Jüri Estam: palusin end ise vahistada
Kirsti Vainküla
OOTAB POLITSEIAUTOT: Mahalöödud pilguga Jüri Estam ootab politseiautot, mis ta jaoskonda viiks. Erariides politseinikul on käes kägardunud lipp, mille Estam oli paari päeva eest ostnud.
Teet Malsroos
Laupäeval Eesti lipuga pronksmehe juurde minna tahtnud endine USA armee eriüksuslane Jüri Estam tunnistab, et ettepaneku end vahistada tegi ta politseinikule ise. «Selgub, et Eestis on tsoone, kus ei tohi lipuga käia,» ütleb Estam.
«Muud kavatsust ei olnud, kui et lähen ja võtan osa piknikust. Sisehääl ütles, et vaja valitsust natuke kombata, kuidas ta käitub,» püüab Estam selgitada, miks ta laupäeval, rahvuslipp seljakotis, pronkssõduri juurde piknikule läks.
«Viige mind minema!»
«Keegi ei saa mind kohustada jääda koju päeval, kui saab Eesti lipuga välja tulla. Ja kui Kalev Rebane kutsub rahvast Eesti lippudega kokku ja tahab näidata, et eestlased elavad siin, mis selles halba on?» ei mõista Estam nende pahameelt, kes teda provokaatoriks tembeldavad. Ta ei salga, et valmistus piknikuks usinalt. Kuna ta enda sinimustvalget lippu üles ei leidnud, läks ta lipuvabrikusse ja ostis uue puuvillase rahvuslipu. Maksis umbes 250 krooni.
«Ma tahtsin jalutada Aljoša juurde – jah, see oli imelik, minna okupantsõduri juurde Eesti lipuga –, kuid kuna jutt oli suurest kogunemisest, ma läksin,» ütleb Estam. Kui ta politseilindini oli jõudnud, sai talle kohe selgeks, et kilelint teda ei hoia. Ta teavitas oma tundmusest kohe ka politseid: «Ärme raiskame aega, viige mind minema, sest ma kavatsen siit lindi alt läbi minna,» ütles ta politseinikule.
«Politseinik hoiatas mind, et see on ebaseaduslik. Üritasin kord või kaks läbi lipsata, ta seisis mulle ette, pani käed mu kehale. Ja ma palusin end vahistada, et lähme, palun, jaoskonda ja teeme selle asja ära,» räägib Estam politseile tehtud ettepanekust. Mundrikandja kutsus ekipaaži ja Estam jäi ootele.
«Aga seal läks munemiseks, mis mind üllatas, et nii aeglaselt nii kriitilises olukorras tegutsetakse, ja siis ma mõtlesin, et nüüd on õige aeg ka lipp välja võtta,» räägib Estam. «Seal aga tsiviilriides politseinik krabas lipust kinni ja hakkas mu käest seda välja sikutama. Ta tegi valesti, ja nii me sikutasime seda edasi-tagasi oma 30 sekundit. Ja oligi kogu lugu. Lõpuks loovutasin lipu, ei tohi inetult lipuga ümber käia,» selgitab ta.
Estam viidi Kesklinna politseijaoskonda ja pandi arestikambrisse. «Pidin taskud tühjendama, akende ees oli trellid ja me ajasime seal politseiga rahvuslikku juttu. Mõnel politseinikul oli minu ees piinlik, mõni oli pahane, et peab nädalalõpul oma pere juurest ära tulema,» vahendab Estam. Talle koostati väärteoprotokoll. Veel eile Estam ei teadnud, kas ta esitab vastulause. Aega selleks on 15 päeva. «Nemad näevad seadusliku korra eiramist, mina näen, et Eestis on tsoone, kus ei tohi lipuga käia,» ütleb Estam. «Küsimus polnud soovis politseid eirata – mul on politseist pigem kahju, nemad on pandud piinlikku olukorda, neid tehakse peksupoisteks ja patuoinasteks –, ma tahtsin näidata, et Eestis on kohti, kuhu ei tohi minna sinimustvalge lipukesega,» selgitab Estam tagantjärele oma mõtteid. «Minu hea elukaaslane ütles, et Eesti pealinna südamikus on endiselt üks okupeeritud ala.»
