Siin, Eesti Panga saalis, astus 24. veebruaril 1918 ametisse Eesti Vabariigi esimene valitsus. Me oleme, järelikult, oma riiki ehitanud pea 90 aastat. Ja kui ehitamine võimalik ei olnud, siis oleme teda hoidnud. Südames ja mõtetes.
Nagu ütles kord üks mees, kes hoidis Eestit oma südames ja mõtetes, Jaan Kross, tsiteerin:
«Kui palju on Euroopa rahvaste seas üha veel rahvaid rahuldamatute või isegi täiesti väljavaateta omariikluse pretensioonidega? Rahvaid, kes on võibolla oma edu, harva ajaloo poolt pakutava omariikluse šansi maha maganud või kes üha elavad selle suure šansi ootel.»
Meie oleme õnnelik rahvas. Me saame oma riigis, oma kultuuris ja iseendas täna jälle kindlamad olla kui kunagi varem. Kindel ja õigusel püsiv riik vaatab oma kodanikele otsa. Kindel riik on ühtaegu avatud ja turvaline.
Lõppenud aasta oli usalduse aasta. Nii usalduse proovimise kui usalduse tugevnemise aasta.
Me oleme saanud targemaks. Me teame täna, et korda ja stabiilsust saame Eesti riigis tagada ainult koos demokraatia, sõna- ja arvamusvabadusega. Me teame täna, et meid ei jäeta üksi, nii nagu meie seisame oma liitlaste ja sõprade kõrval.
Me oleme usaldanud ja meid on usaldatud. Liikudes Euroopas, oma vaimses päriskodus, ei pea me enam piiridel dokumenti näidates tõendama, et see on meie kodu.
Kallid kaasmaalased!
Siin, Eesti Panga seinte vahel, on paslik kõnelda eestlase töökusest ja ettevõtlikkusest, mis lisab kindlustunnet Eesti majanduse tulevikuväljavaate osas.
Vaba turumajandus kätkeb endas arengut ja muutumisi. Nii ongi üleminekumajandusele omane väga kiire kasv tänaseks asendunud stabiilse tõusuga. Võtkem see teadmiseks ja arvestamiseks.
Aga ärme omista mõõdukamale kasvutempole tegelikust suuremaid ega valesid omadusi. Ärme usu neid, kes täna kriisi ja krahhi kuulutavad. Nad liialdavad ja eksivad, eksitavad ja hirmutavad. Neil pole õigus.
Edaspidi kasvab Eesti majandus tasakaalukamalt. Siin pole midagi üllatavat. Seda tingib majanduse seaduspärasus, aga ka majanduse olukord kogu maailmas.
Algavaks aastaks oodatav viie- või kuueprotsendiline majanduskasv tähendab, et Eesti enam ei kihuta. Aga ta liigub siiski tempokalt edasi. Kiiremini kui Euroopa keskmiselt. Eestil läheb hästi.
Niisama tasakaalukalt võiksime hinnata ka teisi Eesti majandusega seotud tõsiasju.
Esmane ja peamine: Eesti krooni kurss püsib. See otsus sai tehtud juba 15 aastat tagasi, kui Eesti valis oma rahasüsteemi. Devalveerimise kuulutamine on asjatundmatu, see on valemäng. Liiga selgelt kõlab hädakuulutajate juttudest omakasu noot.
Sellega tahetakse tekitada usaldamatust oma riigi tuleviku suhtes. Täpselt nii, nagu paari aprilliöö keskne eesmärk seisnes hirmu ja ebakindluse tekitamises. See ei läinud korda, sest meil jätkus usaldust Eesti riigi vastu. Jagus tasakaalukust tülitekitajatega mitte kaasa minna.
Kroon on täna ja on homme euro rahvuslikus kuues. Oma raha on meid hästi teeninud. Ning teenib hästi edasi ka siis, kui me ta mõne aasta pärast euro kuube rüütame.
Teiseks, inflatsioon on harjumuspäratult kõrge ja püsib sellisena ka algava aasta esimeses pooles. Hinnatõus on ülemaailmne, kaugeltki mitte ainult Eestile omane nähtus.
Lisame siia oma soovi ja vajaduse maksta töötajatele paremat palka ning eakatele suuremat pensioni. See aga tõstab paratamatult ka hindu.
Jah, inflatsioon tekitab kiusatuse kulutada. Aga mõelgem taas. Nagu me ei küta suvel tuba, et talvel soojem oleks, nii ei vea ka jõuluaegse kõhutäiega jaanini välja.
Igapäevase kulutamise asemel tuleks panna tänane raha tuleviku tulu teenima. Investeerigem omaenda või laste haridusse, oma tervisesse ja elukeskkonda, kaunistagem kodusid.
