Pühak tõstab Rakvere tähtsust
Täna (s.o. 13. septembril 2003) leiavad Rakvere õigeusu kirikus oma koha möödunud aastal Moskva patriarhaadi poolt pühakuks kuulutatud preestri Sergius Florinski säilmed, kes kommunistide poolt 1918. aastal Rakvere mail tapeti.
Kindlasti on tegemist olulise sündmusega kohalikule, valdavalt venekeelsele õigeusu kogudusele ja õigeusklikele üle Eestimaa ja kaugemalgi. Kindlasti võivad aga ka paljud eestlased mõelda, et tegemist on millegagi, mis meid eriti ei riiva. Või hoopis vastupidi, millegagi, mis tugevdab ja vormib vene kogukonda ja selle mõjusfääri Eestis.
Oleme ju eestlastena viimaste sajandite vältel kas olnud luterlased või siis vähemalt luterliku kristluse ajaloolistest mõjudest läbi imbunud. Ja luterlus on teatavasti Lääne kristluse ja kultuurimudeli kandjate hulgas.
Ilmselt pole aga põhjust karta õigeusu kaudu imbuvat Ida karvast kätt. Vähemalt mitte pühakusäilmete ja nende juurde tulevikus voorima hakkavate palverändurite näol.
Eesti on ajaloos seisnud kahe kristliku kultuurkonna piiril ja mõjusid on meie oma kultuuri talletunud mõlemast. Piiri peal seisja roll on omal moel ka lepitaja roll.
Ja tuletagem meelde, ligikaudselt samal ajal, kui preestermärter Sergius kommunistide poolt hukati, langes nende ohvriks ka kohalik luterlik pastor Walther Paucker koos kümnete koguduseliikmetega. Inimestega siitsamast Rakverest ja Virumaalt.
Nõnda on preester Sergius osa meie ühisest ajaloost kannatuste ja repressioonide all, mida tuleb meeles kanda jätkuvalt.
Ning lisaks – küllap tõstavad Sergiuse säilmed palverännuobjektina ka Rakvere ja Virumaa tuntust üle Eesti piiride.
Meenutagem, mida Rakvere kuulsamaid poegi Arvo Pärt hiljuti Sergiuse säilmete kohta Virumaa Teatajale ütles. “See on Rakvere linnale kõige suurem au, mis võib-olla kunagi tema ajaloos on olnud,” sõnas Pärt. “Rakvere saab palverännakukohaks. Kui suur tähendus sellel on, saavad Rakvere inimesed alles hiljem teada.”
Nõnda arvab ka Virumaa Teataja. (VT)
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Florinski, Sergius – pühak Rakverest
Pühak tõstab Rakvere tähtsust
Täna (s.o. 13. septembril 2003) leiavad Rakvere õigeusu kirikus oma koha möödunud aastal Moskva patriarhaadi poolt pühakuks kuulutatud preestri Sergius Florinski säilmed, kes kommunistide poolt 1918. aastal Rakvere mail tapeti.
Kindlasti on tegemist olulise sündmusega kohalikule, valdavalt venekeelsele õigeusu kogudusele ja õigeusklikele üle Eestimaa ja kaugemalgi. Kindlasti võivad aga ka paljud eestlased mõelda, et tegemist on millegagi, mis meid eriti ei riiva. Või hoopis vastupidi, millegagi, mis tugevdab ja vormib vene kogukonda ja selle mõjusfääri Eestis.
Oleme ju eestlastena viimaste sajandite vältel kas olnud luterlased või siis vähemalt luterliku kristluse ajaloolistest mõjudest läbi imbunud. Ja luterlus on teatavasti Lääne kristluse ja kultuurimudeli kandjate hulgas.
Ilmselt pole aga põhjust karta õigeusu kaudu imbuvat Ida karvast kätt. Vähemalt mitte pühakusäilmete ja nende juurde tulevikus voorima hakkavate palverändurite näol.
Eesti on ajaloos seisnud kahe kristliku kultuurkonna piiril ja mõjusid on meie oma kultuuri talletunud mõlemast. Piiri peal seisja roll on omal moel ka lepitaja roll.
Ja tuletagem meelde, ligikaudselt samal ajal, kui preestermärter Sergius kommunistide poolt hukati, langes nende ohvriks ka kohalik luterlik pastor Walther Paucker koos kümnete koguduseliikmetega. Inimestega siitsamast Rakverest ja Virumaalt.
Nõnda on preester Sergius osa meie ühisest ajaloost kannatuste ja repressioonide all, mida tuleb meeles kanda jätkuvalt.
Ning lisaks – küllap tõstavad Sergiuse säilmed palverännuobjektina ka Rakvere ja Virumaa tuntust üle Eesti piiride.
Meenutagem, mida Rakvere kuulsamaid poegi Arvo Pärt hiljuti Sergiuse säilmete kohta Virumaa Teatajale ütles. “See on Rakvere linnale kõige suurem au, mis võib-olla kunagi tema ajaloos on olnud,” sõnas Pärt. “Rakvere saab palverännakukohaks. Kui suur tähendus sellel on, saavad Rakvere inimesed alles hiljem teada.”
Nõnda arvab ka Virumaa Teataja. (VT)