|
 |
|
EGeen nõukogu esimees Kalev Kask kahtlustab, et nende antud infot geenivaramu nõukogule ja valitsusele on muudetud või pole seda esitatud täielikul kujul.
Foto: Arvo Uustalu |
|
GEENIPROJEKT: Geenivaramut rahastava EGeeni nõukogu esimees Kalev Kask ja ettevõtte nõukogust tagasi kutsutud Andres Metspalu rääkisid eile paaritunnise vahega antud intervjuudes reporter Mirko Ojakivile, et nende vahel tekkisid märkimisväärsed arusaamatused, mis takistavad edasist koostööd.
Siiski loodavad mõlemad, et Geenivaramu jätkab edukalt.
Geenivaramu investoreid koondava ettevõtte EGeen nõukogu esimees Kalev Kask ei soostunud avalikustama, miks vabastati ettevõtte nõukogust Jaanus Pikani ja Andres Metspalu, küll aga ütles ta, et Eestis geenipangaga seotud inimesed moonutasid investorite soove.
Millised olid need vastuolud, miks lahkusid EGeenist Andres Metspalu ja Jaanus Pikani?
Nad ei lahkunud EGeenist, vabastasime nad nõukogu koosseisust. Ei saa konfidentsiaalsusest tulenevalt täpsemalt rääkida. (Intervjuu juures viibinud EGeeni arendusdirektor Margus Kõrgesaar täpsustas, et Jaanus Pikani ja Andres Metspalu kutsuti tagasi AS-i EGeen nõukogust ja sihtasutuse Eesti Geenivaramu ning EGeeni koostööd koordineerivast koos-kõlastuskomisjonist. Seejärel lõpetasid Pikani ja Metspalu oma töösuhte EGeen Internationaliga. EGeen AS on EGeen Internationali tütarettevõte – toim).
Teie ja nende meeste vahel tekkisid teatud vastuolud? Kas need vastuolud tekkisid alles viimastel kuudel, mil geenivaramu ja EGeeni suhted jahenesid, või on tegemist pikemaajalise protsessiga?
Põhiline erinevus nägemustes seisnes selles, et pilootprojekt, millega koguti ligi 10 000 proovi, näitas, et edaspidiste proovide kogumiseks tarvis on suuremat täpsusastet – selle asemel et jätkata massiivset väheväärtuslike andmete kogumist lihtsalt kogumise pärast. Investorite arvamus on, et seda laeva saab veel pöörata ja soovitasime koguda andmeid pigem vähem, aga täpsemalt.
Kui lihtne on juhtida ettevõtet, kui selle ühed juhid on USA-s ja teised Eestis?
Telefonid töötavad ja kommunikatsiooniprobleeme pole. Pigem oli ikkagi kontseptuaalne arusaamade erinevus.
Kas teie arvamus geenivaramu kui äriprojekti tulevikust läks Pikani ja Metspalu omast lahku?
See on spekulatiivne küsimus. Meil investorite esindajatena oli selge nägemus, selle edastasime ka geenivaramu juhtidele kirjalikult. Novembris SA Eesti Geenivaramu koosolekul ning aasta lõpus ametlikult saadetud kirjas teatasime geenivaramule, et EGeen soovib koostööd jätkata, aga projekti käigus peaks keskenduma täpsemate andmete kogumisele, mida saab saavutada haigusgruppide kaupa küsimustikku täiendades. Näiteks soovime, et geeniproovi võttes märgitaks ara kvantitatiivsed andmed, nagu näiteks inimese vererõhunäitajad, et saaksime usaldusväärseid andmeid, mille põhjal saab ka objektiivset analüüsi teha. See on küll väike, aga oluline soov. Meie ei soovi koguda andmeid, millega pole midagi teha. Samas ei soovi me tegeleda mitte ainult haigete, vaid ka tervete inimeste kaasamisega geenivaramusse, lihtsalt mõlemal juhul on andmed kõrgema täpsusastmega.
Millisena teie ja investorid näete geenivaramu tulevikku?
Oleme olnud ja oleme endiselt huvitatud mõistlikel alustel geenivaramu rahastamisest ja mõistliku andmebaasi kogumisest. Lisaks näeme kogu investeeringut kui pikaajalist. Teame ka seda, et ükski geeniuuring ei too midagi vähem kui kuue aasta jooksul ja meie investorid teavad seda. EGeeni äriplaan näeb ette lühemaajalisi programme väljaspool geenivaramut ja nendega tegeleksime ka siis, kui geenivaramut poleks.
Kui teadlikud on EGeeni ja seega geenivaramu praegused investorid?
