Globaalse soojenemise ühe tulemusena võis lugeda lehtedest uudist, et Gröönimaa põllumehed ja poepidajad tülitsevad kartulihindade pärast.
Veel paari aasta eest oleks seda naljaks peetud, sest kes see loll ikka Gröönimaal müügiks kartuleid kasvatab. Kuid globaalse soojenemise mõjud on jõudnud ka sinna. Kes teab – ehk õigustab see jäine saar kunagi oma rohelist nime, kirjutab Tartu Ülikooli tehnikaportaal Novaator.ee.
Üks kuulsamaid Gröönimaalt pärit inimesi, professor Minik Rosing on üks liige teadlasterühmas, kes avastasid 3800 miljoni aasta vanustest Gröönimaa kivimeist elu jäljed.
«Ma olen loomulikult väga mures kliima soojenemise mõju pärast Gröönimaa traditsioonilisele elustiilile,» ütles ta.
Peale järsult suurenenud kartulikasvatamise on kliimamuutuse tagajärjel jõudnud Gröönimaale ka mitmeid soojemat ilma eelistavad linnud ja lilled.
«Ma olen mures muutuste kiiruse pärast,» ütles kliimamuutuste mõju uuriv Lene Holm inuiti polaarnõukogust. «Tuulte suund on ennustamatu, ookeanivesi soojem ning hoovused muutlikumad,» loetles ta kohalikke segadusse ajavaid tegureid.
Esialgsed uurimistulemused kinnitavad, et Gröönimaa jääkilp on väiksem kui eales varem mõõtmiste ajaloos. Bob Corell uurib üht konkreetset liustikukeelt Lõuna-Gröönimaal, millest tõenäoliselt murdus lahti ka Titanicu hukutanud jäämägi.
«Liustik voolab merre kiirusega 15 kilomeetrit aastas. See on umbes neli korda kiiremini kui kümne aasta eest.»
Teadlased ennustavad, et aastaks 2040 on Arktika suvel täielikult jäävaba.
Gröönimaa valitsus on mures kliimamuutuste mõju pärast inimestele. «Jääd on umbes kaks kuud vähem kui varem,» ütles rahandus- ja välisminister Aleqa Hammond.
«Neile kogukondadele, kes elavad Gröönimaa põhjaosas ja sõltuvad peaaegu täielikult küttimisest ja kalastamisest, on see sama, kui su boss võtaks sult mingi põhjuse ja etteteatamiseta ära kahe kuu palga,» lisas ta.
Hammond on küll mures võimaliku negatiivse mõju pärast paarile tuhandele inimesele, kuid möönab samas, et kogu Gröönimaale tervikuna võib kliima soojenemisest hoopis kasu tõusta.
Gröönimaal oleks lihtsam põllumajanduse ning kergemate jääolude tõttu ka tööstuslikult kala püüda.
Samuti tekivad võimalused kasutada hüdroenergiat ning uurida merepõhja, kus võivad peituda olulised nafta- ja gaasimaardlad.
Ka jää alt vabanenud maismaal avanevad võimalused geoloogilisteks uuringuteks ja kaevandustegevuseks.
Gröönimaa on juba sõlminud eellepingu alumiiniumitootja Alcoa’ga, et ehitada Gröönimaale alumiiniumitootmistehas, mis hakkaks kasutama Gröönimaa hüdroenergiat.
«Kõik see aitab meil vähendada sõltuvust Taanist ning saavutada ehk lõpuks ka täielik poliitiline iseseisvus.»
Hetkel saab Gröönimaa Taanilt abi umbes seitse miljardit krooni aastas, mis moodustab umbes poole kogu saare eelarvest.
On siis Gröönimaa kliima soojenemisest võitmas või kaotamas? Tundub, et mõlemat. Ühest küljest ähvardab kadu traditsioonilist eluviisi, majandus peaks aga soojenemisest kindlasti oluliselt võitma.
«Tegelikult ei saa neid asju võrrelda,» ütles professor Rosing. «Kultuur ja majandus on erinevad kategooriad. Meie traditsioonide kadu ei saa kuidagi rahas mõõta ja vaadata siis, et kas jäime plussi või mitte. Tegelik probleem on selles, et muutused on lihtsalt liiga kiired.»
Uudised
VE: Gröönimaa kartul
Kartulid.
