Loe hilisemaid artikleid:
- Hüvastijätt must-Valge ajalookäsitlusega
- Riia kavaldas Moskva üle
…
USA Balti-spetsialist maandus Eestisse 27.08.2004 00:01Priit Pullerits
Lend Washingtonist USA keskvõimu teenistusest väikse Eesti ülikoolilinna tundub 55-aastasele Paul Goble’ile nagu hüpe basseini sügavaimasse otsa, mille ta sooritas viimati noorukieas, 18-aastaselt.
Aga armastus sundis tagant. Jäänud juulis riigitöölt pensionile, otsustas üle-eelmisel kümnendil USA välisministeeriumi Balti laua direktori ning seejärel Raadio Vaba Euroopa ja Ameerika Hääle ühe juhina tuntust kogunud Goble veeta järgmised aastad riigis, millesse ta armus juba poolteist kümnendit tagasi – Eestis.
«Unistasin alati, et saaksin mingi osa elust siin veeta,» tunnistab Goble oma uutes tööruumides Tartu Ülikooli Euroopa kolledþis. «Aga ei teadnud, kuidas see on võimalik.»
Kuni mitme asjaolu kokkujooks – nagu pensionipõlvega saabunud vabadus ja tütre keskkoolilõpetamine – andsid võimaluse kardinaalseks elumuutuseks.
Goble vahetas eramu Washingtoni äärelinnas üürikorteri vastu Tartu kesklinnas ning pühendub sügissemestrist pingsaile eesti keele õpinguile: 20 tundi nädalas aasta lõpuni, siis kevadel veel lisakursused takkaotsa. Praegu piirdub tema eesti keele oskus peaasjalikult küsimusega: «Kas te räägite inglise keelt?»
Tänavad õpetavad keelt
Eesti keele valdamist peab Goble hädavajalikuks igaühele, kes Eestisse pikemalt pidama otsustab jääda. Põhjus peitub tema väitel selles, et eestluse mõiste on koondunud niivõrd tihedalt just keele ümber.
«Mõned kultuurid määratlevad end religiooni, mõned rassi ja mõned ühiste väärtuste põhjal,» selgitab Goble. «Aga Eesti määratleb end keele järgi. Selleks, et eestlastest aru saada, peab nende keelt oskama.»
Nii püüab ta iga päev oma sõnavara täiendada, jättes näiteks meelde, mida tähendavad tänavate nimed, ning lugedes paralleelselt Põhjarannikut ja Severnoje Pobereþjet, et oma vene keele oskuse põhjal aru saada eestikeelse teksti tähendusest.
USA ühe väljapaistvama endise Nõukogude Liidu rahvaste eksperdina suudab Goble lugeda ukraina, valgevene ja viie Kesk-Aasia suurrahva keelt. Peale nende valdab ta nii kõnes kui kirjas vene, saksa ja prantsuse keelt.
Keeleõpingute kõrvalt tahab Goble kirjutada Tartus raamatu, mis käsitleb islamiusku Venemaal. Ta prognoosib, et järgmise veerandsajandiga muudab islami pealetung Eesti idanaabrit sama palju nagu Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnenud sündmused aastal 1991.
Eesti varjatud raskused
Kui USA pealinnas töötades kirjutas Goble iga päev kolumne ühispealkirjaga «Analüüs Washingtonist», siis Tartus kavatseb ta käivitada artikliseeria «Aken Euraasiasse» («Window on Eurasia»), mis jõuaks vähemalt kahel korral nädalas välispoliitika asjatundjate, ajakirjanike ja teiste arvamusliidrite lauale.
Plaanitavate kirjutistega soovib ta tõmmata ameeriklaste ja eurooplaste tähelepanu Tartule kui aknale Euraasiasse.
Lisaks tahab Goble aktiivselt kaasa rääkida arutelus teemal, kuidas Eesti ning Läti ja Leedu võiks uues geopoliitilises olukorras hakkama saada.