Meie investorid on väga teadlikud. Enamik investoritest on vähemalt kõrgharidusega selles valdkonnas.
Kas investorid on rahul sellega, mis geenivaramu ja EGeen Internationali ümber viimastel kuudel toimub?
Meie soov, mida oleme edastanud nii investoritele kui ka geenivaramu inimestele, on see, et geeniandmete kogumises tuleb teha korrektuur ja tegutseda tuleb teadlikumalt.
Avalikkusele on jäetud mulje, nagu investorid ei sooviks jätkata. Kas sellist muljet on soovitud sihiteadlikult jätta?
Vaadates seda, kuidas on edastatud meie informatsiooni geenivaramu nõukogule ja valitsusele, jääb tõesti mulje, et informatsiooni on muudetud või pole edastatud täielikul kujul. Näiteks novembris, mil teavitasime geenivaramu juhatust, et rahastamine võtab aega veebruarini, ja soovitasime hoida meie kombel kulusid kokku. See võeti teadmiseks ja leppisime detsembris ka eelarve ühes tööverisoonis kokku.
Veel aasta lõpus saatsin oma allkirjaga kirja, kinnitades nii EGeen Internationali huvi projekti jätkata kui ka investeeringute kaasamise progressi. Sellele mina vastust ei saanud, kuigi kiri võeti vastu, nagu hiljem teada saime. Vastuse asemel saadeti meile kiri, et oleme rikkunud oluliselt lepingut. Võlga tunnistame.
Metspalu väitis veidi aja eest, et on saabunud aeg tagada geenivaramu stabiilne areng lähemaks kolmeks aastaks ning stabiilsuse tagab vaid riigi lülitumine rahastajate ringi. Teie jääksite ilma eksklusiivsetest andmetest. Kuidas kommenteerite? Olete koos riigiga ja ilma andmeõiguseta nõus jätkama?
Meil puuduks sellisel juhul igasugune huvi. Meil on pikaajaline huvi, aga ega ma ei saa riigi eest rääkida. Nemad peavad otsustama, kas ja kuidas nad tahavad investeerida. Meie pakume kava, kus tahame osaleda mõistlikel alustel ja stabiilselt. Kui saame kvaliteediparanemise, siis saame jätkata ka rahastamist palju parematel alustel. Vähene terviseandmete kvaliteet oli ka praeguse rahastamise viibimise üks põhjustest.
Millal selgub geenivaramu tulevik? Millal teile saab selgeks, kas rahastajatena jätkate teie või jätkab riik ja teie kaotate õigused geeniandmetele?
Eesti rahvas on juba tänaseks võitnud. Riik on saanud EGeeni investeeringutest ja kas või sotsiaalmaksudest kuhjaga rohkem, kui ise investeerinud. Sisulise poole pealt loob EGeeni jätkamine võimaluse arendada Eestis kvaliteetse ja rakendusliku väätusega geenivaramu baasil tõepoolest teaduspõhist majandust. Meie edukus on otseselt seotud nii teaduses kui ka teaduspõhises majanduses rakendatavate andmete kogumisega.
Andres Metspalu: riik peab tagama arengu
Geenivaramu teaduskomitee liige, Tartu Ülikooli professor Andres Metspalu arvas eile, et riik peaks võtma vastu geeniprojekti rahastamise otsuse, sest ainuüksi nii oleks võimalik taastada geenipanga jätkusuutlikkus.
Andres Metspalu, mis sundis teid ja Jaanus Pikanit EGeeni tegevjuhtide kohalt tagasi astuma?
Erinev nägemus, kuidas arendada Eesti Geenivaramut.
Kas vastuolud tekkisid alles viimastel kuudel, mil Geenivaramu ja EGeeni suhted jahenesid, või on tegemist pikemaajalise protsessiga?
Erimeelsused ilmnesid siis, kui EGeen International teatas teise finantseerimisringi sulgemise viibimisest.
Kuivõrd lihtne on juhtida ettevõtet, kui sellel on ühed juhid USA-s ja teised Eestis?
Keeruline, aga kõik sõltub konkreetsetest inimestest.
Mis toimub Geenivaramu ja selle tugistruktuuride ümber? Kas tegemist on lihtsalt kahe mõttelaadi või äriplaaniga või on midagi sellist, milles Pikani ja teie ei soovinud edaspidi osaleda?
Kalev Kase nägemuse järgi peaks edaspidi keskenduma kliinilistele ravimiuuringutele. See polnud peamine põhjus, miks me Geenivaramut looma hakkasime.
Millisena näete Geenivaramu tulevikku?