Sõjaks läheb niikuinii
Juhtunu on Estamile toonud palju toetajaid ja helistajaid. «Üks Ameerika õppejõud ütles, et teil, eestlastel, puudub oluline kehaosa – meeste potentsi psühholoogiline atribuut. Eestlased on taltsad ja paid. Minu Eesti vabariigis pettumise aeg on ammu möödas, ma ei ole isegi mitte tige, vaid nüüd tean, et normaalsusest on asi kaugel,» räägib ta. «Ma ei talu seda. Me ignoreerime eestlaste genotsiidi ja holokausti. Mängus on palju rohkem, mängus on Moskvast või Vene saatkonnast juhitud näitemäng.»
Estam leiab, et pronkssõdur tuleb kiiresti ära viia. «Mingi provokatsioon tuleb varem või hiljem ka siis, kui kuju alles jäetaks. Asi tuleb saada valitsuse kontrolli alla.» Kui tema asi oleks olukord lahendada, võtaks ta kraana ja viiks sõduri okupatsioonimuuseumisse. «See on õige koht, kus ta oleks õiges kontekstis. Sõjaväekalmistule ei sobi, seal on Eesti vabariigi vabadussõdalaste matmispaik. Teda ei tohiks jätta Tallinna kui altarit, siis see pinge jätkub,» räägib Estam.
Peaminister toetab presidendi komisjoni
Valitsusliidu nõukogus kuulati eile ära siseministri ja justiitsministri ülevaated ning tõenäoliselt tuleb teema uuesti valitsuse tasemel arutusele. «Kõne all oli ka võimalikus sellesisulise komisjoni töös osalemine. Kui vabariigi president moodustab komisjoni, on peaminister valmis nimetama sinna valitsuse esindajad,» vahendas valitsuse meedianõunik Martin Jaško. Peaminister on seisukohal, et komisjon, kuhu kuuluksid äärmuste esindajad, annab neile võimaluse saada täiendavat tähelepanu ega ole kõige tulemuslikum viis lahenduse leidmiseks. «Asjatud lisapinged ühiskonnas ei ole vajalikud,» vahendas Jaško.
VE: Estam, Jüri – rahvuslipuga eestlane
Jüri Estam: palusin end ise vahistada
Kirsti Vainküla
Laupäeval Eesti lipuga pronksmehe juurde minna tahtnud endine USA armee eriüksuslane Jüri Estam tunnistab, et ettepaneku end vahistada tegi ta politseinikule ise. «Selgub, et Eestis on tsoone, kus ei tohi lipuga käia,» ütleb Estam.
«Muud kavatsust ei olnud, kui et lähen ja võtan osa piknikust. Sisehääl ütles, et vaja valitsust natuke kombata, kuidas ta käitub,» püüab Estam selgitada, miks ta laupäeval, rahvuslipp seljakotis, pronkssõduri juurde piknikule läks.
«Viige mind minema!»
«Keegi ei saa mind kohustada jääda koju päeval, kui saab Eesti lipuga välja tulla. Ja kui Kalev Rebane kutsub rahvast Eesti lippudega kokku ja tahab näidata, et eestlased elavad siin, mis selles halba on?» ei mõista Estam nende pahameelt, kes teda provokaatoriks tembeldavad. Ta ei salga, et valmistus piknikuks usinalt. Kuna ta enda sinimustvalget lippu üles ei leidnud, läks ta lipuvabrikusse ja ostis uue puuvillase rahvuslipu. Maksis umbes 250 krooni.
«Ma tahtsin jalutada Aljoša juurde – jah, see oli imelik, minna okupantsõduri juurde Eesti lipuga –, kuid kuna jutt oli suurest kogunemisest, ma läksin,» ütleb Estam. Kui ta politseilindini oli jõudnud, sai talle kohe selgeks, et kilelint teda ei hoia. Ta teavitas oma tundmusest kohe ka politseid: «Ärme raiskame aega, viige mind minema, sest ma kavatsen siit lindi alt läbi minna,» ütles ta politseinikule.