Kolmandaks: täna on tark mõista, et nagu kõikidest aktsionäridest ei saanud mõned aastad tagasi börsihaisid, ei saanud hiljuti kõigist ka kinnisvaraarendajaid. Aga paljud on rajanud viimastel aastatel uue kodu. Me elame seal ja oleme õnnelikud, ega pea oma kodu kasumit teenivaks kinnisvaraks.
Võtkem siis majanduse praegust olukorda kui uute sihtide seadmise ja järele mõtlemise aega. Meil tuleb panna alus majandusele, mis ei lähtu enam odavast tööjõust, vaid ajupotentsiaalist ja uusima tehnoloogia tulemuslikust kasutamisest. Eesti suudab oma majandust ümber korraldada, oleme seda oma riiki taastades juba teinud, ja palju keerulisemas olukorras.
Eesti homse majandusedu eeldused on olemas. Eesti lapsed on väga arukad, kinnitavad meile äsjased üleilmsed hariduskvaliteedi uuringud. See on tunnustus meie õpetajatele ja meie kodudes valitsevale hoiakule. Aga homse majandusedu eeldused saavad teostuda üksnes siis, kui arukas mõistus leiab tööelus tänasest tõhusama rakenduse.
Hea Eesti rahvas!
Algaval aastal tähistame väärikalt oma riigi sündi 90 aastat tagasi. Mõelgem, kui palju sündmusi, traagikat ja head tahet; kui palju usaldust ja armastust on olnud meie riigi elus, meie kõigi elus.
Siit ka teile üks siiras palve, armsad kaasmaalased: hinnakem ja tunnustagem üksteist. Hetke pärast – kui õu lööb heledaks ja kõlavaks ilutulestiku paukudest – pidage väike paus. Pöörake oma pilk perekonnale ja kaaslastele. Öelge aitäh oma naisele, oma mehele, oma lastele, isale, emale. Suruge sõbra kätt, ja öelge: sa oled hea mees, sa oled hea naine.
Ja lõpuks, kui aastavahetuse pidu ümber saab, öelge nii, nagu ütles mulle üks näitleja, kui teda õnnitlesin eriti hea rolli eest. Ta vastas: elagu Eesti!
Head uut juubeliaastat Sulle, kallis Eesti. Head uut ja õnnerikkast aastat, armas Eesti rahvas!
Elagu Eesti!
Uudised
VE: EV Presidendi uusaastatervitus
Toomas Hendrik Ilves.
Foto:Elmo Riig / Sakala
Siin, Eesti Panga saalis, astus 24. veebruaril 1918 ametisse Eesti Vabariigi esimene valitsus. Me oleme, järelikult, oma riiki ehitanud pea 90 aastat. Ja kui ehitamine võimalik ei olnud, siis oleme teda hoidnud. Südames ja mõtetes.
Nagu ütles kord üks mees, kes hoidis Eestit oma südames ja mõtetes, Jaan Kross, tsiteerin:
«Kui palju on Euroopa rahvaste seas üha veel rahvaid rahuldamatute või isegi täiesti väljavaateta omariikluse pretensioonidega? Rahvaid, kes on võibolla oma edu, harva ajaloo poolt pakutava omariikluse šansi maha maganud või kes üha elavad selle suure šansi ootel.»
Meie oleme õnnelik rahvas. Me saame oma riigis, oma kultuuris ja iseendas täna jälle kindlamad olla kui kunagi varem. Kindel ja õigusel püsiv riik vaatab oma kodanikele otsa. Kindel riik on ühtaegu avatud ja turvaline.
Lõppenud aasta oli usalduse aasta. Nii usalduse proovimise kui usalduse tugevnemise aasta.
Me oleme saanud targemaks. Me teame täna, et korda ja stabiilsust saame Eesti riigis tagada ainult koos demokraatia, sõna- ja arvamusvabadusega. Me teame täna, et meid ei jäeta üksi, nii nagu meie seisame oma liitlaste ja sõprade kõrval.
Me oleme usaldanud ja meid on usaldatud. Liikudes Euroopas, oma vaimses päriskodus, ei pea me enam piiridel dokumenti näidates tõendama, et see on meie kodu.
Kallid kaasmaalased!
Siin, Eesti Panga seinte vahel, on paslik kõnelda eestlase töökusest ja ettevõtlikkusest, mis lisab kindlustunnet Eesti majanduse tulevikuväljavaate osas.
Vaba turumajandus kätkeb endas arengut ja muutumisi. Nii ongi üleminekumajandusele omane väga kiire kasv tänaseks asendunud stabiilse tõusuga. Võtkem see teadmiseks ja arvestamiseks.
Aga ärme omista mõõdukamale kasvutempole tegelikust suuremaid ega valesid omadusi. Ärme usu neid, kes täna kriisi ja krahhi kuulutavad. Nad liialdavad ja eksivad, eksitavad ja hirmutavad. Neil pole õigus.
