Pärast Bryn Mawri lõpetamist 1928. aastal hakkas noor näitleja kaasa lööma mitmetes näidendites ning abiellus ärimees Ludlow Ogden Smithiga, kellest küll üsna varsti lahku läks.
Filmidebüüdi tegi Hepburn 1932. aasta linateoses «A Bill of Divorcement» ning võitis järgmisel aastal esimese Oscari juba oma kolmanda osatäitmise eest filmis «Morning Glory».
Romanss ekraanil ja elus
Kolmekümnendate teisel poolel upsakana tundunud käitumise (keeldumine intervjuudest ja autogrammidest, pükstekandmine, meigist loobumine) tõttu populaarsuses kõvasti kaotanud ja hüüdnime Ülbuse Katharine teeninud Hepburni järgmine kassahitt oli 1940. aasta film «The Philadelphia Story», kus tegi kaasa ka Cary Grant. Pöördeliseks tema elus kujunes kaks aastat hiljem koos Spencer Tracyga valminud «Woman of the Year».
Hepburni ja Tracy armuafäär kestis 25 aastat ning selle aja jooksul jõudsid nad koos teha veel kaheksa filmi. Kuigi pühendunud katoliiklane Tracy ei lahutanud kunagi oma abikaasast, oli ta vähimagi kahtluseta Hepburni elu armastus. «Ma oleksin tema heaks kõike teinud,» kirjutas naine oma 1992. aasta autobiograafias «Me». «Ma armastasin Spencer Tracyt ning tema huvid ja tahtmised olid minu jaoks ülimad. Ta oli vastupandamatu.»
Armulugu lõppes 1967. aastal, kui Tracy südameprobleemide tõttu suri. Pärast seda ei seostatud Hepburni enam ühegi mehega. Nende viimane duett «Guess Who’s Coming to Dinner?» tõi naisele teise Oscari, ent ta ise ei vaadanud seda filmi kunagi.
Kolmas kuldmehike anti Hepburnile aasta hiljem linateose «The Lion in Winter» eest ning neljas ja viimane sai tema auhinnakappi aastal 1981 («On Golden Pond»). Lisaks Oscaritele hulga muid auhindu võitnud diiva käis neid harva vastu võtmas ning ütles kord, et priisid ei tähenda talle midagi: «Minu auhinnaks on mu töö.»
Katharine Hepburni viimaseks filmirolliks tema 62 aastat kestnud karjääri jooksul jäi filmi «An Affair to Remember» 1994. aasta uuslinastus «Love Affair», kuhu naise kutsus Warren Beatty. Kriitikute arvates oli tolle teose ainus hea külg just igavesti värske Hepburni näitlemine.