«Liiga paljud käituvad pärast Eesti pääsemist NATOsse ja Euroopa Liitu, nagu nüüd oleks kõik raskused möödas. Aga see on kohutav viga,» väidab Goble. «Neisse ühendustesse saamine oli väga tähtis, kuid väljakutsed Eesti riiklusele jäävad ikkagi suureks. Ja nendega on raskem toime tulla kui varasemate probleemidega.»
Venemaa kavalad plaanid
Raskuste põhjusi leidub Goble’i nägemuses vähemalt kaks. Esiteks on Lääne-Euroopa ja USA valitsused keskendunud varasemast vähem Balti regioonile. Teiseks on Vene võimude kavatsused ning vahendid nende elluviimiseks oluliselt teisenenud ja muutunud raskemini tabatavaks kui näiteks kümnendi eest.
Goble ei väida, et tal oleksid Eesti uutele probleemidele lahendused varrukast võtta, aga vähemasti püüab ta neid küsimusi esiplaanile nihutada lootuses, et ehk aitab väljakutsete rambivalgusse tõstmine vastuste leidmist hõlbustada.
Igal juhul tunneb Goble pärast kümnenditepikkust karjääri Washingtoni poliitikakoridorides end Eestis nagu põngerjas kommipoes. «Kuhu ka ei vaata, igal pool on huvitav,» lausub ta. Ja lisab: «Analüütik olla on fun. Olla aga analüütik Eestis on nii suur fun, kui üldse olla saab.»
Välispoliitika ekspert Paul A. Goble
• 2002–2004 USA rahvusvahelise ringhäälingubüroo direktori vanemnõunik
• 2001–2002 Ameerika Hääle direktori vanemnõunik
• 1996–2001 Raadio Vaba Euroopa/Raadio Vabaduse kommunikatsioonidirektor ning väljaannete kirjastaja
• 1992–1995 Carnegie’ uurimiskeskuse vanemuurija
• 1990–1991 USA välisministri erinõunik Nõukogude rahvaste ja Balti asjade küsimustes
• 1989–1990 Raadio Vabaduse uurimisdirektor Münchenis
• 1983–1989 USA välisministeeriumi luure- ja uurimisosakonna eriabi Nõukogude rahvaste küsimustes
• 1980–1981 välisringhäälingu infoteenistuse Nõukogude asjade analüütik
• Nelja raamatu toimetaja, 150 teadusartikli ja 1100 arvamuskirjutise autor, esinenud rohkem kui 25 korda USA Kongressi ees
• Abikaasa töötab Washingtonis raamatukogus, vanem poeg lõpetab ülikooli ja noorem keskkooli, tütar alustab sügisel õpinguid Tartu Ülikoolis
Allikas: Postimees
Uudised
VE: Goble, Paul – USA Balti-spetsialist
Loe hilisemaid artikleid:
…
USA Balti-spetsialist maandus Eestisse 27.08.2004 00:01Priit Pullerits
Lend Washingtonist USA keskvõimu teenistusest väikse Eesti ülikoolilinna tundub 55-aastasele Paul Goble’ile nagu hüpe basseini sügavaimasse otsa, mille ta sooritas viimati noorukieas, 18-aastaselt.
Aga armastus sundis tagant. Jäänud juulis riigitöölt pensionile, otsustas üle-eelmisel kümnendil USA välisministeeriumi Balti laua direktori ning seejärel Raadio Vaba Euroopa ja Ameerika Hääle ühe juhina tuntust kogunud Goble veeta järgmised aastad riigis, millesse ta armus juba poolteist kümnendit tagasi – Eestis.
«Unistasin alati, et saaksin mingi osa elust siin veeta,» tunnistab Goble oma uutes tööruumides Tartu Ülikooli Euroopa kolledþis. «Aga ei teadnud, kuidas see on võimalik.»
Kuni mitme asjaolu kokkujooks – nagu pensionipõlvega saabunud vabadus ja tütre keskkoolilõpetamine – andsid võimaluse kardinaalseks elumuutuseks.