Siin on palju infomüra. Haigusgruppide-põhiselt on andmeid kogutud ja analüüsitud kaua, kuid nende uurimine pole andnud palju ega usaldusväärseid tulemusi. Seetõttu ongi jõutud arusaamisele, et eelkõige on tarvis uurida kogu rahvastikus esinevaid geenivariante ja sellelt foonilt alustada haigusgeenide otsimist.
DeCode Genetics Islandil kogus haigusgruppe, aga neile maksis Roche 200 miljonit dollarit, et koguda 12 haiguse andmed viis korda väiksemas populatsioonis kui Eestis. Meie Geenivaramu kulud, et koguda 90 000 proovi lisaks olemasolevale 10 000 geenidoonorile, on ainult kaheksa miljonit eurot (umbes 125 miljonit krooni).
Eesti Geenivaramu on planeeritud kui populatsioonipõhiline andmebaas ja selle järgi on koostatud ka küsimustik – klassikaline geneetilis-epidemioloogiline uuring.
Täpsemate fenotüüpide saamiseks on seaduses säte, et on võimalik neid teha ja inimeste juurde tagasi minna, kui nad nõus on.
Kui teadlikud on EGeeni j
a seega Geenivaramu praegused investorid?
Geenivaramu investorid ei tarvitse tõesti teha vahet populatsioonigeneetika finessides ja biopankade loomise strateegiates.
Kuidas päästa Geenivaramu või oleks tegelikult eestlastele kasulikum, kui ettevõtmist rahastataks avaliku sektori rahast?
Arvan, et Geenivaramu on tõestanud oma elujõulisust.
On aeg tagada Geenivaramule stabiilne areng lähemaks kolmeks aastaks ja seda tagab ainult Eesti riigi lülitumine rahastajate ringi, mis muidugi välistab EGeenile antud ainuõiguse andmete äriliseks kasutamiseks lähema 25 aasta jooksul.
Avaliku sektori rahastamise toel saab nüüd luua andmekogu, mis on üks suuremaid Euroopas ja tagaks Eesti teadlastele ja ettevõtetele lähemaks 30 aastaks uurimismaterjali, mille põhjal teha teadus ja arendustööd ja avastada uusi seoseid geenide, keskkonna ja inimese tervisliku seisundi ja ravimite toime vahel.
Kui palju on Kalev Kask teilt ja Pikanilt nõu küsinud?
Viimasel ajal nõu ei küsitud.
|
Uudised
VE: Geenivaramu
Geenivaramu võtmefiguurid tülis
Mirko Ojakivi, 18.02.2004
Foto: Arvo Uustalu
GEENIPROJEKT: Geenivaramut rahastava EGeeni nõukogu esimees Kalev Kask ja ettevõtte nõukogust tagasi kutsutud Andres Metspalu rääkisid eile paaritunnise vahega antud intervjuudes reporter Mirko Ojakivile, et nende vahel tekkisid märkimisväärsed arusaamatused, mis takistavad edasist koostööd.
Siiski loodavad mõlemad, et Geenivaramu jätkab edukalt.
Geenivaramu investoreid koondava ettevõtte EGeen nõukogu esimees Kalev Kask ei soostunud avalikustama, miks vabastati ettevõtte nõukogust Jaanus Pikani ja Andres Metspalu, küll aga ütles ta, et Eestis geenipangaga seotud inimesed moonutasid investorite soove.
Millised olid need vastuolud, miks lahkusid EGeenist Andres Metspalu ja Jaanus Pikani?
Nad ei lahkunud EGeenist, vabastasime nad nõukogu koosseisust. Ei saa konfidentsiaalsusest tulenevalt täpsemalt rääkida. (Intervjuu juures viibinud EGeeni arendusdirektor Margus Kõrgesaar täpsustas, et Jaanus Pikani ja Andres Metspalu kutsuti tagasi AS-i EGeen nõukogust ja sihtasutuse Eesti Geenivaramu ning EGeeni koostööd koordineerivast koos-kõlastuskomisjonist. Seejärel lõpetasid Pikani ja Metspalu oma töösuhte EGeen Internationaliga. EGeen AS on EGeen Internationali tütarettevõte – toim).
Teie ja nende meeste vahel tekkisid teatud vastuolud? Kas need vastuolud tekkisid alles viimastel kuudel, mil geenivaramu ja EGeeni suhted jahenesid, või on tegemist pikemaajalise protsessiga?
Põhiline erinevus nägemustes seisnes selles, et pilootprojekt, millega koguti ligi 10 000 proovi, näitas, et edaspidiste proovide kogumiseks tarvis on suuremat täpsusastet – selle asemel et jätkata massiivset väheväärtuslike andmete kogumist lihtsalt kogumise pärast. Investorite arvamus on, et seda laeva saab veel pöörata ja soovitasime koguda andmeid pigem vähem, aga täpsemalt.
