 Seadus keelab erakondadel ettevõtete annetusi vastu võtta
Opositsioonipoliitikud hoiatavad hiiliva diktatuuri eest
|
 |
|
Enne jõulupuhkusele minekut kiitis riigikogu heaks erakonnaseaduse parandused, mis teenivad suurparteide huve. Poliitika-aastast üles jäänud pingeid aitas leevendada saadikutel külas käinud jõuluvana, kes rääkis Hannes Võrno häälega. Pildil on ta koos spiiker Ene Ergmaga.
Foto: Marko Mumm |
|
Res Publica eestvedamisel keelustasid parlamendi suuremad fraktsioonid eile täielikult äri-ühingute annetused erakondadele, välistades nii Res Publica suguse uue erakonna tuleku Eesti poliitikasse.
Erakonnaseaduse muutmise osas leidsid võimuparteid ühise keele Keskerakonnaga, kellele riigieelarve jagab tuleval aastal nelja peale kokku üle 52 miljoni krooni.
Välistab uute tuleku
Vastasleeri jäänud Isamaaliidu ja Mõõdukate väitel ohustab riigikogu selle aasta viimane otsus Eesti demokraatia arengut, mis võib viia kõva käe poliitikani. “Eesmärgiks on panna riigi raha teenima erakonda ning vältida poliitiliste konkurentide teket,” ütles isamaaliitlane Andres Herkel. “Kaasaegne diktatuur ei tule mustas ega pruunis univormis, ta jõuab meieni televisiooni, meelelahutuse ja populismi kaudu, mis lollitab rahvast.
Äraostmatute diktatuur tuleb mesijuttu puhudes koos erakonnaseadusega.”
Uus rahastamisskeem seab Herkeli sõnul äärmiselt ebavõrdsesse seisu uustulnukad ja valimiskünnise taha jäänud erakonnad. Samas pole koalitsioon nõus kehtestama reklaamipiiranguid valimiskampaaniatele.
Mõõduka Eiki Nestori väitel on tegu tõsise sammuga selles suunas, et Eestisse jääks kaks-kolm riigieelarvelist parteid ehk riigiparteid. “See seadus on ebademokraatlik ja vapslik. Ja kui jääbki kaks parteid, siis need, kes tänast punast jõuluvärvi vajutavad, on demokraadid,” lausus Nestor.
Võimuliit kiidab
Põhiseaduskomisjoni esimehe Urmas Reinsalu kinnitusel on tegu demokraatliku sammuga, mis kriminaliseerib sundparteistamise. Alates 2005. aastast pole eelarvelised annetused tema sõnul enam Toompea-kesksed, vaid lähevad pooles mahus kohalikel valimistel rohkem hääli saanud erakondadele. Reinsalu nimetas jaanuarist jõustuvat parteide rahastamiskeeldu põhimõtteliseks otsuseks. “Eestis peab olema poliitiline võim rahva ja mitte raha käes,” ütles Res Publica volikogu juhtiv Reinsalu. Tema lubaduse järgi sätestatakse valimiskulude piirangud peagi valimisseadustes.
Opositsiooni hinnangul on suur oht, et edaspidi ei suudeta kontrollida firmade varjatud rahastamist, mis tõstab veelgi kampaaniate maksumust.
Eiki Nestor pidas absurdseks parteide rahaasjade kontrolli panekut riigikogu korruptsioonikomisjoni õlgadele. Tema sõnul on see kogu teema juba ette korruptsiooniks tunnistamine. “Üks grupp inimesi kontrollib iseennast,” märkis Nestor.
