 Anti Ronk
 Kõige suurem valmistatud kell on 7-meetrise diameetriga
Kellale saab tellida noa-, kahvli- või jalakujulisi seiereid
|
 |
|
Madis ja Mati Kohlap hoiavad püsti kellatehases valmistatud 1,8-meetrist kella. Seinal on näha Axel Mohri vabrikus valmistatud reklaam- ja kinkekellad.
Foto: Marko Mumm |
|
Ligi viis aastat tagasi tekkinud ideest on nüüdseks välja kasvanud kellatehas, mis suudab igas kuus valmistada kuni 300 kella. Eesti Esimene Kellatehas Axel Mohr OÜ varustas ka Tallinnas püstitatud Vabaduse kella mehhanismiga.
“Vabaduse kell oli meie jaoks suur väljakutse, millega saime hakkama. Loodan, et see ei jää viimaseks,” ütles kellatehase Axel Mohr juhataja Mati Kohlap.
Tehases toodetakse praegu Kohlapi sõnul kuni 300 kella kuus, sest piirdutakse vaid Eesti turuga. Kui tellimusi oleks, suudaks tehas toota igas kuus 1000–2000 kella. Neid toodetakse põhiliselt kümneliste või viiekümneliste väikepartiidena.
“Kõige raskem on kinke- ja firmakellade juures tekitada lihtsast vormist – ruudust, ringist, ovaalist või kolmnurgast – täiesti uudne lähenemine,” ütles Kohlap. Materjalidena kasutatakse metalli, klaasi, puitu ja vineeri.
Reklaamkell ettevõttele
Ettevõttele sobiva reklaamkella valmistamine algab Kohlapil firma ajaloo ja story’ga tutvumisest. Igale tellijale lähenetakse personaalselt ja tekkinud nägemus saab kõige sobivama vormi ja materjalilahenduse.
“Meid võlus see, et saime täpselt sellise kella, mida soovisime. Lasime disaineritel kella kujundada ja kellatehas viis selle ellu,” ütles Wallenium Grupi müügijuht Sparry Kivilo.
Kivilo sõnul arvestasid nad firma reklaamkella kujundamisel oma klientide – kelleks on sisekujundajad, arhitektid ja ehitajad – nõudlikku maitset. Sellepärast disainiti minimalistlik kell – musta mattvärviga kaetud metallkell hõbedaste seieritega.
“See ilus ja praktiline kingitus võeti meie klientide poolt väga hästi vastu. Oleme seda kella kinkinud oma Eesti, Läti, Soome, Rootsi ja Leedu koostööpartneritele,” lisas Kivilo.
Kuigi kellatehase seintel ripuvad aastate jooksul valmistatud ja erinevalt disainitud kellad, ei saa soovijad endale iga kella osta. “Me peame kinni reeglist, et kui ettevõte tellib endale logoga kella, siis selliseid kelli me teistele ei müü,” ütles Kohlap.
Tehas on Eestis ainuke
Enne seda, kui 1999. aastal kellatehas Axel Mohr käivitati, polnud Eestis ühtegi kellavabrikut. Enne II ilmasõda tegutses Haapsalus kellassepp August Riimaste, kes ·veitsist toodud mehhanismidest käekelli kokku pani.
Axel Mohri kellavabrik kasutab Saksamaal toodetud Junghansi kellamehhanisme. Olenevalt tellimuse suurusest valmivad kellad 2-3 nädala jooksul.
“Meie eesmärk ei ole valmistada kelli suurte partiidena. Võtame vastu tellimuse ka ainult ühe kella tegemiseks. Täidame turul reklaami- ja kingituskellade segmenti,” ütles Kohlap.
Tehases valmistatud kella hind sõltub paljudest tingimustest. Hind oleneb kella suurusest, osutite ja sihverplaadi valmistamiseks kasutatud materjalidest ja ilmastikukindlusest. Kuni poolemeetrise sihverplaadiga seinakellade hinnad jäävad 250–800 krooni vahele.
Kohlapi jutu järgi on tellitud ka eriliselt kujundatud seieritega kelli. Valmistatud on inimese jala, noa- ja kahvlikujulisi osuteid. Eriti keerulise osuti tegemine võib teinekord maksta sama palju kui mõni valmis kell.
Tehases valmistatud kellade suuruseskaala on väga lai – algab see viiesentimeetrisest sihverplaadist ja lõpeb spetsiaalselt meelelahutusmessile Fun Fair 2003 valmistatud seitsmemeetrise kellaga. See kell on Kohlapi sõnul nii Baltimail kui ka Põhjamaades suurim. Pidevalt töös olevatest kelladest on suurim kolmemeetrise diameetriga ja paikneb Saku gümnaasiumi seinal.
Igale Eesti linnale oma kell
“Nii Põhjamaade kui ka Skandinaavia linnapildis on kellad olulised asjad. See on nagu visuaalne pidepunk, kui jalutada ühe kella juurest järgmise juurde. Kell on kogu aeg silma all,” rääkis Kohlap kella rollist linnapildis.
Kellavabriku juhi sõnul ongi üks tehase võimalikke arengusuundi valmistada kõigile Eesti linnadele oma kell. Kuna iga linn on omanäoline ja sarnaseid kelli ei saa eri linnades kasutada, on see pika vinnaga projekt.
