Baltisaksa päritolu vene geoloog Gregor von HELMERSEN sündis 11.10.1803.a. Aastail 1821-1824 Tartu Ülikoolis mineraloogiat, lisateadmisi õpitule kogus Saksamaa ülikoolides ja Peterburi Mäeinstituudis vaheaegadega kuni 1838.a-ni.
G. v. Helmersen osales paljudel ekspeditsioonidel – nii võttis ta aastatel 1825-1881 ette 33 uurimisreisi, et uurida maavarasid küllaltki laial territooriumil: Uuralites, Altais, Kesk-Aasias, Donetski ja Dabrowski kivisöebasseini, Moskva lähistel rauamaagilademeid, Tamani ja Kertshi poolsaarel mudavulkaanide ja naftaleiukohtadesse. Oma reisidel tegi ta huvitavaid tähelepanekuid Venemaa ja naabermaade etnograafia kohta.
Üsna suurt tähelepanu pööras G.von Helmersen Eesti alade geoloogiale ja oli siin üks esimesi põlevkivivarude uurijaid. Tema sulest on ilmunud ka kvaternaari geoloogia ja rändrahnude alaseid uurimusi.
1839.a-l tegi G.v. Helmersen Vanamõisast toodud põlevkiviga utmise
katseid ja koos kaastöötajatega tõestas, et põlevkivi on sobiv kütus nii viina- kui lubjapõletamisel. 1841.a. koostati tema eest võttel üks varasemaid Venemaa Euroopa osa geoloogilise ehituse kaarte.
Arvukad uurimisreisid said teoks Rahandus- ja Riigivarade Ministeeriumi ülesandel ja ka rahalisel toel, kuid oma reiside tulemusi tutvustas ta ka alati Peterburi Teaduste Akadeemiale. Viimase kaasabil nägid tema uurimistööd ka trükivalgust.
1844.a-l valiti G.von Helmersen Peterburi Teaduste Akadeemia tegevliikmeks (ta oli 7-s Tartu Ülikooli kasvandik, kes selle au osaliseks sai). Akadeemikutöö kõrval oli ta seotud ka mitmete muude kohustustega: nii oli ta seitsme aasta jooksul Peterburi Mäeinstituudi juhataja.1882.a.
pani Gregor von Helmersen aluse Venemaa Geoloogia Komiteele ja oli
kuni surmani (15.02.1885.a-l)selle direktoriks.
Muuseumi materjalide põhjal Arthur RUUSMAA.
xxx
Vaata lisaks Helmerseni kivikülv
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Helmersen, Gregor – balti-saksa põlevkiviuurija
Baltisaksa päritolu vene geoloog Gregor von HELMERSEN sündis 11.10.1803.a. Aastail 1821-1824 Tartu Ülikoolis mineraloogiat, lisateadmisi õpitule kogus Saksamaa ülikoolides ja Peterburi Mäeinstituudis vaheaegadega kuni 1838.a-ni.
G. v. Helmersen osales paljudel ekspeditsioonidel – nii võttis ta aastatel 1825-1881 ette 33 uurimisreisi, et uurida maavarasid küllaltki laial territooriumil: Uuralites, Altais, Kesk-Aasias, Donetski ja Dabrowski kivisöebasseini, Moskva lähistel rauamaagilademeid, Tamani ja Kertshi poolsaarel mudavulkaanide ja naftaleiukohtadesse. Oma reisidel tegi ta huvitavaid tähelepanekuid Venemaa ja naabermaade etnograafia kohta.
Üsna suurt tähelepanu pööras G.von Helmersen Eesti alade geoloogiale ja oli siin üks esimesi põlevkivivarude uurijaid. Tema sulest on ilmunud ka kvaternaari geoloogia ja rändrahnude alaseid uurimusi.
1839.a-l tegi G.v. Helmersen Vanamõisast toodud põlevkiviga utmise
katseid ja koos kaastöötajatega tõestas, et põlevkivi on sobiv kütus nii viina- kui lubjapõletamisel. 1841.a. koostati tema eest võttel üks varasemaid Venemaa Euroopa osa geoloogilise ehituse kaarte.
Arvukad uurimisreisid said teoks Rahandus- ja Riigivarade Ministeeriumi ülesandel ja ka rahalisel toel, kuid oma reiside tulemusi tutvustas ta ka alati Peterburi Teaduste Akadeemiale. Viimase kaasabil nägid tema uurimistööd ka trükivalgust.
1844.a-l valiti G.von Helmersen Peterburi Teaduste Akadeemia tegevliikmeks (ta oli 7-s Tartu Ülikooli kasvandik, kes selle au osaliseks sai). Akadeemikutöö kõrval oli ta seotud ka mitmete muude kohustustega: nii oli ta seitsme aasta jooksul Peterburi Mäeinstituudi juhataja.1882.a.
pani Gregor von Helmersen aluse Venemaa Geoloogia Komiteele ja oli
kuni surmani (15.02.1885.a-l)selle direktoriks.
Muuseumi materjalide põhjal Arthur RUUSMAA.
xxx
Vaata lisaks Helmerseni kivikülv