«Politseinik hoiatas mind, et see on ebaseaduslik. Üritasin kord või kaks läbi lipsata, ta seisis mulle ette, pani käed mu kehale. Ja ma palusin end vahistada, et lähme, palun, jaoskonda ja teeme selle asja ära,» räägib Estam politseile tehtud ettepanekust. Mundrikandja kutsus ekipaaži ja Estam jäi ootele.
«Aga seal läks munemiseks, mis mind üllatas, et nii aeglaselt nii kriitilises olukorras tegutsetakse, ja siis ma mõtlesin, et nüüd on õige aeg ka lipp välja võtta,» räägib Estam. «Seal aga tsiviilriides politseinik krabas lipust kinni ja hakkas mu käest seda välja sikutama. Ta tegi valesti, ja nii me sikutasime seda edasi-tagasi oma 30 sekundit. Ja oligi kogu lugu. Lõpuks loovutasin lipu, ei tohi inetult lipuga ümber käia,» selgitab ta.
Estam viidi Kesklinna politseijaoskonda ja pandi arestikambrisse. «Pidin taskud tühjendama, akende ees oli trellid ja me ajasime seal politseiga rahvuslikku juttu. Mõnel politseinikul oli minu ees piinlik, mõni oli pahane, et peab nädalalõpul oma pere juurest ära tulema,» vahendab Estam. Talle koostati väärteoprotokoll. Veel eile Estam ei teadnud, kas ta esitab vastulause. Aega selleks on 15 päeva. «Nemad näevad seadusliku korra eiramist, mina näen, et Eestis on tsoone, kus ei tohi lipuga käia,» ütleb Estam. «Küsimus polnud soovis politseid eirata – mul on politseist pigem kahju, nemad on pandud piinlikku olukorda, neid tehakse peksupoisteks ja patuoinasteks –, ma tahtsin näidata, et Eestis on kohti, kuhu ei tohi minna sinimustvalge lipukesega,» selgitab Estam tagantjärele oma mõtteid. «Minu hea elukaaslane ütles, et Eesti pealinna südamikus on endiselt üks okupeeritud ala.»
Sõjaks läheb niikuinii
Juhtunu on Estamile toonud palju toetajaid ja helistajaid. «Üks Ameerika õppejõud ütles, et teil, eestlastel, puudub oluline kehaosa – meeste potentsi psühholoogiline atribuut. Eestlased on taltsad ja paid. Minu Eesti vabariigis pettumise aeg on ammu möödas, ma ei ole isegi mitte tige, vaid nüüd tean, et normaalsusest on asi kaugel,» räägib ta. «Ma ei talu seda. Me ignoreerime eestlaste genotsiidi ja holokausti. Mängus on palju rohkem, mängus on Moskvast või Vene saatkonnast juhitud näitemäng.»
Estam leiab, et pronkssõdur tuleb kiiresti ära viia. «Mingi provokatsioon tuleb varem või hiljem ka siis, kui kuju alles jäetaks. Asi tuleb saada valitsuse kontrolli alla.» Kui tema asi oleks olukord lahendada, võtaks ta kraana ja viiks sõduri okupatsioonimuuseumisse. «See on õige koht, kus ta oleks õiges kontekstis. Sõjaväekalmistule ei sobi, seal on Eesti vabariigi vabadussõdalaste matmispaik. Teda ei tohiks jätta Tallinna kui altarit, siis see pinge jätkub,» räägib Estam.
Peaminister toetab presidendi komisjoni
Valitsusliidu nõukogus kuulati eile ära siseministri ja justiitsministri ülevaated ning tõenäoliselt tuleb teema uuesti valitsuse tasemel arutusele. «Kõne all oli ka võimalikus sellesisulise komisjoni töös osalemine. Kui vabariigi president moodustab komisjoni, on peaminister valmis nimetama sinna valitsuse esindajad,» vahendas valitsuse meedianõunik Martin Jaško. Peaminister on seisukohal, et komisjon, kuhu kuuluksid äärmuste esindajad, annab neile võimaluse saada täiendavat tähelepanu ega ole kõige tulemuslikum viis lahenduse leidmiseks. «Asjatud lisapinged ühiskonnas ei ole vajalikud,» vahendas Jaško.