Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ratifitseerimise seadus
Riigikogu 28.09.1994 seadus
jõustumiskuupäev 31.10.1994
redaktsioon 31.10.1994-…
………………………………………………………………………………..
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ratifitseerimise seadus
Vastu võetud 28. septembril 1994. a.
Paragrahv 1. Ratifitseerida juurdelisatud Euroopa kohaliku
omavalitsuse harta, mis on sõlmitud 1985. aasta 15. oktoobril
Strasbourg’is.
Paragrahv 2. Eesti Vabariik kohustub järgima harta kõiki
artikleid tema jurisdiktsioonile alluval territooriumil.
Riigikogu esimees Ülo NUGIS
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
Mitteametlik tõlge
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta
Sõlmitud 15. oktoobril 1985. a.
SISSEJUHATUS
Allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid,
arvestades, et Euroopa Nõukogu eesmärk on liikmesriikide
suurema ühtsuse saavutamine, kaitsmaks ja viimaks ellu nende
ühiseks pärandiks olevaid ideaale ja põhimõtteid,
arvestades, et üks moodus selle eesmärgi saavutamiseks on
administratiivvaldkonda kuuluvad lepped,
arvestades, et kohalik omavalitsus on üks demokraatliku
valitsemisviisi põhilisi alustugesid,
arvestades, et kodanike õigus osaleda ühiskonnaelus on üks
demokraatlikke põhimõtteid, mida jagavad kõik Euroopa Nõukogu
liikmesriigid,
olles veendunud, et just kohalikul tasandil saab seda
õigust kõige otsesemalt kasutada,
olles veendunud, et tõelise vastutusega töötavate kohalike
omavalitsusasutuste olemasolu saab tagada efektiivse ja
kodanikule lähedalseisva juhtimisega,
teades, et kohalike omavalitsuste kaitse ja tugevdamine
erinevates Euroopa riikides annab olulise panuse demokraatiale
ja võimu detsentraliseerimise põhimõtetele tugineva Euroopa
ülesehitamisele,
kinnitades, et selleks on tarvis demokraatlikult
moodustatud otsusi langetavatele organitele tuginevaid kohalikke
omavalitsusasutusi, millel on oma kohustuste, nende kohustuste
täitmiseks vajalike vahendite ja viiside ning tarvilike
rahaliste vahendite suhtes ulatuslik autonoomia,
on kokku leppinud alljärgnevas:
Artikkel 1
Lepingupooled kohustuvad järgima järgmisi artikleid
käesoleva harta 12. artiklis ettenähtud viisil ja ulatuses.
I osa
Artikkel 2.Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslik ja õiguslik
alus
Kohaliku omavalitsuse põhimõtet tunnustatakse riigisiseses
seadusandluses ning seal, kus võimalik, põhiseaduses.
Artikkel 3.Kohaliku omavalitsuse mõiste
1. Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite
õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides
korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse
kuuluvast ühiskonnaelust.
2. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel
valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või
esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla
talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel
mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada
referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need
on seadusega lubatud.
Artikkel 4.Kohaliku omavalitsuse võimupiirid
1. Kohalike võimuorganite põhivolitused ja -kohustused
määratakse kindlaks põhiseaduse või seadusandlusega. See
tingimus ei välista aga kohalikele võimuorganitele erivolituste
ja -kohustuste omistamist vastavuses seadusandlusega.
2. Kohalikel võimuorganitel on täielik vabadus seadusega
lubatud piires rakendada oma initsiatiivi igas valdkonnas, mis
ei jää väljapoole nende pädevust ega ole määratud täitmiseks
mõnele teisele võimuorganile.
3. Riigi kohustusi täidavad üldjuhul eelistavalt kodanikule
kõige lähemal seisvad võimuorganid. Kohustuste määramisel mõnele
teisele võimuorganile peaks kaaluma ülesande ulatust ja iseloomu
ning efektiivsuse ja majanduslikkuse nõudeid.
4. Kohalikele võimuorganitele omistatud volitused on
tavaliselt täieulatuslikud ja eksklusiivsed. Ükski teine kesk-
või piirkondlik võimuorgan ei tohi neid kahjustada ega piirata,
välja arvatud seadusega ettenähtud korras.
