| |
|
 |
Tartu Miina Härma gümnaasiumi 1. klassi lapsed möödunud kevadel kooliõuel jalgpalli mängimas – haridusreform võtaks esimese klassi lastelt kodutööde kohustuse ja jätaks kogu koolist vaba aja mängimiseks.
Foto: Ove Maidla |
|
Haridusreform ohustab väikseid omavalitsusi
Anneli Aasmäe, reporter; 06.07.2004
Endised ministrid kritiseerisid haridusreformis ette nähtud kooliühingute loomist ja haridusosakute süsteemi, mis toovad nende sõnul kaasa omavalitsuste väljasuremise ja ohu rahva identiteedile.
Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets esitles eile valitsuskabineti istungil üldhariduse koolikorralduse ja rahastamissüsteemi muutmise põhimõtteid «21. sajandi haridus».
Need näevad näiteks ette valemi järgi arvutatavast pearahast ja koolidele makstavast teatud baasrahast koosnevat haridusosakute süsteemi ning koolide muutmist kooliühinguiks, kes saaksid raha kasutada omavalitsustest sõltumata. Valitsuskabinet kiitis pärast pikki arutelusid plaani heaks ja otsustas võtta selle aluseks eelnõude koostamisel.
Endise haridusministri Peeter Kreitzbergi hinnangul suurendab nende ideede teostumine hariduslikku kihistumist ja hariduse koondumist maakonnakeskustesse, mis mõjub negatiivselt maaelule. «See annab tugeva löögi meie sajanditevanusele eluviisile ja kogu identiteedile,» nentis endine minister.
Kreitzbergi väitel lõhub kooliühingute loomine Eesti haldussüsteemi. «See tähendab, et riik läheb omavalitsustest mööda ja hakkab koolidega otse suhtlema,» kostis ta. «Sisuliselt tähendab see omavalitsuste väljasuremist. Mida see õpilastele tähendab, on praegu raske öelda, aga ma ei usu headesse tagajärgedesse ka nende jaoks.»
Omavalitsuste väljasuremisohule viitas ka endine haridusminister ja Võru maavanem Mait Klaassen, kelle hinnangul ei tohi hariduselu reguleerimist omavalitsuste ülesannete loetelust kindlasti välja jätta.
«Nagu mujal maailmas, nii peaks ka meil koolide rahastamine toimuma omavalitsuste kaudu,» ütles Klaassen. «Riiklikul tasandil ei suuda keegi koolide rahastamist juhtida, omavalitsused teavad täpsemalt, mis nende koolides toimub. Praegu moodustab haridus omavalitsuste temaatikast ja eelarvest umbes poole või rohkemgi.»
Suure-Jaani gümnaasiumi direktor Peeter Sadam möönis, et teatud ohtusid ja halduskorralduse muutumist võib reform endaga kaasa tuua, eriti omavalitsuste rolli vähenemise tõttu. Koolide muutmist juriidilisteks isikuteks Sadam ei peljanud.
«Staaþikamad direktorid on nagunii pidanud koole ise majandama,» lausus koolidirektor. «Nendel ei tekiks kooli juhtimisel erilisi probleeme. Iseasi, kuidas raha liikuma hakkab.»
Programmi «21. sajandi haridus» ühe väljatöötaja, rahandusministri nõuniku Aivo Vaske hinnangul pole Kreitzbergi ja Klaasseni muredel alust, sest kooliühingute osas on plaan jätta iga omavalitsuse otsustada, palju vabadust ja vastutust ta koolijuhile annab.
«Meil on ligi 250 omavalitsust koos volikogude, valitsuste ja kuludega, kes haldavad vaid ligi 600 kooli,» rääkis Vaske. «Neis käivate laste arv väheneb igal aastal ligi 10 000 võrra, mis mõjutab koolide arvu ja koolivõrku, samuti on kohalik kool paljude väikeste omavalitsuste ainsaks sisuliseks tegevusalaks – see on kindlasti üks mõttekoht omavalitsuspoliitikutele.»
Milliseid muutusi reform tooks?
• Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava muutub põhjalikult 2007. aastaks.
• Õpikute kaal hoitakse kontrolli all.
• 1. klassi õpilastele koduseid töid ei anta.
• Päevases õppevormis kaob teine vahetus.
• Koolieelne õppeaasta muutub kohustuslikuks.
• Piirkondlike nõustamiskeskuste loomine koolieelikute vanematele.
• Loobutakse klassikursuse kordamisest.
• Põhihariduseta noored saavad astuda kutsekooli või õppida põhikoolijärgsel lisa-aastal.
• Suureneb positiivne hindeskaala.
• Taseme- ja eksamitöödes arvestatakse poiste ja tüdrukute erinevaid õpioskusi ja huvisid.
• Valmib abimaterjal individuaalse õppekava koostamiseks ja rakendamiseks.
• Vaimupuudega õpilastele saab määrata lisa-õppeaastaid.
• Koolid hakkavad läbi viima enesehindamist ja sisekontrolli.
• Loobutakse erikooli mõistest.
• Töötatakse välja õpetajate kutsestandard ja käivitatakse neile kutseomistamise süsteem.
• Kooli-, klassi- ja rühmapõhine rahastamine asendub õpilaspõhise rahastamisega.
• Luuakse kooliühingute võrgustik.
• Kõikidele koolidele makstakse ühtse valemi järgi arvutatavat pearaha ning osale koolidest ka baasraha.
