Teadlased nuputasid kalale nime
|
 |
|
Parves liikuva kala teeb eriliseks paks huul, millega ta korjab suhu setted ja filtreerib sealt toidu.
Foto: Tiit Hunt/Loodusajakiri |
|
Saaremaa mehed tõmbasid merest välja kolm kilo kaalunud paksuhuulelise kala, kellel polnud seni õiget eestikeelset nimegi.
Oktoobri algul tuvastasid neli Tartu Ülikooli mereinstituudi teadlast, et Saaremaalt toodud tundmatu 3,7-kilose ja 70 sentimeetri pikkuse kala näol on tegemist gefaalide sugukonda kuuluva kalaga. Meie vetes üliharuldasel kalal pole õiget eestikeelset nimegi. “Võib tõlkida paksuhuulelise hallgefaalina,” ütles instituudi vanemteadur Henn Ojaveer.
Hiigelsuurt räime meenutava kala teevad haruldaseks kaks uime seljal, Läänemere kaladel on tavaliselt üks suur uim.
Hallgefaali püüdnud Kaimri küla kalur Toivo Tiitsaar avastas alles kala puhastama hakates, et tegu on seninägemata liigiga. Kala oli tulnud võrku umbes 300 meetri kaugusel kaldast.
Gefaalid on kõrgelt hinnatud toidu- ja töönduskalad, mis levivad peamiselt troopika ja sub- troopika piirkonnas. Suuremad võivad kasvada kuni kaheksa kilo raskuseks.
Eestisse tuli gefaal tõenäoliselt Kategati ja Skageraki kaudu, kuna viimasel talvel voolas sealtkaudu Põhjamerest Läänemerre 200 kuupkilomeetrit vett.
“Inimesele on uudiseks, et Eestisse tuli uus kalaliik, teadlastele on aga uudis palju olulisem,” ütles Ojaveer. “See on tõestus, et soolase veega tuli Läänemerre uusi organisme. Võib juhtuda, et meile tulevad paremad tursapõlvkonnad.”
Airi Ilisson
|
Uudised
VE: gefaallane – nimetu kala
(24.10.2003)
Foto: Tiit Hunt/Loodusajakiri
Saaremaa mehed tõmbasid merest välja kolm kilo kaalunud paksuhuulelise kala, kellel polnud seni õiget eestikeelset nimegi.
Oktoobri algul tuvastasid neli Tartu Ülikooli mereinstituudi teadlast, et Saaremaalt toodud tundmatu 3,7-kilose ja 70 sentimeetri pikkuse kala näol on tegemist gefaalide sugukonda kuuluva kalaga. Meie vetes üliharuldasel kalal pole õiget eestikeelset nimegi. “Võib tõlkida paksuhuulelise hallgefaalina,” ütles instituudi vanemteadur Henn Ojaveer.
Hiigelsuurt räime meenutava kala teevad haruldaseks kaks uime seljal, Läänemere kaladel on tavaliselt üks suur uim.
Hallgefaali püüdnud Kaimri küla kalur Toivo Tiitsaar avastas alles kala puhastama hakates, et tegu on seninägemata liigiga. Kala oli tulnud võrku umbes 300 meetri kaugusel kaldast.
Gefaalid on kõrgelt hinnatud toidu- ja töönduskalad, mis levivad peamiselt troopika ja sub- troopika piirkonnas. Suuremad võivad kasvada kuni kaheksa kilo raskuseks.
Eestisse tuli gefaal tõenäoliselt Kategati ja Skageraki kaudu, kuna viimasel talvel voolas sealtkaudu Põhjamerest Läänemerre 200 kuupkilomeetrit vett.
“Inimesele on uudiseks, et Eestisse tuli uus kalaliik, teadlastele on aga uudis palju olulisem,” ütles Ojaveer. “See on tõestus, et soolase veega tuli Läänemerre uusi organisme. Võib juhtuda, et meile tulevad paremad tursapõlvkonnad.”
Airi Ilisson