5. Kui kesk- või piirkondlik võimuorgan delegeerib
volitused kohalikule omavalitsusasutusele, peab viimasel olema
õigus võimaluse piires kohandada nende rakendamine kohalikele
oludele.
6. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja
sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste
planeerimise ja otsustamise osas niipalju kui võimalik.
Artikkel 5.Kohalike omavalitsuste võimupiiride kaitse
Muudatusi kohalike omavalitsuste võimupiirides ei tehta
kõnealuse kohaliku kogukonnaga eelnevalt nõu pidamata. Kus
seadus lubab, võib seda teha rahvahääletuse teel.
Artikkel 6.Kohalike võimuorganite ülesannete täitmiseks
sobivad haldusstruktuurid ja vahendid
1. Kui see ei kahjusta üldisemaid seadusandlusega
sätestatud tingimusi, võivad kohalikud võimuorganid oma
sisemised juhtimisstruktuurid ise kindlaks määrata, et kohandada
need kohalikele vajadustele ning tagada efektiivne juhtimine.
2. Kohalike omavalitsuste töötajate töötingimused peavad
olema tasemel, mis võimaldab palgata kõrge kvalifikatsiooniga
personali isikuomaduste ja kompetentsuse alusel. Selleks tuleb
tagada piisavad väljaõppevõimalused, palk ja ametialase
edutamise väljavaated.
Artikkel 7.Tingimused kohaliku tasandi kohustuste
täitmiseks
1. Valitud kohalike esindajate töötingimused peavad
võimaldama neil vabalt oma funktsioone täita.
2. Töötingimused peavad võimaldama kõnealuste töökohustuste
täitmisel tekkinud kulutuste õiglase rahalise kompenseerimise
ning seal, kus kohane, kaotatud töötasu kompenseerimise või
tasumise tehtud töö eest ja vastava sotsiaalkaitse.
3. Funktsioonid ja tegevus, mida peetakse kokkusobimatuks
valitava kohaliku asutuse tööga, määratakse kindlaks
seadusandluse või põhiliste õigusprintsiipidega.
Artikkel 8.Administratiivkontroll kohalike võimuorganite
tegevuse üle
1. Administratiivkontrolli kohalike võimuorganite tegevuse
üle võib teostada vaid põhiseaduses või seadusandluses
ettenähtud juhtudel ja korras.
2. Üldjuhul on mis tahes kohalike võimuorganite suhtes
teostatava administratiivkontrolli eesmärk tagada vaid nende
tegevuse vastavus seaduste ja konstitutsiooniliste põhimõtetega.
Administratiivkontrolli võivad teostada ka kõrgemalseisvad
võimuorganid, selleks et kiirendada kohalikele võimuorganitele
delegeeritud ülesannete täitmist.
3. Administratiivkontrolli kohalike võimuorganite üle
teostatakse viisil, mis tagab, et kontrollorgani sekkumise
ulatus oleks tasakaalus kaitstavate huvide tähtsusega.
Artikkel 9.Kohalike võimuorganite rahalised vahendid
1. Kohalikel võimuorganitel on riikliku majanduspoliitika
raames õigus piisavatele rahalistele vahenditele, mida nad
võivad oma volituste piires vabalt kasutada.
2. Kohalike võimuorganite rahalised vahendid on vastavuses
neile põhiseaduse ja seadusandlusega seatud kohustustega.
3. Vähemalt osa kohalike võimuorganite rahalistest
vahenditest tuleb kohalikest maksudest ja koormistest, mille
suuruse nad võivad seadusega lubatud piires ise määrata.
4. Rahandussüsteem, millel tuginevad kohalike võimuorganite
rahalised vahendid, peab olema piisavalt mitmekülgne ja
paindlik, et pidada sammu neile pandud ülesannete täitmiseks
tarvilike kulutuste tegeliku muutumisega.
5. Väiksemate rahaliste vahenditega kohalike võimuorganite
kaitseks on vajalik rakendada rahalise ühtlustamise mehhanisme
või analoogilisi meetmeid, et tasandada potentsiaalsete
finantsallikate ja kulutuste ebaühtlast jagunemist. Need
mehhanismid või meetmed ei kahanda kohalike võimuorganite
otsustamisvõimet oma volituste piires.
6. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse, kuidas
ümberjaotatavad rahalised vahendid neile eraldada.
7. Kui võimalik, ei seostata kohalikele võimuorganitele
eraldatavaid toetusi konkreetsete projektide finantseerimisega.
Toetuste saamine ei võta kohalikult võimuorganilt ära tema
põhivabadust tegutseda oma jurisdiktsiooni piires omal
äranägemisel.
8. Laenu võtmiseks kapitali investeerimise otstarbel on
kohalikel võimuorganitel juurdepääs riiklikule kapitaliturule
seadusega lubatud piires.
Artikkel 10. Kohalike võimuorganite õigus moodustada
ühendusi
1. Kohalikel võimuorganitel on õigus oma volituste
täitmiseks teha koostööd ning moodustada seadusega lubatud
piires ühendusi teiste kohalike võimuorganitega ühiseid eesmärke
kandvate ülesannete täitmiseks.
2. Kõik liikmesriigid tunnustavad kohalike võimuorganite
õigust kuuluda ühiste huvide kaitsmiseks ja edendamiseks
moodustatud ühendusse ning rahvusvahelisse kohalike
võimuorganite ühendusse.
3. Kohalikel võimuorganitel on vastavalt seadusega lubatud
tingimustele õigus teha koostööd teiste riikide vastavate
võimuorganitega.
Artikkel 11.Kohaliku omavalitsuse õiguslik kaitse
Kohalikel võimuorganitel on õigus taotleda õiguslikku
kaitset, et kindlustada oma volituste vaba kasutamine ning
põhiseaduses või seadusandluses sätestatud kohaliku omavalitsuse
põhimõtete täitmine.
II osa
VARIA
Artikkel 12. Kohustused
1. Kõik lepinguosalised kohustuvad järgima käesoleva harta
I osa vähemalt kahtekümmet lõiget, kusjuures vähemalt kümme
neist valitakse järgnevate lõigete hulgast: artikkel 2; artikkel
3, lõiked 1 ja 2; artikkel 4, lõiked 1, 2 ja 4; artikkel 5;
artikkel 7, lõige 1; artikkel 8, lõige 2; artikkel 9, lõiked 1,
2 ja 3; artikkel 10, lõige 1; artikkel 11.
2. Iga lepinguga ühinev liikmesriik teatab Euroopa Nõukogu
peasekretärile oma ratifitseerimis- või ühinemiskirja
deponeerimisel käesoleva artikli 1. lõike sätetest lähtuvalt
valitud lõiked.
3. Iga lepinguosaline võib millal tahes hiljem teatada
peasekretärile, et ta kohustub täitma käesoleva harta mõne lõike
sätteid, mida ta seni vastavalt antud artikli 1. lõikes esitatud
tingimustele ei tunnustanud. Niisugused lepinguosalise poolt
hiljem võetud kohustused loetakse ratifitseerimis- või
ühinemiskirja lahutamatuks osaks ning need jõustuvad järgmise
kuu esimesel päeval pärast kolme kuu möödumist vastava teatise
saabumisest peasekretärile.
Artikkel 13. Võimuorganid, kellele käesolev harta laieneb
Käesolevas hartas sisalduvad kohaliku omavalitsuse
põhimõtted laienevad kõigile lepinguosalise riigi territooriumil
asuvate kohalike võimuorganite kategooriatele. Lepinguosaline
võib aga ratifitseerimis- või ühinemiskirja esitades määratleda
kohalike või piirkondlike võimuorganite kategooriad, mille
suhtes ta kavatseb käesoleva harta ulatust piirata või mida ta
tahab käesoleva harta mõjuväljast eraldada. Samuti võib
lepinguosaline käesoleva harta mõjuvälja lülitada hiljem teisi
kohalike ja piirkondlike võimuorganite kategooriaid, teatades
sellest Euroopa Nõukogu peasekretärile.
Artikkel 14. Teabe edastamine
Iga lepinguosaline edastab Euroopa Nõukogu peasekretärile
kogu olulise teabe seadusesätete ja teiste meetmete kohta, mida
ta rakendab käesoleva harta tingimuste täitmiseks.
