21.06.1922.aastal sündis Virumaal Erra vallas Eesti kõigi aegade parimaid kümnevõistlejaid Heino Lipp.
Eesti kergejõustikus on mitmevõistlus alati aukohal olnud, eriti aga eestlase loomule sobiv kümnevõistlus.
Silmapaistvaim eelkäijatest oli Aleksander Klumberg, kümnevõistluse maailmarekordimees ja pronksmedalivõitja VIII olümpiamägudel Pariisis.
Paraku ei leidunud meil sellele teerajale paljude aastate jooksul väärilisi järglasi. Teati küll, kuidas harjutada, sest A. Klumbergi 1933. ja 1937. a. eesti keeles ilmunud “Kergejõustiku õpperaamatus” oli mitmevõistlust käsitletud üsna põhjalikult, kuid mõjusid samad tegurid mis mujalgi. Võistlusi oli vähe, piirduti enamasti ainult Eesti meistrivõistlustega, kus esinesid selle aja mitmekülgsemad kergejõustiklased ilma korraliku ettevalmistseta. Tulemusi vaadates torkavad silma teise võistluspäeva nõrkus ja eriti kesised saavutused vastupidavusaladel.
Meheks, kes ületas A. Klumbergi 25 aastat püsinud Eesti rekordi, oli Heino Lipp. Kuid temalgi kujunes kümnevõistlus kõrvalalaks, ehkki erakordsed kehalised võimed ja visa võistlejahing võimaldasid tõusta maailma oma aja parimaks kümnevõistlejaks. Oleks Heino Lipp harjutanud nagu praegused tippmehed, jõudnuks ta juba siis praeguse maailmarekordi tasemele. Nõukogude-aegsed võimurid takistasid Heino Lipul osalemise Helsingi olümpial. Ilmselt kardeti H. Lippu kui isiksust enam kui tema kindlalt eeldatavat olümpiavõitu.
Esimene Eesti kümnevõistleja, kes hakkas aastaringselt sihikindlalt harjutama, oli Uno Palu. Tänu visadusele ja järjekindlusele tõusis ta NSV Liidu koondisse, saavutas XVI olümpiamängudel Melbournis neljanda koha ja tuli Euroopa meistrivõistlustel Stokholmis teiseks. Tugevamad oli Palul vastupidavus- ja osavusalad, vähevõitu oli aga kiirust ja jõudu.
Heino Lipp ja Uno Palu saavutused ergutasid meil kümnevõistluse harrastust. Heino Tiik suutis 1960.a. ületada Lipu punktisumma ja tasavägiselt konkureerida Paluga. Rida noori hakkas mitmevõistluses silma juba koolipõlves.
Edukaim neist oli Rein Aun, kes võitis XIX olümpiamängudel Mexicos ja ületas tänapäeva punktitabeli järgi esimesena NSV Liidus 8000 punkti piiri. Rein Aun oli ühtlaselt tugev kõigil aladel.
Järgnesid teised. Erki Nooleni ja tema ning meie olümpiavõiduni välja.
Heino Lipp on Eesti Olümpiakomitee auliige. Teisiti ei saagi olla, sest see mees on teinud Eesti spordile ja olümpialiikumisele ainult au.
http://my.tele2.ee/erit/kumn/est.html alusel. A. Blankin
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Heino Lipp – kümnevõistleja läbi aegade
21.06.1922.aastal sündis Virumaal Erra vallas Eesti kõigi aegade parimaid kümnevõistlejaid Heino Lipp.
Eesti kergejõustikus on mitmevõistlus alati aukohal olnud, eriti aga eestlase loomule sobiv kümnevõistlus.
Silmapaistvaim eelkäijatest oli Aleksander Klumberg, kümnevõistluse maailmarekordimees ja pronksmedalivõitja VIII olümpiamägudel Pariisis.
Paraku ei leidunud meil sellele teerajale paljude aastate jooksul väärilisi järglasi. Teati küll, kuidas harjutada, sest A. Klumbergi 1933. ja 1937. a. eesti keeles ilmunud “Kergejõustiku õpperaamatus” oli mitmevõistlust käsitletud üsna põhjalikult, kuid mõjusid samad tegurid mis mujalgi. Võistlusi oli vähe, piirduti enamasti ainult Eesti meistrivõistlustega, kus esinesid selle aja mitmekülgsemad kergejõustiklased ilma korraliku ettevalmistseta. Tulemusi vaadates torkavad silma teise võistluspäeva nõrkus ja eriti kesised saavutused vastupidavusaladel.
Meheks, kes ületas A. Klumbergi 25 aastat püsinud Eesti rekordi, oli Heino Lipp. Kuid temalgi kujunes kümnevõistlus kõrvalalaks, ehkki erakordsed kehalised võimed ja visa võistlejahing võimaldasid tõusta maailma oma aja parimaks kümnevõistlejaks. Oleks Heino Lipp harjutanud nagu praegused tippmehed, jõudnuks ta juba siis praeguse maailmarekordi tasemele. Nõukogude-aegsed võimurid takistasid Heino Lipul osalemise Helsingi olümpial. Ilmselt kardeti H. Lippu kui isiksust enam kui tema kindlalt eeldatavat olümpiavõitu.
Esimene Eesti kümnevõistleja, kes hakkas aastaringselt sihikindlalt harjutama, oli Uno Palu. Tänu visadusele ja järjekindlusele tõusis ta NSV Liidu koondisse, saavutas XVI olümpiamängudel Melbournis neljanda koha ja tuli Euroopa meistrivõistlustel Stokholmis teiseks. Tugevamad oli Palul vastupidavus- ja osavusalad, vähevõitu oli aga kiirust ja jõudu.
Heino Lipp ja Uno Palu saavutused ergutasid meil kümnevõistluse harrastust. Heino Tiik suutis 1960.a. ületada Lipu punktisumma ja tasavägiselt konkureerida Paluga. Rida noori hakkas mitmevõistluses silma juba koolipõlves.
Edukaim neist oli Rein Aun, kes võitis XIX olümpiamängudel Mexicos ja ületas tänapäeva punktitabeli järgi esimesena NSV Liidus 8000 punkti piiri. Rein Aun oli ühtlaselt tugev kõigil aladel.
Järgnesid teised. Erki Nooleni ja tema ning meie olümpiavõiduni välja.
Heino Lipp on Eesti Olümpiakomitee auliige. Teisiti ei saagi olla, sest see mees on teinud Eesti spordile ja olümpialiikumisele ainult au.
http://my.tele2.ee/erit/kumn/est.html alusel. A. Blankin