“On ju selge, et kell, mis sobib Tallinna, ei sobi Võrru. Kui aga keegi valmistab igale Eesti linnale omanäolise kella, võib ta seda julgelt pidada oma elutööks. See oleks suurepärane,” ütles Kohlap.
|
Uudised
VE: esimene kellatehas
Eesti kellatehases valmib 300 kella kuus
(07.01.2004)
Foto: Marko Mumm
Ligi viis aastat tagasi tekkinud ideest on nüüdseks välja kasvanud kellatehas, mis suudab igas kuus valmistada kuni 300 kella. Eesti Esimene Kellatehas Axel Mohr OÜ varustas ka Tallinnas püstitatud Vabaduse kella mehhanismiga.
“Vabaduse kell oli meie jaoks suur väljakutse, millega saime hakkama. Loodan, et see ei jää viimaseks,” ütles kellatehase Axel Mohr juhataja Mati Kohlap.
Tehases toodetakse praegu Kohlapi sõnul kuni 300 kella kuus, sest piirdutakse vaid Eesti turuga. Kui tellimusi oleks, suudaks tehas toota igas kuus 1000–2000 kella. Neid toodetakse põhiliselt kümneliste või viiekümneliste väikepartiidena.
“Kõige raskem on kinke- ja firmakellade juures tekitada lihtsast vormist – ruudust, ringist, ovaalist või kolmnurgast – täiesti uudne lähenemine,” ütles Kohlap. Materjalidena kasutatakse metalli, klaasi, puitu ja vineeri.
Reklaamkell ettevõttele
Ettevõttele sobiva reklaamkella valmistamine algab Kohlapil firma ajaloo ja story’ga tutvumisest. Igale tellijale lähenetakse personaalselt ja tekkinud nägemus saab kõige sobivama vormi ja materjalilahenduse.
“Meid võlus see, et saime täpselt sellise kella, mida soovisime. Lasime disaineritel kella kujundada ja kellatehas viis selle ellu,” ütles Wallenium Grupi müügijuht Sparry Kivilo.
Kivilo sõnul arvestasid nad firma reklaamkella kujundamisel oma klientide – kelleks on sisekujundajad, arhitektid ja ehitajad – nõudlikku maitset. Sellepärast disainiti minimalistlik kell – musta mattvärviga kaetud metallkell hõbedaste seieritega.
“See ilus ja praktiline kingitus võeti meie klientide poolt väga hästi vastu. Oleme seda kella kinkinud oma Eesti, Läti, Soome, Rootsi ja Leedu koostööpartneritele,” lisas Kivilo.
Kuigi kellatehase seintel ripuvad aastate jooksul valmistatud ja erinevalt disainitud kellad, ei saa soovijad endale iga kella osta. “Me peame kinni reeglist, et kui ettevõte tellib endale logoga kella, siis selliseid kelli me teistele ei müü,” ütles Kohlap.
Tehas on Eestis ainuke
Enne seda, kui 1999. aastal kellatehas Axel Mohr käivitati, polnud Eestis ühtegi kellavabrikut. Enne II ilmasõda tegutses Haapsalus kellassepp August Riimaste, kes ·veitsist toodud mehhanismidest käekelli kokku pani.
Axel Mohri kellavabrik kasutab Saksamaal toodetud Junghansi kellamehhanisme. Olenevalt tellimuse suurusest valmivad kellad 2-3 nädala jooksul.
“Meie eesmärk ei ole valmistada kelli suurte partiidena. Võtame vastu tellimuse ka ainult ühe kella tegemiseks. Täidame turul reklaami- ja kingituskellade segmenti,” ütles Kohlap.
Tehases valmistatud kella hind sõltub paljudest tingimustest. Hind oleneb kella suurusest, osutite ja sihverplaadi valmistamiseks kasutatud materjalidest ja ilmastikukindlusest. Kuni poolemeetrise sihverplaadiga seinakellade hinnad jäävad 250–800 krooni vahele.
Kohlapi jutu järgi on tellitud ka eriliselt kujundatud seieritega kelli. Valmistatud on inimese jala, noa- ja kahvlikujulisi osuteid. Eriti keerulise osuti tegemine võib teinekord maksta sama palju kui mõni valmis kell.
Tehases valmistatud kellade suuruseskaala on väga lai – algab see viiesentimeetrisest sihverplaadist ja lõpeb spetsiaalselt meelelahutusmessile Fun Fair 2003 valmistatud seitsmemeetrise kellaga. See kell on Kohlapi sõnul nii Baltimail kui ka Põhjamaades suurim. Pidevalt töös olevatest kelladest on suurim kolmemeetrise diameetriga ja paikneb Saku gümnaasiumi seinal.
Igale Eesti linnale oma kell
“Nii Põhjamaade kui ka Skandinaavia linnapildis on kellad olulised asjad. See on nagu visuaalne pidepunk, kui jalutada ühe kella juurest järgmise juurde. Kell on kogu aeg silma all,” rääkis Kohlap kella rollist linnapildis.
Kellavabriku juhi sõnul ongi üks tehase võimalikke arengusuundi valmistada kõigile Eesti linnadele oma kell. Kuna iga linn on omanäoline ja sarnaseid kelli ei saa eri linnades kasutada, on see pika vinnaga projekt.
“On ju selge, et kell, mis sobib Tallinna, ei sobi Võrru. Kui aga keegi valmistab igale Eesti linnale omanäolise kella, võib ta seda julgelt pidada oma elutööks. See oleks suurepärane,” ütles Kohlap.