Kui lihtne on juhtida ettevõtet, kui selle ühed juhid on USA-s ja teised Eestis?
Telefonid töötavad ja kommunikatsiooniprobleeme pole. Pigem oli ikkagi kontseptuaalne arusaamade erinevus.
Kas teie arvamus geenivaramu kui äriprojekti tulevikust läks Pikani ja Metspalu omast lahku?
See on spekulatiivne küsimus. Meil investorite esindajatena oli selge nägemus, selle edastasime ka geenivaramu juhtidele kirjalikult. Novembris SA Eesti Geenivaramu koosolekul ning aasta lõpus ametlikult saadetud kirjas teatasime geenivaramule, et EGeen soovib koostööd jätkata, aga projekti käigus peaks keskenduma täpsemate andmete kogumisele, mida saab saavutada haigusgruppide kaupa küsimustikku täiendades. Näiteks soovime, et geeniproovi võttes märgitaks ara kvantitatiivsed andmed, nagu näiteks inimese vererõhunäitajad, et saaksime usaldusväärseid andmeid, mille põhjal saab ka objektiivset analüüsi teha. See on küll väike, aga oluline soov. Meie ei soovi koguda andmeid, millega pole midagi teha. Samas ei soovi me tegeleda mitte ainult haigete, vaid ka tervete inimeste kaasamisega geenivaramusse, lihtsalt mõlemal juhul on andmed kõrgema täpsusastmega.
Millisena teie ja investorid näete geenivaramu tulevikku?
Oleme olnud ja oleme endiselt huvitatud mõistlikel alustel geenivaramu rahastamisest ja mõistliku andmebaasi kogumisest. Lisaks näeme kogu investeeringut kui pikaajalist. Teame ka seda, et ükski geeniuuring ei too midagi vähem kui kuue aasta jooksul ja meie investorid teavad seda. EGeeni äriplaan näeb ette lühemaajalisi programme väljaspool geenivaramut ja nendega tegeleksime ka siis, kui geenivaramut poleks.
Kui teadlikud on EGeeni ja seega geenivaramu praegused investorid?
Meie investorid on väga teadlikud. Enamik investoritest on vähemalt kõrgharidusega selles valdkonnas.
Kas investorid on rahul sellega, mis geenivaramu ja EGeen Internationali ümber viimastel kuudel toimub?
Meie soov, mida oleme edastanud nii investoritele kui ka geenivaramu inimestele, on see, et geeniandmete kogumises tuleb teha korrektuur ja tegutseda tuleb teadlikumalt.
Avalikkusele on jäetud mulje, nagu investorid ei sooviks jätkata. Kas sellist muljet on soovitud sihiteadlikult jätta?
Vaadates seda, kuidas on edastatud meie informatsiooni geenivaramu nõukogule ja valitsusele, jääb tõesti mulje, et informatsiooni on muudetud või pole edastatud täielikul kujul. Näiteks novembris, mil teavitasime geenivaramu juhatust, et rahastamine võtab aega veebruarini, ja soovitasime hoida meie kombel kulusid kokku. See võeti teadmiseks ja leppisime detsembris ka eelarve ühes tööverisoonis kokku.
Veel aasta lõpus saatsin oma allkirjaga kirja, kinnitades nii EGeen Internationali huvi projekti jätkata kui ka investeeringute kaasamise progressi. Sellele mina vastust ei saanud, kuigi kiri võeti vastu, nagu hiljem teada saime. Vastuse asemel saadeti meile kiri, et oleme rikkunud oluliselt lepingut. Võlga tunnistame.
Metspalu väitis veidi aja eest, et on saabunud aeg tagada geenivaramu stabiilne areng lähemaks kolmeks aastaks ning stabiilsuse tagab vaid riigi lülitumine rahastajate ringi. Teie jääksite ilma eksklusiivsetest andmetest. Kuidas kommenteerite? Olete koos riigiga ja ilma andmeõiguseta nõus jätkama?
Meil puuduks sellisel juhul igasugune huvi. Meil on pikaajaline huvi, aga ega ma ei saa riigi eest rääkida. Nemad peavad otsustama, kas ja kuidas nad tahavad investeerida. Meie pakume kava, kus tahame osaleda mõistlikel alustel ja stabiilselt. Kui saame kvaliteediparanemise, siis saame jätkata ka rahastamist palju parematel alustel. Vähene terviseandmete kvaliteet oli ka praeguse rahastamise viibimise üks põhjustest.