• Riigi Kinnisvara AS moodustab koolihoonetega tegelemiseks eraldi allüksuse.
Allikas: programm «21. sajandi haridus»
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: haridusreform: XXI sajandi kool
Foto: Ove Maidla
Haridusreform ohustab väikseid omavalitsusi
Endised ministrid kritiseerisid haridusreformis ette nähtud kooliühingute loomist ja haridusosakute süsteemi, mis toovad nende sõnul kaasa omavalitsuste väljasuremise ja ohu rahva identiteedile.
Anneli Aasmäe, reporter; 06.07.2004
Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets esitles eile valitsuskabineti istungil üldhariduse koolikorralduse ja rahastamissüsteemi muutmise põhimõtteid «21. sajandi haridus».
Need näevad näiteks ette valemi järgi arvutatavast pearahast ja koolidele makstavast teatud baasrahast koosnevat haridusosakute süsteemi ning koolide muutmist kooliühinguiks, kes saaksid raha kasutada omavalitsustest sõltumata. Valitsuskabinet kiitis pärast pikki arutelusid plaani heaks ja otsustas võtta selle aluseks eelnõude koostamisel.
Endise haridusministri Peeter Kreitzbergi hinnangul suurendab nende ideede teostumine hariduslikku kihistumist ja hariduse koondumist maakonnakeskustesse, mis mõjub negatiivselt maaelule. «See annab tugeva löögi meie sajanditevanusele eluviisile ja kogu identiteedile,» nentis endine minister.
Kreitzbergi väitel lõhub kooliühingute loomine Eesti haldussüsteemi. «See tähendab, et riik läheb omavalitsustest mööda ja hakkab koolidega otse suhtlema,» kostis ta. «Sisuliselt tähendab see omavalitsuste väljasuremist. Mida see õpilastele tähendab, on praegu raske öelda, aga ma ei usu headesse tagajärgedesse ka nende jaoks.»
Omavalitsuste väljasuremisohule viitas ka endine haridusminister ja Võru maavanem Mait Klaassen, kelle hinnangul ei tohi hariduselu reguleerimist omavalitsuste ülesannete loetelust kindlasti välja jätta.
«Nagu mujal maailmas, nii peaks ka meil koolide rahastamine toimuma omavalitsuste kaudu,» ütles Klaassen. «Riiklikul tasandil ei suuda keegi koolide rahastamist juhtida, omavalitsused teavad täpsemalt, mis nende koolides toimub. Praegu moodustab haridus omavalitsuste temaatikast ja eelarvest umbes poole või rohkemgi.»
Suure-Jaani gümnaasiumi direktor Peeter Sadam möönis, et teatud ohtusid ja halduskorralduse muutumist võib reform endaga kaasa tuua, eriti omavalitsuste rolli vähenemise tõttu. Koolide muutmist juriidilisteks isikuteks Sadam ei peljanud.
«Staaþikamad direktorid on nagunii pidanud koole ise majandama,» lausus koolidirektor. «Nendel ei tekiks kooli juhtimisel erilisi probleeme. Iseasi, kuidas raha liikuma hakkab.»
Programmi «21. sajandi haridus» ühe väljatöötaja, rahandusministri nõuniku Aivo Vaske hinnangul pole Kreitzbergi ja Klaasseni muredel alust, sest kooliühingute osas on plaan jätta iga omavalitsuse otsustada, palju vabadust ja vastutust ta koolijuhile annab.
«Meil on ligi 250 omavalitsust koos volikogude, valitsuste ja kuludega, kes haldavad vaid ligi 600 kooli,» rääkis Vaske. «Neis käivate laste arv väheneb igal aastal ligi 10 000 võrra, mis mõjutab koolide arvu ja koolivõrku, samuti on kohalik kool paljude väikeste omavalitsuste ainsaks sisuliseks tegevusalaks – see on kindlasti üks mõttekoht omavalitsuspoliitikutele.»
Milliseid muutusi reform tooks?
• Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava muutub põhjalikult 2007. aastaks.
• Õpikute kaal hoitakse kontrolli all.
• 1. klassi õpilastele koduseid töid ei anta.
• Päevases õppevormis kaob teine vahetus.
• Koolieelne õppeaasta muutub kohustuslikuks.
• Piirkondlike nõustamiskeskuste loomine koolieelikute vanematele.
• Loobutakse klassikursuse kordamisest.
• Põhihariduseta noored saavad astuda kutsekooli või õppida põhikoolijärgsel lisa-aastal.
• Suureneb positiivne hindeskaala.
• Taseme- ja eksamitöödes arvestatakse poiste ja tüdrukute erinevaid õpioskusi ja huvisid.
• Valmib abimaterjal individuaalse õppekava koostamiseks ja rakendamiseks.
• Vaimupuudega õpilastele saab määrata lisa-õppeaastaid.
• Koolid hakkavad läbi viima enesehindamist ja sisekontrolli.
• Loobutakse erikooli mõistest.
• Töötatakse välja õpetajate kutsestandard ja käivitatakse neile kutseomistamise süsteem.
• Kooli-, klassi- ja rühmapõhine rahastamine asendub õpilaspõhise rahastamisega.
• Luuakse kooliühingute võrgustik.
• Kõikidele koolidele makstakse ühtse valemi järgi arvutatavat pearaha ning osale koolidest ka baasraha.
• Riigi Kinnisvara AS moodustab koolihoonetega tegelemiseks eraldi allüksuse.
Allikas: programm «21. sajandi haridus»