III osa
Artikkel 15. Allakirjutamine, ratifitseerimine ja
jõustumine
1. Käesolev harta avatakse allakirjutamiseks Euroopa
Nõukogu liikmesriikidele. See ratifitseeritakse, kiidetakse
heaks või sellega ühinetakse. Ratifitseerimis- või
ühinemiskirjad deponeeritakse Euroopa Nõukogu peasekretäri
juures.
2. Käesolev harta jõustub järgmise kuu esimesel päeval
kolme kuu möödumisel päevast, mil neli Euroopa Nõukogu
liikmesriiki on väljendanud oma nõusolekut järgida käesolevat
hartat vastavuses eelmises lõikes esitatud tingimustega.
3. Igale järgnevale liikmesriigile, kes teatab käesoleva
harta järgimise nõusolekust, jõustub see järgmise kuu esimesel
päeval pärast kolme kuu möödumist ratifitseerimis- või
ühinemiskirja deponeerimisest.
Artikkel 16. Territoriaalsuse eritingimus
1. Iga liikmesriik võib allakirjutamisel või
ratifitseerimis- või ühinemiskirja deponeerimisel määratleda
territooriumi või territooriumid, millele käesolev harta
laieneb.
2. Iga liikmesriik võib hiljem igal ajal Euroopa Nõukogu
peasekretärile esitatud avaldusega laiendada käesoleva harta
ulatust igale avalduses määratletud territooriumile. Käesolev
harta jõustub sellise territooriumi suhtes järgmise kuu esimesel
päeval pärast kolme kuu möödumist nimetatud avalduse saabumisest
peasekretärile.
3. Kahe eelmise lõike sätete alusel esitatud avalduse võib
nimetatud avalduses esitatud territooriumi suhtes tagasi võtta
peasekretärile lähetatud teatisega. Tagasivõtmine jõustub
järgmise kuu esimesel päeval pärast kuue kuu möödumist vastava
teatise saabumisest peasekretärile.
Artikkel 17. Tühistamine
1. Iga lepinguosaline riik võib käesoleva harta
tunnustamisest loobuda viie aasta möödumisel päevast, mil harta
tema suhtes jõustus. Sellest teatatakse Euroopa Nõukogu
peasekretärile kuus kuud ette. Selline denonsseerimine ei
mõjuta harta kehtivust teiste lepinguosaliste suhtes sel
tingimusel, et lepinguosalisi on alati vähemalt neli.
2. Iga lepinguosaline riik võib kooskõlas eelmises lõikes
fikseeritud sätetega denonsseerida käesoleva harta I osa iga
lõike, mida ta on tunnustanud sel tingimusel, et ta jätkab 12.
artikli 1. lõikes nõutud arvu ja tüüpi sätete järgimist.
Käesolev harta loetakse denonsseerituks selle lepinguosalise
suhtes, kes pärast mõne lõike täitmisest loobumist ei vasta enam
12. artikli 1. lõikes esitatud nõuetele.
Artikkel 18. Teatised
Euroopa Nõukogu peasekretär teatab Euroopa Nõukogu
liikmesriikidele:
a. igast allakirjutamisest;
b. igast ratifitseerimis- või ühinemiskirja
deponeerimisest;
c. igast käesoleva harta jõustumisest vastavalt 15.
artiklile;
d. igast teatisest, mis on saadud 12. artikli 2. ja 3.
lõikes esitatud sätete rakendamise kohta;
e. igast teatisest, mis on saadud 13. artikli sätete
rakendamise kohta;
f. igast muust käesoleva hartaga seotud aktist, teatisest
või informatsioonivahetusest.
Käesolevale hartale on alla kirjutanud vastavate
volitustega isikud.
Koostatud Strasbourg’is 15. oktoobril 1985. aastal inglise
ja prantsuse keeles ühes eksemplaris, mis deponeeritakse Euroopa
Nõukogu arhiivides, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt
autentsed. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab kõigile Euroopa
Nõukogu liikmesriikidele selle dokumendi kinnitatud koopiad.