Erakonnaseadus toob kaasa uusi reegleid:
• kohtunikud, prokurörid ja õiguskantsler tohivad erakonda astuda 2008. aastal
• väikest riigieelarvelist toetust saavad ka väikeparteid – 2004. aastal laekub 150 000 krooni nii Ühendatud Rahvaparteile kui ka Kristlikule Rahvaparteile
• 2005. aastast hakkavad riigikassast raha saama ka kohalikel valimistel edukad olnud erakonnad
• inimese erakonda astumise sunni eest saab karistada kuni üheaastase vabadusekaotusega
• erakonna rahastamise keelu rikkumise eest saab karistada kuni 25 miljoni kroonise rahatrahviga
Allikas: erakonnaseadus
|
Uudised
VE: erakonnaseadus
Uus suurpartei jääb areenile tulemata
Kai Kalamees, EPL, 19.12.2003
Foto: Marko Mumm
Res Publica eestvedamisel keelustasid parlamendi suuremad fraktsioonid eile täielikult äri-ühingute annetused erakondadele, välistades nii Res Publica suguse uue erakonna tuleku Eesti poliitikasse.
Erakonnaseaduse muutmise osas leidsid võimuparteid ühise keele Keskerakonnaga, kellele riigieelarve jagab tuleval aastal nelja peale kokku üle 52 miljoni krooni.
Välistab uute tuleku
Vastasleeri jäänud Isamaaliidu ja Mõõdukate väitel ohustab riigikogu selle aasta viimane otsus Eesti demokraatia arengut, mis võib viia kõva käe poliitikani. “Eesmärgiks on panna riigi raha teenima erakonda ning vältida poliitiliste konkurentide teket,” ütles isamaaliitlane Andres Herkel. “Kaasaegne diktatuur ei tule mustas ega pruunis univormis, ta jõuab meieni televisiooni, meelelahutuse ja populismi kaudu, mis lollitab rahvast.
Äraostmatute diktatuur tuleb mesijuttu puhudes koos erakonnaseadusega.”
Uus rahastamisskeem seab Herkeli sõnul äärmiselt ebavõrdsesse seisu uustulnukad ja valimiskünnise taha jäänud erakonnad. Samas pole koalitsioon nõus kehtestama reklaamipiiranguid valimiskampaaniatele.
Mõõduka Eiki Nestori väitel on tegu tõsise sammuga selles suunas, et Eestisse jääks kaks-kolm riigieelarvelist parteid ehk riigiparteid. “See seadus on ebademokraatlik ja vapslik. Ja kui jääbki kaks parteid, siis need, kes tänast punast jõuluvärvi vajutavad, on demokraadid,” lausus Nestor.
Võimuliit kiidab
Põhiseaduskomisjoni esimehe Urmas Reinsalu kinnitusel on tegu demokraatliku sammuga, mis kriminaliseerib sundparteistamise. Alates 2005. aastast pole eelarvelised annetused tema sõnul enam Toompea-kesksed, vaid lähevad pooles mahus kohalikel valimistel rohkem hääli saanud erakondadele. Reinsalu nimetas jaanuarist jõustuvat parteide rahastamiskeeldu põhimõtteliseks otsuseks. “Eestis peab olema poliitiline võim rahva ja mitte raha käes,” ütles Res Publica volikogu juhtiv Reinsalu. Tema lubaduse järgi sätestatakse valimiskulude piirangud peagi valimisseadustes.
Opositsiooni hinnangul on suur oht, et edaspidi ei suudeta kontrollida firmade varjatud rahastamist, mis tõstab veelgi kampaaniate maksumust.
Eiki Nestor pidas absurdseks parteide rahaasjade kontrolli panekut riigikogu korruptsioonikomisjoni õlgadele. Tema sõnul on see kogu teema juba ette korruptsiooniks tunnistamine. “Üks grupp inimesi kontrollib iseennast,” märkis Nestor.
Erakonnaseadus toob kaasa uusi reegleid:
• kohtunikud, prokurörid ja õiguskantsler tohivad erakonda astuda 2008. aastal
• väikest riigieelarvelist toetust saavad ka väikeparteid – 2004. aastal laekub 150 000 krooni nii Ühendatud Rahvaparteile kui ka Kristlikule Rahvaparteile
• 2005. aastast hakkavad riigikassast raha saama ka kohalikel valimistel edukad olnud erakonnad
• inimese erakonda astumise sunni eest saab karistada kuni üheaastase vabadusekaotusega
• erakonna rahastamise keelu rikkumise eest saab karistada kuni 25 miljoni kroonise rahatrahviga
Allikas: erakonnaseadus