VE: erakõrgkoolid

 Eraülikoolidele plaanitakse kehtestada 10 miljoni kroonise omakapitali nõue

 Ministeeriumi hinnangul jäävad ellu ainult EBS, Audentes ja Nord

Jüri Martini sõnul saaks Euroülikool 10 miljoni nõudega hakkama, kuid kavandatavat muudatust pidas ta absurdseks. “Kaasame investoreid või sponsorraha, samas ei saa päris välistada ka kooli sulgemist,” ütles ta. Foto: Priit Simson

Haridus- ja teadusministeeriumis on ettevalmistamisel ülikooliharidust puudutavate seaduste muudatus, mis sätestab eraülikoolidele 10 miljoni kroonise ja erarakenduskõrgkoolidele 6 miljoni kroonise omakapitali nõude.

Ministeeriumis kerkis küsimus päevakorrale seoses Concordia ülikooli probleemidega. “Soovime turu korrastumist, kus ellu jääksid vaid tugevamad koolid EBS, Audentes ja Nord,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi järelevalve osakonna inspektor Eiko Keeman.

Tema sõnul on praegu turul, kus ligi 50 õppeasustust kõrgharidust pakuvad, regulatsioon nõrk. Õpilastel puudub garantii kooli püsimise suhtes.

Omakapitali nõue 10 miljonit krooni on tema sõnul piisavalt suur, et kooli probleemide korral üliõpilaste nõudeid tagada. Concordia omakapital oli tema sõnul 40 000 krooni ning käive kolm miljonit. “40 000 ei taga kuidagi kolme miljoni ulatuses nõudeid.”

Millal seadusemuudatus võidakse vastu võtta ning kui paljusid erakoole see mõjutama hakkab, Keeman öelda ei osanud. Ministeeriumil puudub ülevaade erakoolide reservidest, mida hoitakse probleemide lahendamiseks.
Audentese juhatuse esimehe Aare Kilbi sõnul on ülikooliseaduse muudatused teretulnud. “Regulatsioone on vaja, et majanduslikult nõrgal järjel koolid ei saaks usaldust pakkuda,” ütles ta. 2005. aastaks peavad eraülikoolid tema sõnul vastama ülikooli tunnustele, mis eeldab doktoriõpet kahel suunal, mis omakorda eeldab 3000 tudengit. See nõue teeb veelgi tõenäolisemaks vaid paari-kolme eraülikooli säilimise.

Rakendusklike erakõrgkoolide reeglid on Kilbi sõnul liberaalsemad. Eesti tuntumad rakenduslikud kõrgkoolid on I Studium, Eesti-Ameerika Ärikolledž ja Eesti Infotehnoloogia Kolledž.

Euroülikooli haldava Euroinfo ühingu juhatuse liige Jüri Martin ei pidanud omakapitali miinimumnõude sisseviimist mõistlikuks.

Martin pidas taunimisväärseks, et nõue on päevakorral seoses Concordiaga, kus ei osatud asju ajada.

“Vigurite tõttu on kokku kukkunud maailmanimega energeetikafirma Enron ning kukuvad ka rahvusvahelised pensionifondid. Keegi ei saanud midagi garanteerida, samamoodi ei garanteeri ka omakapitali nõue midagi,” ütles ta.

Peale selle, et plaanitav muudatus ei välista riski, on Martini sõnul tegemist ka tühjalt seisva rahaga.
Martin ei välistanud seadusemuudatusest tulenevalt õppemaksu tõusu eraülikoolides ning õppekvaliteedi langust. Euroülikool saab tema sõnul siiski igasuguste nõuete täitmisega hakkama ning seda mitte ilmtingimata õppemaksu tõusu arvel.

Rakendusliku kõrgkooli I Studium juhatuse esinaise Tiina Kulleri sõnul on muudatus halb, kuid kool saaks selle täitmisega hakkama. I Studiumit haldaval mittetulundusühingul on juba praegu olemas riskifond probleemide ennetamiseks, mille maht ulatub miljonitesse kroonidesse.

Jõupoliitika rakendamine erakõrgkoolide suhtes sunnib koole ühinema. Kulleri sõnul suletakse kehvad koolid niikuinii varem või hiljem.

Eesti eraülikoolides õpib kokku ligi 9000 tudengit, neist pool Audenteses ja EBS-is. Euroülikoolis õpib üle 500 tudengi. Rakenduslikest kõrgkoolidest rääkides õpib näiteks I Studiumis 500 tudengit.

Justiitsministeerium pole muudatusega nõus

Justiitsministeerium pole nõus haridus- ja teadusministeeriumi plaaniga erakoolidele omakapitali miinimum-nõue kehtestada, sest ei pea seda antud kujul võimalikuks.

Justiitsministeeriumi hinnangul on juriidilisele isikule omakapitali miinimumnõude kehtestamine Eesti seadusandluses tundmatu. Samuti ei näe erakooliseadus ette kindlat juriidilist vormi, mille all ülikoolid peaksid tegutsema. Erakoole haldavad nii aktsiaseltsid, osaühingud kui ka mittetulundusühingud ning ühesuguste nõuete rakendamine neile kõigile on küsitav.