Uudised
VE: Euroopa kohal. omaval. harta
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ratifitseerimise seadus
Riigikogu 28.09.1994 seadus
jõustumiskuupäev 31.10.1994
redaktsioon 31.10.1994-…
………………………………………………………………………………..
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ratifitseerimise seadus
Vastu võetud 28. septembril 1994. a.
Paragrahv 1. Ratifitseerida juurdelisatud Euroopa kohaliku
omavalitsuse harta, mis on sõlmitud 1985. aasta 15. oktoobril
Strasbourg’is.
Paragrahv 2. Eesti Vabariik kohustub järgima harta kõiki
artikleid tema jurisdiktsioonile alluval territooriumil.
Riigikogu esimees Ülo NUGIS
:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
Mitteametlik tõlge
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta
Sõlmitud 15. oktoobril 1985. a.
SISSEJUHATUS
Allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid,
arvestades, et Euroopa Nõukogu eesmärk on liikmesriikide
suurema ühtsuse saavutamine, kaitsmaks ja viimaks ellu nende
ühiseks pärandiks olevaid ideaale ja põhimõtteid,
arvestades, et üks moodus selle eesmärgi saavutamiseks on
administratiivvaldkonda kuuluvad lepped,
arvestades, et kohalik omavalitsus on üks demokraatliku
valitsemisviisi põhilisi alustugesid,
arvestades, et kodanike õigus osaleda ühiskonnaelus on üks
demokraatlikke põhimõtteid, mida jagavad kõik Euroopa Nõukogu
liikmesriigid,
olles veendunud, et just kohalikul tasandil saab seda
õigust kõige otsesemalt kasutada,
olles veendunud, et tõelise vastutusega töötavate kohalike
omavalitsusasutuste olemasolu saab tagada efektiivse ja
kodanikule lähedalseisva juhtimisega,
teades, et kohalike omavalitsuste kaitse ja tugevdamine
erinevates Euroopa riikides annab olulise panuse demokraatiale
ja võimu detsentraliseerimise põhimõtetele tugineva Euroopa
ülesehitamisele,
kinnitades, et selleks on tarvis demokraatlikult
moodustatud otsusi langetavatele organitele tuginevaid kohalikke
omavalitsusasutusi, millel on oma kohustuste, nende kohustuste
täitmiseks vajalike vahendite ja viiside ning tarvilike
rahaliste vahendite suhtes ulatuslik autonoomia,
on kokku leppinud alljärgnevas:
Artikkel 1
Lepingupooled kohustuvad järgima järgmisi artikleid
käesoleva harta 12. artiklis ettenähtud viisil ja ulatuses.
I osa
Artikkel 2.Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslik ja õiguslik
alus
Kohaliku omavalitsuse põhimõtet tunnustatakse riigisiseses
seadusandluses ning seal, kus võimalik, põhiseaduses.
Artikkel 3.Kohaliku omavalitsuse mõiste
1. Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite
õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides
korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse
kuuluvast ühiskonnaelust.
2. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel
valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või
esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla
talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel
mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada
referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need
on seadusega lubatud.
Artikkel 4.Kohaliku omavalitsuse võimupiirid
1. Kohalike võimuorganite põhivolitused ja -kohustused
määratakse kindlaks põhiseaduse või seadusandlusega. See
tingimus ei välista aga kohalikele võimuorganitele erivolituste
ja -kohustuste omistamist vastavuses seadusandlusega.
2. Kohalikel võimuorganitel on täielik vabadus seadusega
lubatud piires rakendada oma initsiatiivi igas valdkonnas, mis
ei jää väljapoole nende pädevust ega ole määratud täitmiseks
mõnele teisele võimuorganile.
3. Riigi kohustusi täidavad üldjuhul eelistavalt kodanikule
kõige lähemal seisvad võimuorganid. Kohustuste määramisel mõnele
teisele võimuorganile peaks kaaluma ülesande ulatust ja iseloomu
ning efektiivsuse ja majanduslikkuse nõudeid.
4. Kohalikele võimuorganitele omistatud volitused on
tavaliselt täieulatuslikud ja eksklusiivsed. Ükski teine kesk-
või piirkondlik võimuorgan ei tohi neid kahjustada ega piirata,
välja arvatud seadusega ettenähtud korras.