Foto:Sille Annuk
Globaalse soojenemise ühe tulemusena võis lugeda lehtedest uudist, et Gröönimaa põllumehed ja poepidajad tülitsevad kartulihindade pärast.
Veel paari aasta eest oleks seda naljaks peetud, sest kes see loll ikka Gröönimaal müügiks kartuleid kasvatab. Kuid globaalse soojenemise mõjud on jõudnud ka sinna. Kes teab – ehk õigustab see jäine saar kunagi oma rohelist nime, kirjutab Tartu Ülikooli tehnikaportaal Novaator.ee.
Üks kuulsamaid Gröönimaalt pärit inimesi, professor Minik Rosing on üks liige teadlasterühmas, kes avastasid 3800 miljoni aasta vanustest Gröönimaa kivimeist elu jäljed.
«Ma olen loomulikult väga mures kliima soojenemise mõju pärast Gröönimaa traditsioonilisele elustiilile,» ütles ta.
Peale järsult suurenenud kartulikasvatamise on kliimamuutuse tagajärjel jõudnud Gröönimaale ka mitmeid soojemat ilma eelistavad linnud ja lilled.
«Ma olen mures muutuste kiiruse pärast,» ütles kliimamuutuste mõju uuriv Lene Holm inuiti polaarnõukogust. «Tuulte suund on ennustamatu, ookeanivesi soojem ning hoovused muutlikumad,» loetles ta kohalikke segadusse ajavaid tegureid.
Esialgsed uurimistulemused kinnitavad, et Gröönimaa jääkilp on väiksem kui eales varem mõõtmiste ajaloos. Bob Corell uurib üht konkreetset liustikukeelt Lõuna-Gröönimaal, millest tõenäoliselt murdus lahti ka Titanicu hukutanud jäämägi.
«Liustik voolab merre kiirusega 15 kilomeetrit aastas. See on umbes neli korda kiiremini kui kümne aasta eest.»
Teadlased ennustavad, et aastaks 2040 on Arktika suvel täielikult jäävaba.
Gröönimaa valitsus on mures kliimamuutuste mõju pärast inimestele. «Jääd on umbes kaks kuud vähem kui varem,» ütles rahandus- ja välisminister Aleqa Hammond.
«Neile kogukondadele, kes elavad Gröönimaa põhjaosas ja sõltuvad peaaegu täielikult küttimisest ja kalastamisest, on see sama, kui su boss võtaks sult mingi põhjuse ja etteteatamiseta ära kahe kuu palga,» lisas ta.
Hammond on küll mures võimaliku negatiivse mõju pärast paarile tuhandele inimesele, kuid möönab samas, et kogu Gröönimaale tervikuna võib kliima soojenemisest hoopis kasu tõusta.
Gröönimaal oleks lihtsam põllumajanduse ning kergemate jääolude tõttu ka tööstuslikult kala püüda.
Samuti tekivad võimalused kasutada hüdroenergiat ning uurida merepõhja, kus võivad peituda olulised nafta- ja gaasimaardlad.
Ka jää alt vabanenud maismaal avanevad võimalused geoloogilisteks uuringuteks ja kaevandustegevuseks.
Gröönimaa on juba sõlminud eellepingu alumiiniumitootja Alcoa’ga, et ehitada Gröönimaale alumiiniumitootmistehas, mis hakkaks kasutama Gröönimaa hüdroenergiat.
«Kõik see aitab meil vähendada sõltuvust Taanist ning saavutada ehk lõpuks ka täielik poliitiline iseseisvus.»
Hetkel saab Gröönimaa Taanilt abi umbes seitse miljardit krooni aastas, mis moodustab umbes poole kogu saare eelarvest.
On siis Gröönimaa kliima soojenemisest võitmas või kaotamas? Tundub, et mõlemat. Ühest küljest ähvardab kadu traditsioonilist eluviisi, majandus peaks aga soojenemisest kindlasti oluliselt võitma.
«Tegelikult ei saa neid asju võrrelda,» ütles professor Rosing. «Kultuur ja majandus on erinevad kategooriad. Meie traditsioonide kadu ei saa kuidagi rahas mõõta ja vaadata siis, et kas jäime plussi või mitte. Tegelik probleem on selles, et muutused on lihtsalt liiga kiired.»