Keemik Aleksandra Fomina sündis 14.11(22.10.vkj.).1908 Samaara kubermangus metsniku peres. Rahvuselt oli ta mordvalane. Lõpetas 1926 Kuibõðevis keskkooli ja läks õppima Lemingradi Ülikooli, kust 1930.-l läks Leningradi Keemiatehnoloogia Instituuti. Lõpetas viimase aasta pärast keemiainsener-uurija kutsega. Töötas mõned aastad Leningradi Kommunaalmajanduses ja Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis. Kaitses samas 1937 keemiakandidaadi kraadi Baltikumi põlevkivide madaaltemperatuurilise lagundamise alal. 1962. aastal kaitses doktorikraadi Minskis, kus vaatles kukersiidi teket ja keemilist olemust. Peale instituudi lõpetamist töötas mitmetes uurimisasutustes: 1937-1945 oli Üleliidulise Põlevkivitöötlemisinstituudi vanemteadur, grupijuht ja direktori kt.
1945.-st sidus end Eestiga ja asus tööle Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise tehasesse laborijuhatajaks, siit viidi 1947.-l üle Tallinnasse Põlevkivi-
ja Keemiatööstuse Ministeeriumi osakonna ja laborijuhatajaks. 1950-1986 töötas Keemia Instituudis sektorijuhataja ja vanemteadurina ja uuris Eesti põlevkivi (kukersiidi, diktüneemakilda) ja ka NSVL ja Bulgaaria põlevkivide moodustumist ja keemilist olemust.
Ta tegi kindlaks kukersiidi kerogeeni peamised koostisosad ja töötas
välja töötlemise meetodid. 1968 omistati A.Fominale Eesti NSV teenilise teadlase aunimetus.
Ta on kirjutanud üle 160 teadusartikli, 2 monograafiat; tema töödele on omistatud kaks patenti.
Suri Tallinnas 07.08.1986. (L.Billeri andmed)
Mul oli ka kontakte A.Fominaga ja nii mitmedki tema materjalid on leidnud koha Põlevkivimuuseumi kogudes. Võiks õelda, et A.Fomina oli põlevkivi arutu kasutamise vastane ja seetöttu tuli tal ka tihedalt vahetada töökohti. Samas võiks praegu mitmeid tema töid kasutada, kuid see läheks kalliks maksma ja nõuaks põlevkivist kõige välja võtmist.
Arthur Ruusmaa.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Fomina, Aleksandra – keemik
Keemik Aleksandra Fomina sündis 14.11(22.10.vkj.).1908 Samaara kubermangus metsniku peres. Rahvuselt oli ta mordvalane. Lõpetas 1926 Kuibõðevis keskkooli ja läks õppima Lemingradi Ülikooli, kust 1930.-l läks Leningradi Keemiatehnoloogia Instituuti. Lõpetas viimase aasta pärast keemiainsener-uurija kutsega. Töötas mõned aastad Leningradi Kommunaalmajanduses ja Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis. Kaitses samas 1937 keemiakandidaadi kraadi Baltikumi põlevkivide madaaltemperatuurilise lagundamise alal. 1962. aastal kaitses doktorikraadi Minskis, kus vaatles kukersiidi teket ja keemilist olemust. Peale instituudi lõpetamist töötas mitmetes uurimisasutustes: 1937-1945 oli Üleliidulise Põlevkivitöötlemisinstituudi vanemteadur, grupijuht ja direktori kt.
1945.-st sidus end Eestiga ja asus tööle Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise tehasesse laborijuhatajaks, siit viidi 1947.-l üle Tallinnasse Põlevkivi-
ja Keemiatööstuse Ministeeriumi osakonna ja laborijuhatajaks. 1950-1986 töötas Keemia Instituudis sektorijuhataja ja vanemteadurina ja uuris Eesti põlevkivi (kukersiidi, diktüneemakilda) ja ka NSVL ja Bulgaaria põlevkivide moodustumist ja keemilist olemust.
Ta tegi kindlaks kukersiidi kerogeeni peamised koostisosad ja töötas
välja töötlemise meetodid. 1968 omistati A.Fominale Eesti NSV teenilise teadlase aunimetus.
Ta on kirjutanud üle 160 teadusartikli, 2 monograafiat; tema töödele on omistatud kaks patenti.
Suri Tallinnas 07.08.1986. (L.Billeri andmed)
Mul oli ka kontakte A.Fominaga ja nii mitmedki tema materjalid on leidnud koha Põlevkivimuuseumi kogudes. Võiks õelda, et A.Fomina oli põlevkivi arutu kasutamise vastane ja seetöttu tuli tal ka tihedalt vahetada töökohti. Samas võiks praegu mitmeid tema töid kasutada, kuid see läheks kalliks maksma ja nõuaks põlevkivist kõige välja võtmist.
Arthur Ruusmaa.