5. Kui kesk- või piirkondlik võimuorgan delegeerib
volitused kohalikule omavalitsusasutusele, peab viimasel olema
õigus võimaluse piires kohandada nende rakendamine kohalikele
oludele.
6. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja
sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste
planeerimise ja otsustamise osas niipalju kui võimalik.
Artikkel 5.Kohalike omavalitsuste võimupiiride kaitse
Muudatusi kohalike omavalitsuste võimupiirides ei tehta
kõnealuse kohaliku kogukonnaga eelnevalt nõu pidamata. Kus
seadus lubab, võib seda teha rahvahääletuse teel.
Artikkel 6.Kohalike võimuorganite ülesannete täitmiseks
sobivad haldusstruktuurid ja vahendid
1. Kui see ei kahjusta üldisemaid seadusandlusega
sätestatud tingimusi, võivad kohalikud võimuorganid oma
sisemised juhtimisstruktuurid ise kindlaks määrata, et kohandada
need kohalikele vajadustele ning tagada efektiivne juhtimine.
2. Kohalike omavalitsuste töötajate töötingimused peavad
olema tasemel, mis võimaldab palgata kõrge kvalifikatsiooniga
personali isikuomaduste ja kompetentsuse alusel. Selleks tuleb
tagada piisavad väljaõppevõimalused, palk ja ametialase
edutamise väljavaated.
Artikkel 7.Tingimused kohaliku tasandi kohustuste
täitmiseks
1. Valitud kohalike esindajate töötingimused peavad
võimaldama neil vabalt oma funktsioone täita.
2. Töötingimused peavad võimaldama kõnealuste töökohustuste
täitmisel tekkinud kulutuste õiglase rahalise kompenseerimise
ning seal, kus kohane, kaotatud töötasu kompenseerimise või
tasumise tehtud töö eest ja vastava sotsiaalkaitse.
3. Funktsioonid ja tegevus, mida peetakse kokkusobimatuks
valitava kohaliku asutuse tööga, määratakse kindlaks
seadusandluse või põhiliste õigusprintsiipidega.
Artikkel 8.Administratiivkontroll kohalike võimuorganite
tegevuse üle
1. Administratiivkontrolli kohalike võimuorganite tegevuse
üle võib teostada vaid põhiseaduses või seadusandluses
ettenähtud juhtudel ja korras.
2. Üldjuhul on mis tahes kohalike võimuorganite suhtes
teostatava administratiivkontrolli eesmärk tagada vaid nende
tegevuse vastavus seaduste ja konstitutsiooniliste põhimõtetega.
Administratiivkontrolli võivad teostada ka kõrgemalseisvad
võimuorganid, selleks et kiirendada kohalikele võimuorganitele
delegeeritud ülesannete täitmist.
3. Administratiivkontrolli kohalike võimuorganite üle
teostatakse viisil, mis tagab, et kontrollorgani sekkumise
ulatus oleks tasakaalus kaitstavate huvide tähtsusega.
Artikkel 9.Kohalike võimuorganite rahalised vahendid
1. Kohalikel võimuorganitel on riikliku majanduspoliitika
raames õigus piisavatele rahalistele vahenditele, mida nad
võivad oma volituste piires vabalt kasutada.
2. Kohalike võimuorganite rahalised vahendid on vastavuses
neile põhiseaduse ja seadusandlusega seatud kohustustega.
3. Vähemalt osa kohalike võimuorganite rahalistest
vahenditest tuleb kohalikest maksudest ja koormistest, mille
suuruse nad võivad seadusega lubatud piires ise määrata.
4. Rahandussüsteem, millel tuginevad kohalike võimuorganite
rahalised vahendid, peab olema piisavalt mitmekülgne ja
paindlik, et pidada sammu neile pandud ülesannete täitmiseks
tarvilike kulutuste tegeliku muutumisega.
5. Väiksemate rahaliste vahenditega kohalike võimuorganite
kaitseks on vajalik rakendada rahalise ühtlustamise mehhanisme
või analoogilisi meetmeid, et tasandada potentsiaalsete
finantsallikate ja kulutuste ebaühtlast jagunemist. Need
mehhanismid või meetmed ei kahanda kohalike võimuorganite
otsustamisvõimet oma volituste piires.
6. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse, kuidas
ümberjaotatavad rahalised vahendid neile eraldada.
7. Kui võimalik, ei seostata kohalikele võimuorganitele
eraldatavaid toetusi konkreetsete projektide finantseerimisega.
Toetuste saamine ei võta kohalikult võimuorganilt ära tema
põhivabadust tegutseda oma jurisdiktsiooni piires omal
äranägemisel.
8. Laenu võtmiseks kapitali investeerimise otstarbel on
kohalikel võimuorganitel juurdepääs riiklikule kapitaliturule
seadusega lubatud piires.
Artikkel 10. Kohalike võimuorganite õigus moodustada
ühendusi
1. Kohalikel võimuorganitel on õigus oma volituste
täitmiseks teha koostööd ning moodustada seadusega lubatud
piires ühendusi teiste kohalike võimuorganitega ühiseid eesmärke
kandvate ülesannete täitmiseks.
2. Kõik liikmesriigid tunnustavad kohalike võimuorganite
õigust kuuluda ühiste huvide kaitsmiseks ja edendamiseks
moodustatud ühendusse ning rahvusvahelisse kohalike
võimuorganite ühendusse.
3. Kohalikel võimuorganitel on vastavalt seadusega lubatud
tingimustele õigus teha koostööd teiste riikide vastavate
võimuorganitega.
Artikkel 11.Kohaliku omavalitsuse õiguslik kaitse
Kohalikel võimuorganitel on õigus taotleda õiguslikku
kaitset, et kindlustada oma volituste vaba kasutamine ning
põhiseaduses või seadusandluses sätestatud kohaliku omavalitsuse
põhimõtete täitmine.
II osa
VARIA
Artikkel 12. Kohustused
1. Kõik lepinguosalised kohustuvad järgima käesoleva harta
I osa vähemalt kahtekümmet lõiget, kusjuures vähemalt kümme
neist valitakse järgnevate lõigete hulgast: artikkel 2; artikkel
3, lõiked 1 ja 2; artikkel 4, lõiked 1, 2 ja 4; artikkel 5;
artikkel 7, lõige 1; artikkel 8, lõige 2; artikkel 9, lõiked 1,
2 ja 3; artikkel 10, lõige 1; artikkel 11.
2. Iga lepinguga ühinev liikmesriik teatab Euroopa Nõukogu
peasekretärile oma ratifitseerimis- või ühinemiskirja
deponeerimisel käesoleva artikli 1. lõike sätetest lähtuvalt
valitud lõiked.
3. Iga lepinguosaline võib millal tahes hiljem teatada
peasekretärile, et ta kohustub täitma käesoleva harta mõne lõike
sätteid, mida ta seni vastavalt antud artikli 1. lõikes esitatud
tingimustele ei tunnustanud. Niisugused lepinguosalise poolt
hiljem võetud kohustused loetakse ratifitseerimis- või
ühinemiskirja lahutamatuks osaks ning need jõustuvad järgmise
kuu esimesel päeval pärast kolme kuu möödumist vastava teatise
saabumisest peasekretärile.
Artikkel 13. Võimuorganid, kellele käesolev harta laieneb
Käesolevas hartas sisalduvad kohaliku omavalitsuse
põhimõtted laienevad kõigile lepinguosalise riigi territooriumil
asuvate kohalike võimuorganite kategooriatele. Lepinguosaline
võib aga ratifitseerimis- või ühinemiskirja esitades määratleda
kohalike või piirkondlike võimuorganite kategooriad, mille
suhtes ta kavatseb käesoleva harta ulatust piirata või mida ta
tahab käesoleva harta mõjuväljast eraldada. Samuti võib
lepinguosaline käesoleva harta mõjuvälja lülitada hiljem teisi
kohalike ja piirkondlike võimuorganite kategooriaid, teatades
sellest Euroopa Nõukogu peasekretärile.