Goble vahetas eramu Washingtoni äärelinnas üürikorteri vastu Tartu kesklinnas ning pühendub sügissemestrist pingsaile eesti keele õpinguile: 20 tundi nädalas aasta lõpuni, siis kevadel veel lisakursused takkaotsa. Praegu piirdub tema eesti keele oskus peaasjalikult küsimusega: «Kas te räägite inglise keelt?»
Tänavad õpetavad keelt
Eesti keele valdamist peab Goble hädavajalikuks igaühele, kes Eestisse pikemalt pidama otsustab jääda. Põhjus peitub tema väitel selles, et eestluse mõiste on koondunud niivõrd tihedalt just keele ümber.
«Mõned kultuurid määratlevad end religiooni, mõned rassi ja mõned ühiste väärtuste põhjal,» selgitab Goble. «Aga Eesti määratleb end keele järgi. Selleks, et eestlastest aru saada, peab nende keelt oskama.»
Nii püüab ta iga päev oma sõnavara täiendada, jättes näiteks meelde, mida tähendavad tänavate nimed, ning lugedes paralleelselt Põhjarannikut ja Severnoje Pobereþjet, et oma vene keele oskuse põhjal aru saada eestikeelse teksti tähendusest.
USA ühe väljapaistvama endise Nõukogude Liidu rahvaste eksperdina suudab Goble lugeda ukraina, valgevene ja viie Kesk-Aasia suurrahva keelt. Peale nende valdab ta nii kõnes kui kirjas vene, saksa ja prantsuse keelt.
Keeleõpingute kõrvalt tahab Goble kirjutada Tartus raamatu, mis käsitleb islamiusku Venemaal. Ta prognoosib, et järgmise veerandsajandiga muudab islami pealetung Eesti idanaabrit sama palju nagu Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnenud sündmused aastal 1991.
Eesti varjatud raskused
Kui USA pealinnas töötades kirjutas Goble iga päev kolumne ühispealkirjaga «Analüüs Washingtonist», siis Tartus kavatseb ta käivitada artikliseeria «Aken Euraasiasse» («Window on Eurasia»), mis jõuaks vähemalt kahel korral nädalas välispoliitika asjatundjate, ajakirjanike ja teiste arvamusliidrite lauale.
Plaanitavate kirjutistega soovib ta tõmmata ameeriklaste ja eurooplaste tähelepanu Tartule kui aknale Euraasiasse.
Lisaks tahab Goble aktiivselt kaasa rääkida arutelus teemal, kuidas Eesti ning Läti ja Leedu võiks uues geopoliitilises olukorras hakkama saada.
«Liiga paljud käituvad pärast Eesti pääsemist NATOsse ja Euroopa Liitu, nagu nüüd oleks kõik raskused möödas. Aga see on kohutav viga,» väidab Goble. «Neisse ühendustesse saamine oli väga tähtis, kuid väljakutsed Eesti riiklusele jäävad ikkagi suureks. Ja nendega on raskem toime tulla kui varasemate probleemidega.»
Venemaa kavalad plaanid
Raskuste põhjusi leidub Goble’i nägemuses vähemalt kaks. Esiteks on Lääne-Euroopa ja USA valitsused keskendunud varasemast vähem Balti regioonile. Teiseks on Vene võimude kavatsused ning vahendid nende elluviimiseks oluliselt teisenenud ja muutunud raskemini tabatavaks kui näiteks kümnendi eest.
Goble ei väida, et tal oleksid Eesti uutele probleemidele lahendused varrukast võtta, aga vähemasti püüab ta neid küsimusi esiplaanile nihutada lootuses, et ehk aitab väljakutsete rambivalgusse tõstmine vastuste leidmist hõlbustada.
Igal juhul tunneb Goble pärast kümnenditepikkust karjääri Washingtoni poliitikakoridorides end Eestis nagu põngerjas kommipoes. «Kuhu ka ei vaata, igal pool on huvitav,» lausub ta. Ja lisab: «Analüütik olla on fun. Olla aga analüütik Eestis on nii suur fun, kui üldse olla saab.»