2 küsimust
Esmaspäev 09.06.2003
Merle Haruoja, Inimõiguste instituudi juhatuse liige
Kas Eestis on inimesi piisavalt teavitatud nende põhiõigustest Euroopa Liidus?
Senine teavitamine on olnud lünklik, sest põhiõiguste hartas sisalduv on lahti rääkimata ja kirjutamata, kuigi see on alates 5. veebruarist 2003 lülitatud põhiseaduslikku lepingusse.
Põhiõigustega kaasnevad vastutus ja kohustused teiste isikute, inimühiskonna ja tulevaste põlvkondade ees – nii sätestab Euroopa Liidu põhiõiguste harta preambula.
Põhiõiguste hartaga sarnaneb Eesti põhiseaduse II peatükk, mis sätestab põhiõigused, vabadused ja kohustused, kuid hartas on astutud samm edasi.
Põhiõiguste harta toetab euroopalike ühiste väärtuste säilitamist ja arendamist, austades samal ajal Euroopa rahvaste kultuuride ja tavade mitmekesisust, samuti liikmesriikide riiklikku identiteeti.
Praegune euroteavitus ei ole piisavalt suunatud inimeste informeerimisele Euroopa ühisväärtustest. Euroteavituses ei kasutata neid Euroopa Liidu dokumente, mis rõhutavad nii inimeste, riikide kui ka Euroopa Liidu institutsioonide omavahelisi kohustusi.
Miks peaksid üldse kõik inimesed hartas sisalduvat teadma?
Kõik kokkulepped ühiskonnas on paremini mõistetavad, kui on olemas teadmiste baas, mis võimaldab kokkuleppeid sõlmida ja neid ellu viia.
Siin väljendub Eesti riigi suutlikkus/suutmatus vastutustundlikult jagada eluliselt vajalikku teavet igaühele.
Sellest jääb väheks, kui inimesi kutsutakse üles osalema 14. septembri rahvahääletusel, selle otsuse tegemiseks vajab igaüks teadmisi ja ka kogemusi.
Praegune probleem tööturul, kus üle 40-aastaseid ei soovita enam tööle võtta, on seotud ebapiisava teabega ühiskonna arengust ja seda mõjutavatest teguritest. Põhiõiguste harta artikkel 21 keelab igasuguse diskrimineerimise vanuse tõttu.
Inimõiguste instituut leiab, et euroteavituses tuleb senisest laialdasemalt ja sidusamalt käsitleda Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Haruoja, Virve – inimõiguslane
2 küsimust
Esmaspäev 09.06.2003
Merle Haruoja, Inimõiguste instituudi juhatuse liige
Kas Eestis on inimesi piisavalt teavitatud nende põhiõigustest Euroopa Liidus?
Senine teavitamine on olnud lünklik, sest põhiõiguste hartas sisalduv on lahti rääkimata ja kirjutamata, kuigi see on alates 5. veebruarist 2003 lülitatud põhiseaduslikku lepingusse.
Põhiõigustega kaasnevad vastutus ja kohustused teiste isikute, inimühiskonna ja tulevaste põlvkondade ees – nii sätestab Euroopa Liidu põhiõiguste harta preambula.
Põhiõiguste hartaga sarnaneb Eesti põhiseaduse II peatükk, mis sätestab põhiõigused, vabadused ja kohustused, kuid hartas on astutud samm edasi.
Põhiõiguste harta toetab euroopalike ühiste väärtuste säilitamist ja arendamist, austades samal ajal Euroopa rahvaste kultuuride ja tavade mitmekesisust, samuti liikmesriikide riiklikku identiteeti.
Praegune euroteavitus ei ole piisavalt suunatud inimeste informeerimisele Euroopa ühisväärtustest. Euroteavituses ei kasutata neid Euroopa Liidu dokumente, mis rõhutavad nii inimeste, riikide kui ka Euroopa Liidu institutsioonide omavahelisi kohustusi.
Miks peaksid üldse kõik inimesed hartas sisalduvat teadma?
Kõik kokkulepped ühiskonnas on paremini mõistetavad, kui on olemas teadmiste baas, mis võimaldab kokkuleppeid sõlmida ja neid ellu viia.
Siin väljendub Eesti riigi suutlikkus/suutmatus vastutustundlikult jagada eluliselt vajalikku teavet igaühele.
Sellest jääb väheks, kui inimesi kutsutakse üles osalema 14. septembri rahvahääletusel, selle otsuse tegemiseks vajab igaüks teadmisi ja ka kogemusi.
Praegune probleem tööturul, kus üle 40-aastaseid ei soovita enam tööle võtta, on seotud ebapiisava teabega ühiskonna arengust ja seda mõjutavatest teguritest. Põhiõiguste harta artikkel 21 keelab igasuguse diskrimineerimise vanuse tõttu.
Inimõiguste instituut leiab, et euroteavituses tuleb senisest laialdasemalt ja sidusamalt käsitleda Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.