Artikkel 14. Teabe edastamine
Iga lepinguosaline edastab Euroopa Nõukogu peasekretärile
kogu olulise teabe seadusesätete ja teiste meetmete kohta, mida
ta rakendab käesoleva harta tingimuste täitmiseks.
III osa
Artikkel 15. Allakirjutamine, ratifitseerimine ja
jõustumine
1. Käesolev harta avatakse allakirjutamiseks Euroopa
Nõukogu liikmesriikidele. See ratifitseeritakse, kiidetakse
heaks või sellega ühinetakse. Ratifitseerimis- või
ühinemiskirjad deponeeritakse Euroopa Nõukogu peasekretäri
juures.
2. Käesolev harta jõustub järgmise kuu esimesel päeval
kolme kuu möödumisel päevast, mil neli Euroopa Nõukogu
liikmesriiki on väljendanud oma nõusolekut järgida käesolevat
hartat vastavuses eelmises lõikes esitatud tingimustega.
3. Igale järgnevale liikmesriigile, kes teatab käesoleva
harta järgimise nõusolekust, jõustub see järgmise kuu esimesel
päeval pärast kolme kuu möödumist ratifitseerimis- või
ühinemiskirja deponeerimisest.
Artikkel 16. Territoriaalsuse eritingimus
1. Iga liikmesriik võib allakirjutamisel või
ratifitseerimis- või ühinemiskirja deponeerimisel määratleda
territooriumi või territooriumid, millele käesolev harta
laieneb.
2. Iga liikmesriik võib hiljem igal ajal Euroopa Nõukogu
peasekretärile esitatud avaldusega laiendada käesoleva harta
ulatust igale avalduses määratletud territooriumile. Käesolev
harta jõustub sellise territooriumi suhtes järgmise kuu esimesel
päeval pärast kolme kuu möödumist nimetatud avalduse saabumisest
peasekretärile.
3. Kahe eelmise lõike sätete alusel esitatud avalduse võib
nimetatud avalduses esitatud territooriumi suhtes tagasi võtta
peasekretärile lähetatud teatisega. Tagasivõtmine jõustub
järgmise kuu esimesel päeval pärast kuue kuu möödumist vastava
teatise saabumisest peasekretärile.
Artikkel 17. Tühistamine
1. Iga lepinguosaline riik võib käesoleva harta
tunnustamisest loobuda viie aasta möödumisel päevast, mil harta
tema suhtes jõustus. Sellest teatatakse Euroopa Nõukogu
peasekretärile kuus kuud ette. Selline denonsseerimine ei
mõjuta harta kehtivust teiste lepinguosaliste suhtes sel
tingimusel, et lepinguosalisi on alati vähemalt neli.
2. Iga lepinguosaline riik võib kooskõlas eelmises lõikes
fikseeritud sätetega denonsseerida käesoleva harta I osa iga
lõike, mida ta on tunnustanud sel tingimusel, et ta jätkab 12.
artikli 1. lõikes nõutud arvu ja tüüpi sätete järgimist.
Käesolev harta loetakse denonsseerituks selle lepinguosalise
suhtes, kes pärast mõne lõike täitmisest loobumist ei vasta enam
12. artikli 1. lõikes esitatud nõuetele.
Artikkel 18. Teatised
Euroopa Nõukogu peasekretär teatab Euroopa Nõukogu
liikmesriikidele:
a. igast allakirjutamisest;
b. igast ratifitseerimis- või ühinemiskirja
deponeerimisest;
c. igast käesoleva harta jõustumisest vastavalt 15.
artiklile;
d. igast teatisest, mis on saadud 12. artikli 2. ja 3.
lõikes esitatud sätete rakendamise kohta;
e. igast teatisest, mis on saadud 13. artikli sätete
rakendamise kohta;
f. igast muust käesoleva hartaga seotud aktist, teatisest
või informatsioonivahetusest.
Käesolevale hartale on alla kirjutanud vastavate
volitustega isikud.
Koostatud Strasbourg’is 15. oktoobril 1985. aastal inglise
ja prantsuse keeles ühes eksemplaris, mis deponeeritakse Euroopa
Nõukogu arhiivides, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt
autentsed. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab kõigile Euroopa
Nõukogu liikmesriikidele selle dokumendi kinnitatud koopiad.