Edaspidi kasvab Eesti majandus tasakaalukamalt. Siin pole midagi üllatavat. Seda tingib majanduse seaduspärasus, aga ka majanduse olukord kogu maailmas.
Algavaks aastaks oodatav viie- või kuueprotsendiline majanduskasv tähendab, et Eesti enam ei kihuta. Aga ta liigub siiski tempokalt edasi. Kiiremini kui Euroopa keskmiselt. Eestil läheb hästi.
Niisama tasakaalukalt võiksime hinnata ka teisi Eesti majandusega seotud tõsiasju.
Esmane ja peamine: Eesti krooni kurss püsib. See otsus sai tehtud juba 15 aastat tagasi, kui Eesti valis oma rahasüsteemi. Devalveerimise kuulutamine on asjatundmatu, see on valemäng. Liiga selgelt kõlab hädakuulutajate juttudest omakasu noot.
Sellega tahetakse tekitada usaldamatust oma riigi tuleviku suhtes. Täpselt nii, nagu paari aprilliöö keskne eesmärk seisnes hirmu ja ebakindluse tekitamises. See ei läinud korda, sest meil jätkus usaldust Eesti riigi vastu. Jagus tasakaalukust tülitekitajatega mitte kaasa minna.
Kroon on täna ja on homme euro rahvuslikus kuues. Oma raha on meid hästi teeninud. Ning teenib hästi edasi ka siis, kui me ta mõne aasta pärast euro kuube rüütame.
Teiseks, inflatsioon on harjumuspäratult kõrge ja püsib sellisena ka algava aasta esimeses pooles. Hinnatõus on ülemaailmne, kaugeltki mitte ainult Eestile omane nähtus.
Lisame siia oma soovi ja vajaduse maksta töötajatele paremat palka ning eakatele suuremat pensioni. See aga tõstab paratamatult ka hindu.
Jah, inflatsioon tekitab kiusatuse kulutada. Aga mõelgem taas. Nagu me ei küta suvel tuba, et talvel soojem oleks, nii ei vea ka jõuluaegse kõhutäiega jaanini välja.
Igapäevase kulutamise asemel tuleks panna tänane raha tuleviku tulu teenima. Investeerigem omaenda või laste haridusse, oma tervisesse ja elukeskkonda, kaunistagem kodusid.
Kolmandaks: täna on tark mõista, et nagu kõikidest aktsionäridest ei saanud mõned aastad tagasi börsihaisid, ei saanud hiljuti kõigist ka kinnisvaraarendajaid. Aga paljud on rajanud viimastel aastatel uue kodu. Me elame seal ja oleme õnnelikud, ega pea oma kodu kasumit teenivaks kinnisvaraks.
Võtkem siis majanduse praegust olukorda kui uute sihtide seadmise ja järele mõtlemise aega. Meil tuleb panna alus majandusele, mis ei lähtu enam odavast tööjõust, vaid ajupotentsiaalist ja uusima tehnoloogia tulemuslikust kasutamisest. Eesti suudab oma majandust ümber korraldada, oleme seda oma riiki taastades juba teinud, ja palju keerulisemas olukorras.
Eesti homse majandusedu eeldused on olemas. Eesti lapsed on väga arukad, kinnitavad meile äsjased üleilmsed hariduskvaliteedi uuringud. See on tunnustus meie õpetajatele ja meie kodudes valitsevale hoiakule. Aga homse majandusedu eeldused saavad teostuda üksnes siis, kui arukas mõistus leiab tööelus tänasest tõhusama rakenduse.
Hea Eesti rahvas!
Algaval aastal tähistame väärikalt oma riigi sündi 90 aastat tagasi. Mõelgem, kui palju sündmusi, traagikat ja head tahet; kui palju usaldust ja armastust on olnud meie riigi elus, meie kõigi elus.
Siit ka teile üks siiras palve, armsad kaasmaalased: hinnakem ja tunnustagem üksteist. Hetke pärast – kui õu lööb heledaks ja kõlavaks ilutulestiku paukudest – pidage väike paus. Pöörake oma pilk perekonnale ja kaaslastele. Öelge aitäh oma naisele, oma mehele, oma lastele, isale, emale. Suruge sõbra kätt, ja öelge: sa oled hea mees, sa oled hea naine.
Ja lõpuks, kui aastavahetuse pidu ümber saab, öelge nii, nagu ütles mulle üks näitleja, kui teda õnnitlesin eriti hea rolli eest. Ta vastas: elagu Eesti!
Head uut juubeliaastat Sulle, kallis Eesti. Head uut ja õnnerikkast aastat, armas Eesti rahvas!
Elagu Eesti!