Millal selgub geenivaramu tulevik? Millal teile saab selgeks, kas rahastajatena jätkate teie või jätkab riik ja teie kaotate õigused geeniandmetele?
Eesti rahvas on juba tänaseks võitnud. Riik on saanud EGeeni investeeringutest ja kas või sotsiaalmaksudest kuhjaga rohkem, kui ise investeerinud. Sisulise poole pealt loob EGeeni jätkamine võimaluse arendada Eestis kvaliteetse ja rakendusliku väätusega geenivaramu baasil tõepoolest teaduspõhist majandust. Meie edukus on otseselt seotud nii teaduses kui ka teaduspõhises majanduses rakendatavate andmete kogumisega.
Andres Metspalu: riik peab tagama arengu
Geenivaramu teaduskomitee liige, Tartu Ülikooli professor Andres Metspalu arvas eile, et riik peaks võtma vastu geeniprojekti rahastamise otsuse, sest ainuüksi nii oleks võimalik taastada geenipanga jätkusuutlikkus.
Andres Metspalu, mis sundis teid ja Jaanus Pikanit EGeeni tegevjuhtide kohalt tagasi astuma?
Erinev nägemus, kuidas arendada Eesti Geenivaramut.
Kas vastuolud tekkisid alles viimastel kuudel, mil Geenivaramu ja EGeeni suhted jahenesid, või on tegemist pikemaajalise protsessiga?
Erimeelsused ilmnesid siis, kui EGeen International teatas teise finantseerimisringi sulgemise viibimisest.
Kuivõrd lihtne on juhtida ettevõtet, kui sellel on ühed juhid USA-s ja teised Eestis?
Keeruline, aga kõik sõltub konkreetsetest inimestest.
Mis toimub Geenivaramu ja selle tugistruktuuride ümber? Kas tegemist on lihtsalt kahe mõttelaadi või äriplaaniga või on midagi sellist, milles Pikani ja teie ei soovinud edaspidi osaleda?
Kalev Kase nägemuse järgi peaks edaspidi keskenduma kliinilistele ravimiuuringutele. See polnud peamine põhjus, miks me Geenivaramut looma hakkasime.
Millisena näete Geenivaramu tulevikku?
Siin on palju infomüra. Haigusgruppide-põhiselt on andmeid kogutud ja analüüsitud kaua, kuid nende uurimine pole andnud palju ega usaldusväärseid tulemusi. Seetõttu ongi jõutud arusaamisele, et eelkõige on tarvis uurida kogu rahvastikus esinevaid geenivariante ja sellelt foonilt alustada haigusgeenide otsimist.
DeCode Genetics Islandil kogus haigusgruppe, aga neile maksis Roche 200 miljonit dollarit, et koguda 12 haiguse andmed viis korda väiksemas populatsioonis kui Eestis. Meie Geenivaramu kulud, et koguda 90 000 proovi lisaks olemasolevale 10 000 geenidoonorile, on ainult kaheksa miljonit eurot (umbes 125 miljonit krooni).
Eesti Geenivaramu on planeeritud kui populatsioonipõhiline andmebaas ja selle järgi on koostatud ka küsimustik – klassikaline geneetilis-epidemioloogiline uuring.
Täpsemate fenotüüpide saamiseks on seaduses säte, et on võimalik neid teha ja inimeste juurde tagasi minna, kui nad nõus on.
Kui teadlikud on EGeeni j
a seega Geenivaramu praegused investorid?
Geenivaramu investorid ei tarvitse tõesti teha vahet populatsioonigeneetika finessides ja biopankade loomise strateegiates.
Kuidas päästa Geenivaramu või oleks tegelikult eestlastele kasulikum, kui ettevõtmist rahastataks avaliku sektori rahast?
Arvan, et Geenivaramu on tõestanud oma elujõulisust.
On aeg tagada Geenivaramule stabiilne areng lähemaks kolmeks aastaks ja seda tagab ainult Eesti riigi lülitumine rahastajate ringi, mis muidugi välistab EGeenile antud ainuõiguse andmete äriliseks kasutamiseks lähema 25 aasta jooksul.
Avaliku sektori rahastamise toel saab nüüd luua andmekogu, mis on üks suuremaid Euroopas ja tagaks Eesti teadlastele ja ettevõtetele lähemaks 30 aastaks uurimismaterjali, mille põhjal teha teadus ja arendustööd ja avastada uusi seoseid geenide, keskkonna ja inimese tervisliku seisundi ja ravimite toime vahel.
Kui palju on Kalev Kask teilt ja Pikanilt nõu küsinud?
Viimasel ajal nõu ei küsitud.